Ekspress.ee küsis Eesti poliitikutelt, kumb Ameerika Ühendriikide presidendikandidaat on meie riigile parem valik - kas demokraadist Barack Obama või vabariiklasest John McCain.

Peaminister Andrus Ansip (Reformierakond):

"Olen veendunud, et USA kodanikud valivad oma riigile parima presidendi. USA ja Eesti vahelised suhted on põhinenud heal koostööl ja mul on hea meel, et mõlemad kandidaadid on oma senistes seisukohtades toonud esile heade liitlasuhete jätkumise vajaduse. Usun, et jääme headeks partneriteks ka edaspidi".


Kadri Simson, Keskerakonna aseesimees

USA presidendi poolt ellu viidavad poliitilised otsused mõjutavad kogu maailma, seega ei saa alahinnata seda mõju Eestile.

Kuid valikus McCaini ja Obama vahel on mõlemad võimalused meile sobivad. Vabariiklased ei oleks saanud valida paremat kandidaati kui John McCain. Tema poliitilised vaated on sageli julgelt erinenud vabariiklaste peajoonest, ka on ta toetus Eestile teada ning ta ise meid kahel korral külastanud. Eestist vaadates on suhtumine välispoliitikasse ning vabariiklaste selgemalt väljendatud valmisolek sekkumiseks andnud John McCainile palju tulihingelisi pooldajaid. Temalt ei tasu oodata üllatusi, aga tema kogemused on aukartustäratavad.

Samas pole põhjust arvata, et Barack Obama on oma otsustes vähempädev. Ta on suutnud USA avalikkust elavdada ja tõsta huvi poliitika vastu. Tema tugevuseks on ka asepresident Joe Biden, kes olles Senati väliskomisjoni liige toetas selgelt Balti riikide püüdlusi NATOga liitumisel. Me võime uskuda, et välispoliitilistes küsimustes on asepresident oma kogemuste ja analüüsivõimega Obama esimeste nõuandjate seas.

Obama selgeks tugevuseks on see, et Euroopa on valmis andma talle väga suurel määral diplomaatilist krediiti. Valitseb usk, et just tema on see president, kes suudab heastada Bushi poolt loodud vastuolusid ning et USA-Euroopa suhted paranevad. Obama esimeseks välispoliitiliseks proovikiviks on taastada USA kaotatud autoriteet. Seni on ta end näidanud rahvusvahelist õigust austava mehena ja see ühendab teda kindlasti euroopaliku mõttemalliga.

Vähemoluline pole ka maailma majandus, mida suuresti mõjutab USA majandusolukord. Kaks kolmandikku ameeriklastest eelistab Obamat ja tema nägemust sellest, kuidas majandus taas tõusule pöörata ning mulle on jäänud mulje, et valikus kumma kandidaadi hoida annaks valija oma säästud ning majalaenu käenduse võidab selgelt Obama.

Meie jaoks on kindlasti hea kui USA ei sulgu ja kapseldu vaid oma siseriiklike küsimuste lahendamisesse. Programmiliste seisukohtade poolest pakuvad demokraadid töötavamaid lahendusi ja seetõttu eelistan ma


Tiit Vähi, ärimees ja ekspeaminister

Huhh, muidugi jälgin USA presidendivalimisi. Maailma on ju nii väike, USA on ses maailmas nii tähtis ja USA presidendil suur võim. Jälgin ja kuulan oma USAs elavate sõprade käest, mis nemad arvavad. Olen kuulnud, et nö poliitikaeksperdid peavad George W. Bushi läbi aegade üheks halvimaks presidendiks. Ju neil on õigus. Arvestades, et mitte kusagil riigis, isegi mitte USAs ei ole määrav mitte üks isik vaid meeskond tema ümber, Bushi puhul siis vabariikliku partei meeskond, kellega ta töötab, siis oleks sümpaatne kui järgmine president oleks vabariiklaste parteilisest meeskonnast võimalikult kaugel. Ja Obama kahtlemata on kaugemal kui McCain.

Vaatasin esmaspäeval ETVst filmi USA presidendikandidaatidest. Mõlemad tundusid tegelikult sümpaatsed, ent McCain on sõjaväelise taustaga ja sellise taustaga inimestel on kalduvus probleeme jõuga lahendada. Obama on Harvardi haridusega jurist. Juristid on head läbirääkijad. Läbirääkijad on alati paremad kui jõuga lahendajad.

Lisaks austan ma rohkem nooremaid, mistõttu kaldub mu sümpaatia Obamale.

Aga McCainile annan punkti visaduse eest.

Nii, et eks ma ootan homse päeva ära, vaatan, keda ameerika rahvas valib ja lepin sellega. Mis mul muud üle jääb.


Marianne Mikko, Euroopa Parlamendi liige ja sotsiaaldemokraat

Minu poolehoid kuulub loomulikult Obamale, sest olen sotsiaaldemokraat ja tean, millest jutustab demokraatlik erakond Ameerikas. Arvan, et see on parem valik nii Eestile kui kogu kogu maailmale. Siiski tunnistan, et olen Obamas veidi pettunud, ses ta ei võtnud oma asepresidendi kandidaadiks Hillary Clintonit, keda väga austan. Peame andma võimaluse värskematele vaadetele.

Silvar Meikar (Reformierakond)

Täna kirjutab hea kolleeg Herkel oma ajaveebis, et McCaini võit oleks parem. Veebruaris avaldas Marianne Mikko arvamust, et Clintoni võit oleks Eestile hea ning et i-le punkti panna on Pullerits Postimehe veergudel veendunud, et „ultraliberaalse otsustustaustaga vasakpoolse Obama võit on Eestile suisa eluohtlik."

Tahan nõustuda siinkohal kõigi nendega, kes peavad heaks mõlemat kandidaati ja ei asu aktiivselt kummagi kandidaadi vastu. Eesti huvides on väga hea läbisaamine üks-kõik-millise Ameerika Ühendriikide presidendiga ning valimiste ajal kellegi eelistamine ei aita sellele just mitte eriti kaasa.

Marko Mihkelson (IRL)

Nii nagu paljudes riikides on ka Eestis viimasel ajal korduvalt küsitud, kes oleks meile parem. Kas McCain või Obama? Jääb mulje, justkui ei valiks presidenti mitte ameeriklased ise, vaid kogu maailm. Loomulikult on see kinnituseks, kui suur on USA mõju maailmas.

Kuid mõelgem: kui palju on maailma meedias räägitud näiteks Venemaa, Hiina või India liidrite vahetusest ja nende mõjust globaalsetele arengutele. Võrreldamatult vähem, kas pole? Küll aga ei tohiks eriti Hiina mõju juba täna sugugi alahinnata.

Minu arvates tuleks teisipäevaseid presidendivalimisi võtta teadmisega, et võitja nimele vaatamata ei muutu USA rahvusvahelises käitumises vähemalt esiotsa midagi. Kuigi kandidaadid on ühes või teises rahvusvahelises küsimuses (näiteks Iraak) kohati erinevatel seisukohtadel (mis ju loomulik), määrab tänane maailm ise tulevase presidendi käitumise.

Andres Herkel (IRL)

Mitte ainult ettevaatlikud Eesti poliitikud, vaid ka Venemaa ja Iraan arvavad, et pole eriti vahet, kas Ühendriikide presidendivalimised võidab Obama või McCain. Mina siiski arvan, et soovitavam on McCaini võit, sest ta teab paremini, kuidas Venemaaga ümber käia.

Mõlemad hirmuriigid, nii Iraan kui Venemaa annavad mõista, et ükskõik kumb Valges Majas võimule tuleb, Ameerika jääb kurjaks vaenlaseks ja põhimõttelist vahet ei ole. Niisiis, kui mõnede Eesti poliitikute „ükspuha" tähendab diplomaatiaharjutust ütlemaks, et mõlemad on meile head, siis Vene-Iraani „ükspuha" tähendab, et mõlemad on halvad.