Novaatorlus või luksus?
Seevastu Venemaal langeb kodulahenduste puhul põhirõhk tihtipeale just luksusele. Vastupidi põhjala inimeste säästlikule ja rohelisele eluviisile on venelastel vaja näidata, et nad elavad nutimajades. Seal leiab tihti kodudest suuri puuteekraane, mis teevad häält või vilguvad, lisaks võivad lülitid ja pistikupesad olla kuldsed või kroomitud. „Sellist maja külastades tekib tunne, nagu
viibiks kosmoselaevas,” ütleb Skurdenis. „Samas näitab see, ei idanaabrid ei karda uuendusi ega sellesse investeerimist. Seejuures pole Venemaal esmatähtis kodu puldist juhtida, pigem on olulised privaatsus ja turvalisus ning seetõttu võib turvasüsteem olla neil kallim kui nutisüsteem,” lisab ta.
„Ainsad, kes venelastega luksuse näitamises võistelda võiks, on kasahhid. Tihtipeale ehivad nende juhtimiskeskusi lausa kullast detailidega raamid. Kasahstanis valitsev isikukultus peegeldub ka nutimajalahendustes: väga tihti soovitakse graveerida lülititele omaniku initsiaalid või pere vapp. Sellised tellimused ei tule mitte ainult eramutest, vaid ka ettevõtetest. Lisaks on kasahhid eriti tundlikud turvaküsimustes,” selgitab Skurdenis. „Nende kodud on täis salakaameraid ja kuulamisseadmeid, mis on installeeritud näiteks maalidesse ja pistikupesadesse.”

Nutikas mugavus
Hoone automatiseerimine on eriti populaarne Saksamaal. Erilise tähelepanu all on eakamate või puuetega inimeste kodud. Igapäevase elu filmimine oleks privaatsuse rikkumine, ent nutilahendusega saab jälgida kõrvalekaldeid inimese igapäevarütmist ilma liigse detailsuseta. Näiteks kui hommikul ei lülitata sisse vannitoavalgusteid ega kohvimasinat, saadab maja informatsiooni sotsiaaltöötajale või pereliikmele, kellel on võimalus kõnega kontrollida, kas kõik on korras. Selline lahendus ei sega kellegi eraelu, ent on abimeheks abivajajatele. Eestlased, lätlased, poolakad ja leedukad teistest eurooplastest suurel määral ei erine.
Eestlaste soovid on väga sarnased sakslaste omadega. Kuuleme tihti eestlasi enese kohta ütlemas, et nad on ratsionaalne ja säästlik rahvas, kes soovib maksta vähem, ent ootab nutimajalt maksimaalset mugavust ja turvalisust. Skurdenise sõnul küsitakse eksootilisi funktsioone Baltikumis väga vähe ning seega on nutimajalahendused Eestis keskmiselt palju odavamad kui Venemaal, Kasahstanis või Aserbaidžaanis.
„Üha rohkem keskmise sissetulekuga inimesi investeerib targa maja lahendustesse. Mõistlikult valitud süsteem ei söö tervet rahakotti, vaid pakub pigem mugavust ning säilitab maja väärtust ka tulevikus. Kinnisvara ostes või müües on kasulik mõelda nutimaja tulevikuväärtuse peale,” rõhutab Skurdenis.
„USAs on nutimajad juba päris tavalised. Peamine erinevus Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on see, et viimane on pigem keskendunud meelelahutusele: vajalikud funktsioonid on kodukino ja helisüsteemid, samuti peetakse seal tähtsaks turvalisust ja päikesepaneele. Eurooplasele aga on tunduvalt olulisem targa maja lahenduste kaunis disain, mis sobiks kokku hoone interjööriga,” lisab nutikodusüsteemide tootja Jung esindaja.