Noor tibi võttis vanalt mehelt kodu
Eeli (77) on oma majas Maarjamäel elanud terve pika elu.
Rasvatihaste rõõmsa vidina saatel riisub ta praegugi aias lehti. Või kui lehti ei riisu, kogub Russalka kandis mere ääres või Lasnamäe veerul lauajuppe ja palgiotsi. Või võtab ette pikema tee ja käib Pirita linnaosavalitsuses supitalongide järel.
Kui Eelilt küsida, kas ta on kuulnud, et ta varsti kodust tänavale tõstetakse, lõikab ta küsimuse järsult katki: "Loll jutt! Ise olete minust poole noorem ja nii loll küsimus!"
Eeli pole siiani aru saanud, et maja, kus ta elab, pole enam tema maja. Et see on temalt osavalt välja petetud ja on aja küsimus, millal ta peab siit välja minema.
Suvel 2005 kõik algas. Eeli õuele Maarjamäel tuli Liis Haavel, heledate juustega Saaremaa tüdruk. Tollal oli Liis 26aastane noor jurist. Õppinud Concordia ülikoolis, töötanud Pärnus advokaadibüroos Heta.
Liis kurtis Eelile, et pole kuskil elada, uuris, kas saaks äkki Eeli juures öömaja.
Pakkus, et võiks aidata Eelil remonti teha, vee ja elektri sisse panna.
Liisil on arukas jutt, juuraterminid jooksevad libedasti üksteise järel, sõnastus on asjatundlik, veenmisoskus muljetavaldav.
Remonti ta Eeli juures ei teinud, elektrit sisse ei pannud. Öömaja õieti ka ei tahtnud. Vahel käis Eeliga juttu ajamas. Aga Liisi mõju Eelile oli niisama tõhus nagu hobusele mõeldud määre reumahaigetetele eakatele leedidele.
Eeli, eluaegne vanapoiss, tundis endas elujõudu ärkavat ja avastas rõõmuga, et on veel enne surma toreda pruudi otsa komistanud.
Mainis sugulastele muu jutu sees, et mine tea, võib-olla saan veel lapsegi!
Eelil polnud aimu, et Liis Haavel on koos elukaaslase Vello Loitiga petnud vanainimestelt välja ridamisi maju, arvuteid, telefone. Algul mesine jutt, väike meelehea (saiad ja pirukad), edasi suuremad lubadused (kuuldeaparaat, TV-kava aastatellimus ja talvejope) - ja märkamatult ollakse sealmaal, et vanainimene on nõus maja kenale naisele ära andma.
Oma jõulise partneri Vello Loitiga (kohtulikult karistatud jõhkrate maneeridega isik) sai Liis tuttavaks aastaid tagasi Heta advokaadibüroo päevil, kui ta Loiti nõustama juhtus. Nüüd töötab ja elab tandem koos. Loiti ennast varakatele vanainimestele lähedalt näidata ei saa. Loit mõtleb plaanid välja, Liis läheb ja räägib vanainimesed pehmeks.
Sügisel 2005 oli maja- ja maadeomanik Eeli tehinguteks küps. Eelile seoti lips ette, viidi ta notari juurde ja Eeli kirjutas maja Vello Loiti ema Maimu-Milvi Loiti (70) nimele. Eelil lubati majas elupäevade lõpuni sees elada.
Koos majaga kinkis Eeli ära kaks magusat mereäärset maatükki - üks Kurkse lahe ääres (8,5 ha), teine Viimsi vallas (1,2 ha). Maade ja maja väärtus arvatakse olevat seitsme miljoni kanti.
Eeli sugulased muutusid kingitustest kuuldes ärevaks, läksid Pirita linnaosavalitsusse ja rääkisid, et kole lugu - vend Eeli on kelmide küüsi sattunud. Linnaosavalitsus tegi avalduse kohtusse, kus Haaveli-Loiti nimi juba tuttav oli. Kergeusklikke, kellelt nimetatud duo maju välja petnud, tuleb kokku pikk kirju rida.
Kohtumenetluse käigus tehti Eelile psühhiaatriline ekspertiis ja ta tunnistati teovõimetuks.
Kuna selgus, et Eeli pole võimeline kohtus enda eest seisma, algatati eestkosteprotsess, mille ülesanne oli leida vanahärrale eestkostja. Eestkosteprotsessil pakkus ennast kohtus Eelit esindama... Liis Haavel!!! Kohus oli nõus, sest süüdi ei olnud Liis Haavelit selleks ajaks tunnistatud.
Eestkosteprotsessi esimesel istungil nõudis Haavel Eelile uut psühhiaatrilist ekspertiisi. Et asi libedamalt läheks, pakkus Haavel sobiva eksperdi ise välja ja kohus oli valikuga päri.
Haavel võttis Eeli käevangu ja viis Tartusse, kus tehti uus ekspertiis, mis tuvastas, et Eeli saab oma asjadega tublilt hakkama. Sest kui inimene käib iseseisvalt poes ja supiköögis, siis on tema tehingud maja ja maadega samuti igati pädevad ja mõistuspärased.
Eeli õel Martal on Eeli tervise kohta mõnevõrra teistsugune diagnoos kui Liis Haaveli poolt otsitud eksperdil. Noorena olnud Eeli kraps ja terane. Luges palju, käis kalandustehnikumis ja sõjaväes. Aga kui sõjaväest tagasi tuli, oli ta pehmelt väljendudes muutunud. Seda panid kodused kohe tähele. Ja selline on ta olnud terve edasise elu.
Jaanuaris 2006 läks tandem Haavel-Loit Hansapanka ja vormistas Eeli maja peale hüpoteegi (summas 1 235 000 krooni). Kohe võeti välja ka patakas raha, sest raha oli hädasti vaja. Selle eest osteti ilus hõbedane Lexus GS430.
Samal kuupäeval tehti pisike, kuid oluline muutus ka kinnisturegistris - siitpeale ei ole Eelil enam mingit õigust oma majas sees elada. Eeli on sellest päevast alates ilma kogu kinnisvarast ja ise pole ta sellest tänaseni aru saanud.
Märtsis 2006 keelas Põhja Ringkonnaprokuratuur pangal Eeli maade ja majadega igasugused tehingud. See on tõsiseim liigutus, mis õigusasutused on Eeli kaitseks teinud. Kohtupidamine ise on lohisenud üle kivide ja kändude.
Eeli esitas kohtule püüdlikult kirjutatud etteütluse, mille ta Liis Haaveli dikteerimise järgi tegi. See on tõsisem sooritus. Ei ole otsuseusvõime puudulikust ega episoodilist desorientatsiooniseisundit. Olen võimeline adekvatselt orienteeruma olmesituatsioonides ja keerulisemates sotsiaalses olukorras. Samas kirjutab Eeli, et on kinkinud oma vara vabaelunaisele Maimu-Milvi Loidi nimele, kellega olen tuttav 3 aastat. Meenutagem, et Haavel ilmus oma mesijuttudega Eeli õuele alles aasta eest.
Oktoobris 2007 võeti maha tõkend, et majaga ei tohi tehinguid teha. Ja kuna Maimu-Milvi Loit ei maksnud Hansapangale laenu tagasi, pani Hansapank Eeli maja enampakkumisele. Eeli maja ostis ära ettevõtja Margus Valdes.
Margus Valdes ütleb, et tema ei teadnud, et majas vanamees sees elab.
Kohtutäitur Risto Sepp, kes müüki korraldas, oli küll kuulnud, et majas elab keegi mees.
Risto Sepp: "Aga minu ülesanne oli Hansapangale võlg tagastada ja mitte hoolida inimestest, kes majas sees elavad."
Nüüd tahab uus omanik Margus Valdes hakata oma maja korda tegema ja Eeli tulevik huvitab Valdest vähe.
Eeli pidi olema majast väljas 7. veebruariks 2008. Valdesel on võimalus tõsta Eeli välja kohtu kaudu või kohtutäituri tehtud enampakkumisakti alusel.
"Eks ta Iru vanadekodus toa saab," arvab Valdes. "See on juba sotsiaaltöötajate rida!"
Pirita Linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnal on Eelile pakkuda voodikoht kodutute varjupaigas või munitsipiaalpinnal Akadeemia tee 47. Sotsiaalmajas Tuulemaa tänav 6 praegu kohti ei ole.
Märtsi lõpus 2008 jätkub Harju maakohtus Liisi ja Loiti kriminaalasja arutelu. Neile on esitatud kahtlustus kelmuse paragrahvi järgi - varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
Eelilt maja ja maade välja petmist siin ei arutata. Eeli asi on Haaveli-Loiti pikast kriminaalsaagast välja tõstetud. Oodatakse ära, mida toob kaasa Eeli eestkostemenetlus. Oodatakse ka kolmandat psühhiaatrilist ekspertiisi, sest sellest oleneb Eeli käekäik kõvasti.
Kui Eeli tunnistatakse otsusevõimetuks, saab Eeli maakinkimised veel ära muuta. Maja on päästmatult läinud.
Eeli riisub oma maja taga aias lehti
Eelil on soe müts ja umbusklik pilk.
"Eeli, kas teil on kuskile minna, kui teid kodust välja tõstetakse?"
Eeli toetab lõua vastu rehavart ja imestab südamest.
"Pirita sotsiaalosakonna naised küsivad minult sedasama. Nad on minust poole nooremad ja küsivad nii lolle küsimusi!"
"Teilt on maja välja petetud, kas te sellest saate aru?"
Eeli läheb trotsi täis: "Keegi pole seda tõestanud, et see on minult välja petetud!"
"Aga kui tõestatakse ja välja aetakse, mis te siis teete?"
Eeli: "Kelle asi see on! Mis see teie asi on!"
Informeerin Eelit, et linnaosavalitsusel on talle praegu pakkuda ainult voodikoht, rohkem esialgu mitte.
"Voodikoht!" Eeli ei hoia naeru tagasi.
Siis peab Eeli pausi ja vaatab mind puuriva pilguga. "Ja kelle poolt teie olete!?"
"Ma olen teie poolt. Ma väga tahaksin, et te saaksite edasi elada oma kodus."
Eeli: "Ma ei ole ju süüdi?"
"Ei ole."
"Siis on hästi."
Eeli riisub rõõmsalt edasi. Ja rasvatihane raagus põõsas vilistab, nagu jaksab.
