Nõutud meistrimees Voldemar Jõeleht
Volli on treenitud mees.
Kord hakkas Volli Kärdlast Lehtma poole ujuma, sõber paadiga julgestuseks kõrval. Ujus viis tundi, aga siis vaatas, et külm hakkab, ja üritus jäi pooleli. Paar kilomeetrit jäi sihtpunktist puudu, aga kümmekond kilomeetrit ujus Volli ära.
Käib meres ujumas, ükskõik mis ilm väljas on. Ja vahel harjutab metsas kinnisilmi jooksmist.
Kuidas Volli kummitusi näeb
Ükskord viis Hiiumaa muinsuskaitsemees Dan Lukas kaks naist lastega ühte vanasse majja öömajale. Läks aga nii, et mingi kummaline kuju oli öösel kell kolm hakanud majas kappi nihutama ja seisnud nagu tont keset tuba. Naised põgenesid majast (ja üldse Hiiumaalt) paanilises hirmus.
Siis viis Dan sõbramees Volli (kes näis olevat suur aurade tundja) vanasse majja ja ütles, et vaadaku, kuidas maja tundub.
Volli käis tund aega majas ringi. Uuris ja vaatas ja ütles, et siin majas on üks vana mees - selline lühem -, mustad riided seljas. Volli imestanud, et mees temaga midagi rääkida ei taha.
Kuidas Vollil kooliharidusega lood on
Volli pole päevagi koolis käinud (põhjuseks terviseprobleemid varases lapseeas), aga tuleb oma eluga ilusti toime.
Müüriladumist õppis Volli omal käel ja vanade meistrite juttu kuulates. Volli ampluaa on kiviaiad, kivimüürid, tuulikujalad, väliköögid, terrassid.
Volli: "Noh, see on see elu kool."
Kuidas Volli aiad kõik sirged välja kukuvad
Volli on nii pühendunud töömees, et ei tule tema järele vaadata ega teda tagant sundida. Volli jõudlus on tohutu, tema töössesuhtumine on esmaklassiline.
Volli laotud tuulikujalad tulevad nii tihedad ja tugevad, et kuskil miski ei liigu.
Enamasti teeb Volli suveköögid ja aiarajatised tellija plaani järgi. Aga kui Vollile plaan ei meeldi, jääb töö tegemata.
Kuidas Volli ei peenutse
Volli võib sõita jalgrattaga mitmeidkümneid kilomeetreid päevas maha, tööle ja tagasi. Ta ei virise. Ta suudab väga askeetlikult läbi ajada.
Mandril, Keila külje all Ohtu mõisas, kus Volli praegu paekividest põrandat hakkab tegema, palus ta teha endale aseme põrandale kamina ette suure pehme karvase naha peale, kus ta nüüd pererahva kurja koeraga kõrvuti magab.
Ta ei taha sohva peal magada, sest sealt paistab kummitus, mustas riides vana paruness, kes häärberis hääletu varjuna liigub.
Kuidas Volli aborigeenide pilli puhub
Volli: "Ole hea, anna klaas vett, ma ajan suu vormi!"
Volli rüüpab vett, võtab kätte pika puust toru - see on Austraalia aborigeenide tehtud pill - pooleteisemeetrine ja natuke kõver.
Toru joriseb jämeda häälega, eesti torupill on selle kõrval poisike.
Volli toetab toru vastu maad ja muudkui joriseb.
Vahele teeb hirmsaid karjatusi, nagu oleks kass sabapidi ukse vahele jäänud. Ja sellega oleks hea marjapõõsaste vahel hallrästaid peletada.
Vahepeal tõmbab Volli hinge ja selgitab, et pill räägib, metsadest, mägedest, lindudest, loomadest.
Vahel juhtub, et kui Volli oma toruga Hiiumaa-korteris jälle metsadest ja mägedest hakkab jorutama, võtab alt-naaber harjavarre ja peksab vastu lage.
Aga enamasti puhub Volli oma toru mere ääres. Ja vahel lööb ta trummi ja laulab mõned enda tehtud laulud. Laulusid meeldib Vollile ka teha, aga "neil on niisugused sõnad, et... praegu ma laulma ei hakka".
Kuidas Volli oli vanasti kõva hevimees
Teismelisest peast olid Vollil juuksed tagumikuni ja nahast riided seljas. Volli oli kõva hevimees.
Volli keeras öösel koos sõbraga korteris valjuhääldid põhja, keevitas oma kitarri ja röökis hirmsa häälega (nagu raske muusika juures tehakse). Kui majarahval esimene surmahirm mööda läks, palusid nad, et hevimehed oma musitseerimise hommikuni edasi lükkaks. Volli ja ta sõber tulid majarahvale vastu.
Kuidas Volli, plätud jalas, kõrge mäe otsas käis
"Räägi, kuidas sa plätudega Norra kõige kõrgema mäe otsas käisid!" ärgitab Vollit Ohtu mõisa perenaine Sirje Laansoo.
"Jah. Norralased kohkusid ära, kui nägid!" Volli muheleb. "Teistel olid saapad jalas, ma olin plätudega."
Volli, treenitud mees, oli suure kiiruga ees mäetipu poole jooksu pannud, teised olid mitusada meetrit taga. Mõne minuti oli Volli tee peal ikka puhanud ka.
"Oli seal mäe otsas siis lund ka näha?"
Volli: "Nojah. Lumeliustikku pidi see minek oligi!"
Järgmisel korral lubab Volli mägedesse minna, saapad jalas.
Kuidas Vollile metallikild kõhtu lendas
Ükskord lendas Vollile haamrist metallikild läbi riiete kõhtu. Volli läks ruttu arsti juurde. Arstid võtsid metallitüki kõhust välja ja kukkusid süüdistama: kas sa mängisid pommiga?!
Volli vastu, et ei pole mängind. Et lõi haamriga kivi ja haamrist lendas metallitükk kõhtu. Et haamer oli veneaegne ka.
Volli: "Peale seda ma pahandasin haamri peale ja leidsin endale uue korraliku haamri."
Kuidas Volli ükskord kaevu kukkus
Kõige suurem õnnetus, mis Vollit kunagi tabanud, on see, et ta kukkus sügavale kaevu, suur raske kivi süles.
Volli (muheledes): "Üks mees tahtis kivi kaevust välja tõsta, aga pole jõudnud. Ma läksin ise, et toon kivi välja. Aga kivi oli nii raske, et redel pole vastu pidand. Kivi juba peaaegu kaevu serva peal, aga ma pole välja saand, redel lagunes ära ja ma kukkusin koos kiviga kaevu!"
Oli siis sügav kaev?
Volli: "Kaev oli kuus meetrit sügav, sodi ja kõntsa kõvasti põhjas."
"Püha taevas, kuidas sa ellu jäid?"
"Õnneks läks!. Kintsu pealt oli veidi nahka maas, muud ei olnud häda midagi."
Pärast seda pole Volli enam kaevu roninud.
Kuidas Volli aiategemist väga loominguliselt võtab
Kiviaia tegemine - see on loominguline töö. Peab jälgima, et kivi oleks paigas. Peab jälgima koonuseid ja kaldeid.
Kivi välissein on kõige tähtsam asi - et suur kivi oleks veidi sissepoole kaldu. Ühte suurt kivi paned mitu korda. Viskad aia pealt maha ja proovid teise kohta.
Vollile ei meeldi, kui keegi tuleb ja juures passib. Ta tahab oma aiaga üksi olla. Täpsete tähtaegade andmisest Volli hoidub, sest müüritöö juures ei tea kunagi täpselt, kui kaua aega läheb.
Nii kaua võtab, kui valmis on. Aga ükskord on ta valmis tingimata.
Volli: "Fakt on see, et valmis ta saab!"
Kuidas Volli tarkust tähtsamaks peab kui suurt jõudu
Kive kangutades kasutab Volli latte, tei baid, kange ja suurt pikka kuusepuust planku. Teisi mehi kutsub Volli appi haruharva.
Siis peab kivi olema juba raskem kui tonn.
Mis Volli siis teeb, kui töö ei istu
Kui Volli mõnikord keset päeva tunneb, et töö kuidagi ei istu, jätab ta asja pooleli ja teeb õhtul edasi. Või hommikul.
Ja mõnikord, kui vihma sajab ja merel on torm, maalib purjelaevasid ja merd. Kui Hiiumaal oli suvel kila-kola laat, sai seal Volli tehtud maale osta.
Ja mõnikord teeb Volli kiviladumisse suuremad pausid. Septembris purjetas Volli Erik Laansooga Gotlandilt Hiiumaale. Tänavu kevadel käisid Biskaia lahel. Läänemerele on tiir peale tehtud.
Järgmise aasta märtsis plaanitakse Mallorcal ära käia.
Mis mulje jätab Volli tehtud kiviaed
Tema tööd vaadates on näha, et see töö on tehtud rõõmuga. Selliseid, kes teevad oma tööd vihaga, on ju igal sammul.
Nii ütlevad Hiiumaa mehed, kes ka ise hästi kiviaeda mõistavad laduda.
Millest Volli unistab
Volli unistab Austraaliasse purjetamisest ja sellest, et õppida mõisa-aegseid võlvlagesid ja mantelkorstnaid tegema.
Oleks vahva, kui õpiks ära dakoota indiaanlaste keele, arvab Volli. Oleks hea dakoota indiaanlastega omavahel juttu ajada.
Kuidas Volli välismaale ei kipu
Volli ütleb, et teda on kutsutud Rootsi ja Iirimaale ja Prantsusmaale ja mitmele poole veel, aga ta pole läinud.
"Meil on siin Eestiski kivitööd küll ja küll," ütleb Volli.
Kuidas Volli kõrgema taseme poole püüdleb
Volli ütleb, et proovi saavutada selline tase, et sa vaatad unes omaenese käsi. See pole niisama lihtne. See võtab kaua aega.
Mida võiks aiaehitaja teada
* Kiviaia ladumine maksab olenevalt aia mõõtmetest 200 kuni 1000 krooni tund.
* Keskmine kiviaed (nn lambaaed) on 1 m lai ja 90 cm kõrge.
* Tubli meister lapib keskmist aeda viis meetrit päevas.
* Kiviaia taastamise ja hooldamise jaoks ehitusluba vaja ei ole. Uue kiviaia rajamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.
* Kivi on maavara ja kui keegi tahab naabri käest kivihunnikut osta, peab olema ostu-müügileping ja keskkonnateenistuse nõusolek.
* Kivide hind on kokkuleppe küsimus, aga kividest on saanud päris kuum kaup.
* Kiviaia taastamiseks on võimalik saada toetusi PRIAst.
