Ohtlikud artiklid
Eestis elab 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 342 740 fertiilses eas (vanuses 15-49 eluaastat) naist. On leitud, et keskeltläbi umbes 90 protsenti oma viljakast east naine ei soovi rasestuda ja umbes kümnendiku sellest east ta kas on rase või soovib rasedaks jääda.
On kuldne reegel, et rasestumisvastase vahendi valib informeeritud kasutaja. Arsti (ämmamemanda, õe, mõnedes maades vastava koolituse saanud mittemeediku) peamine ülesanne on 15 minuti jooksul leida vastus põhiküsimusele: “Kas antud inimesele on tema poolt valitud vahend ohtlikum või ohutum kui soovimatu rasedus?” Sellest küsimusest lähtuvalt on koostatud ka näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni käsiraamatud, mis põhinevad kõige uuematel kvaliteetsetel epidemioloogilistel uuringutel. Sellele küsimusele vastuse leidmisel saab arst tugineda vaid tänaseks olemasolevate teadusuuringute andmetele, mitte ajakirjanduses toodud kohtulugudele (vahemärkusena - eelmise nädala seisuga kuulutas Briti kohus farmaatsiafirmadele esitatud süüdistustes pillid ohutuks). Rasestumisvastased pillid on õnneks üks enamuuritud arstirohi üldse ja selle kohta on olemas väga palju informatsiooni.
Arsti roll on seega konkreetse inimese riski hindamine ja põhilise teabe edastamine toime ja võimalike kõrvaltoimete kohta, “informeeritud kasutaja” tekitamine on aga kooli, meedia jt. asjaosaliste ülesanne.
Inimese roll on otsustada, kas elada seksuaalelu või mitte, sünnitada, teha aborti või kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Teadlikkus ühe või teise otsuse plussidest ja miinustest aitab enda jaoks parimaid valikuid teha. Abordi, rasestumisvastaste vahendite, raseduse, sünnituse, onkoloogilise valvsuse, üleminekueaga kaasnevate muutuste jt. väga suurt osa elanikkonnast sarnaselt puudutavate teemade kohase haridustöö tegemine ei ole vaid umbes 200 Eestis tegutseva naistearsti (või ka perearsti) põhitöö. Põhilise teabe peaks andma kool, vastav täiskasvanute haridus ja meedia, arvestades sihtgrupi vajadusi ja eeldusi. Positiivseid näiteid on arenenud (maade) ajakirjandusest, kus nädalalõpu hariv terviselisa lisaks tavakodanikule on meedikulegi huvitav lugeda. Eesti meedikud on omalt poolt siinkohal ka “otsa lahti teinud”, panustades tervisekasvatuseõpetajate ettevalmistusse, andes seksuaalharidust näiteks noorte nõustamiskeskustes, korraldades perekoole naistenõuandlates, kaasates reproduktiivtervise teemasse meesliikumise, harides erinevaid kolleege, suheldes ajakirjandusega jne.
On arusaamatu, miks Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi otsust, milline muutis rasestumisvastased vahendid kasutajatele kättesaadavamaks ja milleni jõudmiseks kulus mitu aastat selgitustööd, on EE artiklis kajastatud kui taunimisväärset.
Rasestumisvastased pillid ja pahaloomulised kasvajad.
1996. aastal analüüsiti kõiki uuringuid, mis selle ajani olid maailmas olemas võimaliku seose kohta rinnavähi tekkimisel ja pillide kasutamisel. Sellisena haaras uuring andmeid 53 297 rinnavähki põdeva ning 100 239 terve naise kohta 25 erinevas riigis. Lisaks on hetkel käimas 70 000 rinnavähki põdeva ning 140 000 terve naise terviseandmete analüüs 30 riigis. Sellel teabel põhineb tänasel päeval enamuse arenenud maade arstkonna poolt aktsepteeritud seisukoht nimetatud küsimuses. Uuringu tulemusena selgus, et risk haigestuda rinnavähki on mõõdukalt tõusnud pillide kasutamise ajal, mõned aastad pärast pillide kasutamise lõpetamist on rinnavähki haigestumise risk pillikasutajatel sama suur kui nendel naistel, kes pole kunagi pille kasutanud. Pillide kasutamise kestus ega vanus pillide kasutamist alustades rinnavähi tekke seisukohast olulised pole. Seega on pillid rinnavähi tekkes väga nõrk riskitegur. Veel selgus, et tekkinud rinnavähivormid on vähem agressiivsed kui pille mittekasutanutel. Samas ei saa nende uuringute andmete põhjal kindlalt väita, et seos pillide kasutamise ja rinnavähi esinemise vahel on põhjuslik.
Rinnavähi kõige olulisemateks riskiteguriteks loetakse tänapäeval hilist (s.t hiljem kui 30aastaselt) esimest sünnitust, perekondlikku eelsoodumust ja vanust.
Samas on uuringud näidanud, et kõigil pille kasutanutel esineb nii munasarja kui ka emaka limaskesta vähki oluliselt harvem kui mittekasutanutel, ning pikaajalistel kasutajatel on see efekt veelgi suurem. Selline kaitsev toime kestab veel 15-20 aastat pärast pillide kasutamise lõpetamist. Samuti on pillikasutajatel väiksem risk haigestuda jämesoole vähki, pisut on tõusnud oht haigestuda maksavähki (viimane ei oma praktiliselt kliinilist tähendust, kuna nimetatud pahaloomuline kasvaja esineb üldse ülimalt harva – 1-3 juhtu miljoni naise kohta aastas).
Pillide valimisel rasestumisvastaseks meetodiks tuleb nende mõju antud kasutajale vaadelda tervikuna – enamasti ületab võimalik kasu mitmekordselt võimalikke riske. Pillikasutajatel, kellel on tekkinud küsimusi pillide kohta, soovitame aktiivselt konsulteerida oma arstiga.
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Pereplaneerimise Liit
(Vt. Annika Alasoo “Ohtlikud hormoonid”, Tiina Kaalep “Moe pärast”, EE 01.08.2002)
