NO99: Ministri viimased päevad. III stseen: Ingli kohusetäitja

Aknast lipendas sisse üksindusest nukker paberileheke. See oli arvustus luulekogule, mida polnud veel ilmunudki. Sõja viimased lahingud olid kätte jõudmas.

Korraga haaras tema rinnust väike naiskunstnik, kel oli äkitselt looma jõud.

NAISKUNSTNIK: Kes helistas? Kas Michal? Rosimannus?

MINISTER: Ei olnud üks, ei olnud teine.

NAISKUNSTNIK: Ära valeta. Sosistades Mulle võid öelda. Me oleme ühe mündi kaks külge. Sina saad käsud neilt, mina – inglitelt. Me oleme mõlemad vaid vahendajad.

See oli tõsi: kunstniku paremal õlal istus väike armas inglike. Minister vaatas teda lähemalt ning ohkas kergendatult. Ta oli esimest korda elus eksinud – see oli kõigest ingli kt.