Õiguskantsler saatis täna Riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Eesti põhiseadusest tulenevad õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaüks saama oma elu kujundada teadmises, et talle antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena ning riik ei muuda neid rabavalt inimesele ebasoodsas suunas. Põhiseaduses toodud võrdsuspõhiõiguse kohaselt peavad seadused kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. 

Toome lugejani Indrek Tederi seisukoha täies mahus.

***

Põhiseadus näeb ette, et igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Sünnijärgselt Eesti kodakondsusesse kuulumist hinnatakse Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel. Andes välja Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi, tunnustab riik inimese kuulumist Eesti kodakondsusesse. Juhul kui inimest on ekslikult määratletud Eesti kodanikuna ja väljastatud talle Eesti kodaniku pass alusetult, tunnistatakse pass kehtetuks. Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise tulemusena ei loeta inimest enam Eesti kodanikuks.

Kodakondsuse seadus (§ 32 lõiked 2 ja 3) reguleerib õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamist, kui haldusorgan on ekslikult isiku Eesti kodanikuna määratlenud ja talle alusetult Eesti kodaniku passi väljastanud. Õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades on võimalik inimene, kellele on ekslikult Eesti kodaniku pass väljastatud, lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks. See on aga võimalik vaid nende isikute puhul, kelle haldusorgan määratles ekslikult Eesti kodanikuna ning väljastas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kuni 31.03.1995 kehtinud kodakondsuse regulatsiooni alusel. Seadus ei võimalda õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt kodanikeks lugeda neid isikuid, kelle haldusorgan määratles ekslikult Eesti kodanikuna 01.04.1995 jõustunud kodakondsuse seaduse alusel.

Eesti kodaniku passi andmisega aastaid tagasi tunnustas riik neid inimesi Eesti Vabariigi kodanikena, seetõttu on need inimesed pidanud end heauskselt Eesti kodanikeks koos kõigi kodanikuõiguste ja –kohustustega. Põhiseadusest tulenevalt on vajalik kaitsta ka nende isikute õiguspärast ootust, et riik neilt kodakondsust ära ei võta. Need inimesed on Eesti kodaniku isikut tõendavate dokumentide taotlemisel toiminud heauskselt, ei ole esitanud võltsitud dokumente ega valeandmeid.

Kuna Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise tulemusena ei loeta isikut enam Eesti kodanikuks, on sellisel otsusel intensiivne ebasoodne mõju. Näiteks sattus raskesse olukorda õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja, kellel on väga keeruline täita pikaajalise elaniku elamisloa ja hiljem Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikke tingimusi, kuna ta elab perekondlikel põhjustel Soomes. Kui ta seni Eesti kodanikuna sai kasutada Euroopa Liidu kodanikele ettenähtud õigusi, siis Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise tõttu sattus ta olukorda, kus tal ei ole faktiliselt võimalik täita Eesti riigi residentsuse saamiseks ja kodakondsuse taotlemiseks ettenähtud tingimusi ilma et ta oma elu oluliselt ümber korraldaks. Lisaks võib ootamatu passi kehtetuks tunnistamine ja kodakondsuse kaotamine ebasoodsalt mõjutada ka kolmandate isikute õigusi. Näiteks kui inimesel, kes peab ennast Eesti kodaniku passi saamise tulemusena Eesti kodanikuks, sünnib laps. Sellisel juhul võib algselt sünnijärgselt Eesti kodanikuks peetav laps osutuda üldse kodakondsusetuks.

Indrek Teder on seisukohal, et ka 01.04.1995 jõustunud kodakondsuse seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikute puhul tuleb kohaldada õiguspärase ootuse põhimõtet, kui isik on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel toiminud heauskselt ning isik on Eesti kodanikuna määratletud haldusorgani eksimuse tulemusena. Õiguskantsleri hinnangul puudub põhjendatud eesmärk, et eristada õiguspärase ootuse põhimõtte kohaldamise osas isikuid, kelle haldusorgan määratles ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel Eesti kodanikuna enne või pärast kodakondsuse seaduse jõustumist 01.04.1995. 1995. aastal olid riigil juba elektroonilised andmebaasid ja suurem haldussuutlikkus kui vahetult taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Seega oli taotluse asjaolusid lihtsam kontrollida ning riigi eksimust isiku alusetult kodanikuna määratlemisel 01.04.1995 jõustunud seaduse alusel võib pidada isegi suuremaks võrreldes taasiseseisvumisjärgse ajaga. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on olnud vähemalt 87 samalaadset juhtumit, kus inimene ei ole Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid või võltsitud dokumente ning on heauskselt ekslikult Eesti kodanikuna määratletud. Õiguskantsleri hinnangul ei ole see arv nii suur, et nende inimeste kodanikuks lugemine võiks hakata kahjustama Eesti kodakondsuspoliitika eesmärke.

Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla. Samuti tuleb õiguskantsleri hinnangul seadusega tagasiulatuvalt lahendada olukorrad, kus inimese Eesti kodaniku pass on juba kehtetuks tunnistatud. Passi kehtetuks tunnistamine ning aegunud passi asemel uue väljaandmisest keeldumine riivab intensiivselt inimese õigusi, sest tänapäeva ühiskonnas on ilma isikut tõendavate dokumentideta väga keeruline toimida. Selles olukorras peavad inimesed hakkama taotlema elamisluba selleks, et saada uued isikut tõendavad dokumendid. Seadusemuudatuse tagasiulatuv mõju aitab kaasa ka kohtute töökoormuse vähendamisele, sest vastasel juhul tuleb neil, kelle isikut tõendava dokumendi on Politsei- ja Piirivalveamet kehtetuks tunnistanud, pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse.

Õiguskantsler viis menetluse läbi kahe isiku avaldusest tulenevalt, mis puudutasid Politsei- ja Piirivalveameti tegevust seoses neile ekslikult väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisegaKodakondsus- ja Migratsiooniamet väljastas avaldajatele 1999. aastal Eesti kodaniku passi. Mõlemale avaldajale on seoses kehtivusaja möödumisega korduvalt väljastatud ka uued passid. Kuigi haldusorgan on kohustatud rakendama uurimispõhimõtet ning omal algatusel välja selgitama olulised asjaolud ja tõendid, seda ei tehtud ning vigu ei avastatud.  Rohkem kui kümme aastat hiljem tuvastas PPA, et avaldajad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega naturalisatsiooni korras, mistõttu oli neile algselt Eesti kodaniku passi väljastamine põhjendamatu. PPA tunnistas avaldajate Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid kehtetuks ning keeldus uute dokumentide väljaandmisest. Nii Siseministeeriumi kui PPA hinnangul on need inimesed käitunud Eesti kodaniku passi taotlemisel heauskselt ning pass väljastati neile haldusorgani eksimuse tõttu.

Ettepanek Riigikogule: õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamine Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult määratlenud Eesti kodanikuna.