Norra kaitsepolitsei kinnitab: Simmil olid riigis kontaktisikud

Riigireetmises süüdi mõistetud endine riigiametnik Herman Simm omas Norras sidemeid, kinnitab riigi kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

Välisriikide luure huvi Norra tegemiste vastu oli ja jääb kõrgeks 2010. aastaks, kirjutatakse aastaraamatus. Seda eelkõige seal leiduva gaasi ja nafta tõttu.

Aastaraamatus illustreeritakse luuretegevust Norras eestlase Hermann Simmi näitel. Selles kinnitatakse, et Simm sai salastatud informatsiooni mitme maa, sealhulgas Norra kohta, ja edastas antud teabe selle riigi luureteenistusele, kelle heaks ta töötas.

Simmil olevat olnud Norras mitu kontaktisikut.

"Antud juhtum näitab, et luureteenistused on oma tegevuses pikaajalised, loomingulised ja põhjalikud," seisab aastaraamatus.

Varem on kirjutatud, et Norra kaitsepolitsei ja sõjaväelased aitasid ehitada Eestil üles oma julgeolekualast sidesüsteemi. Eesti poolelt oli kaitseministeeriumi julgeolekuosakonda juhtinud Simm selle koostöö keskne tegelane.

Simmil oli ka juurdepääs Norra ja NATO vahelisele salajasele infole, näiteks Norra vägede hulgale Afganistanis.

25. veebruaril 2009 tunnistas Harju maakohus Herman Simmi süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises ja mõistis talle kokkuleppemenetluse tulemusena liitkaristuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Simmilt mõisteti välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni. Simm ise tunnistas, et töötas Vene välisluure teenistuse heaks.