Nõvalt leiti tundmatu lennuk
On 27. märts 2011. Pühapäeva pärastlõuna. Haapsallane Raivo jõuab töölt koju. Nähes, et naine-lapsed parajasti lõunauinakut teevad, otsustab mees ajaviiteks autoga sõitma minna. Võtab kätte ja sõidab oma Haapsalu kodust Nõva kanti.
Nõvalt Variku poole liikudes jääb Raivole äkki silma midagi looduses üpriski ebatavalist: ninaots lumes ja sabaots püsi, just nagu mõnes sõjafilmis, lebab metsa vahel oranž lennuk.
Silma järgi hinnates üle kahe meetri pikk. Mudellennuki kohta liiga suure masina peal Soome riigi õhujõududele viitavad kleepsud. Raadiosaatjad ja antennid ka peal.
Raivo tõstab huvitava leiu oma autobussi ja viib Uuemõisas asuvasse kontorisse. Koju ei taha viia, ikkagi igasugused kahtlased saatjad peal — pärast veel tuleb keegi öösel ja koputab uksele.
Lennuk viiakse minema
Järgmisel hommikul hakkab Raivo asja sõprade-tuttavate kaudu uurima. Tuleb välja, et sõber Jaagul on omakorda kaitseministeeriumis sõber. Mehed teevad lennumasinast telefoniga pilti ja saadavad nii foto kui ka teadaoleva info tuttavale kaitseministeeriumis. Too väidetavalt kõrgemas ametis olev isik soovib tungivalt, et tema nime ei mainitaks. Raivo peab sõna ning oma sõnul ministeeriumi nimel tegutseva esindaja isik jääbki selles loos saladuseks. Nimetame teda edaspidi “KM esindajaks”.
Sellesama “esindajaga” koos käib Raivo lennuki leiuasukohta GPS-süsteemi abil tuvastamas. “KM esindaja” on loost silmanähtavalt huvitatud. Tema sõnul soovitakse teada saada, mida sisaldab lennuki nn must kast. Lubab teha kõik selleks, et Raivole leiutasu makstaks, aga kaitseministeeriumist olevat öeldud, et selleks Eesti riigil raha ei ole.
Mõne päeva pärast tuleb “KM esindaja” isiklikult oma sõiduautoga Uuemõisa lennukile järele. Üllatub, et lennuk on nii suur, ja lubab järgmisel päeval suurema sõiduvahendiga tagasi tulla. Tuleb aga juba umbes veerand tunni pärast. Lennuk pakitakse mustadesse prügikottidesse ja viiakse minema. Sealt edasi on masina asukoht ja saatus teadmata.
Hea, et käsi raudu ei pandud
Omal käel võtab Raivo ühendust tuttava Jaanusega, kes omakorda võtab ühendust oma vanade tuttavatega Turu merevalvekeskusest. Ka nemad ütlevad, et tegemist on Soome õhujõudude masinaga. Varsti helistatakse lennuki asjus Jaanusele endale — vist lahetaguste õhujõudude poolt, aga mees ei tea loost suuremat midagi ja täpset helistajat meelde ei jäta, annab lihtsalt Raivo numbri.
Ühel esmaspäeval mitu nädalat pärast leidu ja lennuki äraviimist helistavad Raivole nii “Soome pool” kui ka “KM esindaja”. Mõlemas kõnes uuritakse Raivolt, kui paljud inimesed lennukiloost teavad.
Raivole endale ei räägita lennuki olemusest või saatusest enam midagi. “KM esindaja” ütleb Raivole ainult, et mehel läks niigi hästi: oleks mees näiteks kapo ja mitte tema poole pöördunud, oleks Raivo käed juba raudus. Kuigi Raivo ei ole ju midagi valesti teinud. “Esindaja” lisab veel, et sellest loost on saanud lausa diplomaatiline kriis.
Kadunud lennuk
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Hannes Kont ütles, et Raivo-nimeline isik ei ole kunagi ametlikult kaitseministeeriumi poole pöördunud.
Nii Raivo kui ka Jaak kinnitavad sellegipoolest, et “esindaja” tegutses tõesti kaitseministeeriumi nimel. Eesti kaitseväe peastaabi pressiesindaja Kristel Maasikmetsa sõnul ei ole ka nemad loost midagi kuulnud.
Eesti Lennuakadeemia lennutehnilise koolituse osakonna koolitusjuhi Jaanus Jakimenko sõnul on ilmselt tegemist automaatse juhtimissüsteemiga mehitamata õhusõidukiga, mida võidakse kasutada nii liikuva sihtmärgi kui ka luure- ja vaatluslennukina.
Sellise lennuki perimeeter on umbes üks kilomeeter. See tähendab, et kui raadiopuldi taga olev juht natuke liiga uljaks läheb, võib lennuk raadiolainete ulatusalast lihtsalt välja sattuda ja ekslema minna.
Soomes kasutatavad sihtmärgilennukid lendavad Jakimenko sõnul vähemalt 50 km kaugusele, seega võis tegu olla Soomes näiteks õppuste ajal lendu lastud sihtmärgiga, mis heades ilmastikuoludes Nõvale jõudis.
■Soomlased jäid sellest ilma õppuste käigus, ilmselt kaotas sihtmärk tehnilise rikke tõttu ühenduse oma juhiga.
■Helsingin Sanomate andmetel ei ole Eesti sihtmärki Soomele siiani tagastanud, kuna vahejuhtumi uurimine jätkub.
■Kaitseministeerium ja kaitsevägede peastaap teatasid samas Ekspressile, et neil pole juhtunu kohta infot.
■2009. aastal tagastas Eesti ühe eksinud sihtmärgi Soomele.
Eesti Ekspress
