Odava võõrtööjõu hind
Viimasel ajal on Eestis muutunud aktuaalseks võõrtööjõu kasutamise teema. Kui mujalt pärit tippspetsialistidesse suhtutakse pigem positiivselt, siis lihtsalt (oskus)tööliste sissetoomises nähakse tihti vaid ettevõtete vahendit palkade tõusu ja innovatsiooni vältimiseks. Ometi on ettevõtted, tarbijad ja kogu rahvas omavahel tihedalt seotud ja nii ei saa öelda, et ettevõtetele kasulik samm oleks ülejäänud rahvale kindlasti kahjulik.
Tööjõupuudus sunnib palka tõstma. Koos palgatõusuga tõuseb paratamatult ka toote või teenuse hind. Kui see toimub tugeva konkurentsiga turul (näiteks tekstiilitööstuses), siis kaasneb hinnatõusuga varem või hiljem ettevõtte ümberkujundamine või sulgemine. On võimalik, et meie tootmine nihkub suurema tootlikkusega sektoritesse ja sellega ühiskonna rikkus kasvab. On ka võimalik, et tehnoloogilist arengut ei toimu ja kõrgemad tootmiskulud viivad lihtsalt ettevõtte sulgemise ning suurema tööpuuduseni. Tootmise võtavad üle konkurendid, olgu siis kodu- või välismaal. Mõnes mõttes on ka see võõrtööjõu kasutamine, ainult et nüüd ilma meie territooriumi vahenduseta.
Paljud turud on aga väliskonkurentsi eest hästi kaitstud. Siia kuuluvad näiteks ehitus ja transport ning suur osa teenuseid. Sellistes sektorites toob tööjõupuudus kaasa kas palga- ja hinnatõusu (näiteks ehitajate puudus viib ehitushindade tõusule) või hoopis teenuse pakkumise vähenemise (näiteks tuleb kauem oodata tormis purustatud elektriliinide taastamist). Nüüd kannatab otseselt ka tarbija. Seega ei ole kaotajad mitte ainult kitsid ettevõtjad, kes ei raatsi "oma" töötajatele korralikku palka maksta, vaid ka tarbijad - meie kõik. Võõrtööjõud võimaldaks siin hoida hindu madalamal ja muuta tulemuse tarbijatele kättesaadavamaks.
Odava tööjõu sisserändel on mõju ka rikkuse jagunemisele. Vastupidi praegusele ehitustöötajate väljarändele jaotaks sisseränne hüvesid teiste erialade kasuks, võimaldades kõigil näiteks odavamalt korterit remontida. See saavutatakse antud juhul ehitustööliste palga vähenemise abil. Tarbija seisukohast on kõigile kasulik, et teenused odavnevad, töötaja seisukohast on paljudele halb, et palgatõus pidurdub. Niisugusel protsessil võivad omakorda olla mitmesugused pikaajalised tagajärjed, nagu suurem ebavõrdsus ja tugevam hariduse omandamise motivatsioon vaesusest välja pääsemiseks.
Pikaajaliselt on sisseränne seotud ka rahvastiku vananemise ja vähenemisega. Rahvastiku vähenemist ei ole vaja üldiselt sisserändega hüvitada - koos inimestega kaovad ka töökohad. Rahvastiku vananemine ei nõua samuti tingimata sisserännet. Kuid, nagu ülalpool kirjeldatud, sisseränne võimaldab hoida näiteks tervishoiuteenuste hindu madalamal ja seeläbi suurendada pensionide ostujõudu.
