Õnneliku käega Pelgulinna haigla
Lääne-Tallinna Keskhaigla ehk Pelgulinna sünnitusmaja paistab silma erakordselt väikese vastsündinute surmade arvuga.
Samas on Pelgulinna suuruselt teine sünnitusmaja ning haigla võtab vastu ka riskisünnitajaid.
Arvestades surmasid tuhande sünni kohta on Pelgulinna statistilised näitajad paremad kui Pärnu või Narva haiglal.
Selles reas pole võrreldavad Ida-Tallinna Keskhaigla ega Tartu Ülikooli Naistekliinik, kus on vastsündinute suremus kraadi võrra suurem. Tegemist on kõrgema etapi haiglatega, mis võtavad vastu ka sellised juhtumid, kus lootust õnnelikuks lõpplahenduseks on väga vähe. Muuseas ka Pelgulinna on kõrgema järgu haigla.
"Ida-Tallinna Keskhaiglas sünnivad pooled Eesti kõige väiksematest lastest ehk 500–1500 grammi kaaluvatest," ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe.
Pärnu, Viljandi, Rakvere ja Narva haigla on sellised, kus sünnitavad tavalised rasedad.
Pärnu haigla naiste ja laste kliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula möönab, et Pärnu ja Narva haigla võiksid olla võrreldavad: mõlemad kuuluvad rühma, kus sünnib aastas 500–1000 last.
Kümme kuni üksteist sünnitusmaja on sedavõrd väikesed, et seal ei sünni lapsi isegi mitte iga päev. Näiteks Elite kliinikus Tartus sündis 2004. aastal 64 last ja Raplas 207 last.
Raskemaid patsiente lähetavad kohalikud arstid Tallinna või Tartusse. Näiteks Pärnu Haiglast saadetakse aastas keskmiselt kümme rasedat Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Madalama astme haiglaid võiks tinglikult nimetada maakonnahaiglateks.
Suurema riskiga sünnitajad ja ka erialaspetsialistid on Eestis koondatud kolme haiglasse. Nende personal saab igapäevaselt ja rutiinselt kõige rohkem kogemusi erakorraliste juhtumite lahendamisel. Samuti on seal arstid ööpäevas 24 tundi valves. Ida-Tallinna Keskhaiglas on alati tööl vähemalt kaks naistearsti, kaheksa ämmaemandat, üks lastearst, kaks lasteõde, narkoosiarst, operatsiooniõde, anestesioloog.
Maakonnahaiglates on ametliku litsentsi kohaselt arstidel lubatud nn koduvalved: nädalavahetustel, öösel ja pühade ajal peavad arstid hädaolukorras tulema tööle 30 minuti jooksul.
Enamik vastsündinutest, kes Eesti haiglates surevad, on kas väga enneaegsed või on neil eluks sobimatu väärareng. Surmad muudel põhjustel on ebatavalised ja haigla siseselt otsitakse põhjuseid hoolikalt ning kõik toimingud analüüsitakse personaliga tagantjärele põhjalikult läbi.
Vaadates statistilisi andmeid, erinevad need vägagi sõltuvalt sellest, kas andmed on väljastanud haigla, Eesti Naistearstide Selts või on need saadud Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist.
Näiteks ütleb naistearstide seltsi statistika, et Ida-Tallinna Keskhaiglas suri 2004. aastal 25 imikut; sünniregister ütleb, et suri 35 imikut, ning kui küsida haiglast, siis oli neil 5 surmajuhtumit esimesel elunädalal.
Vahe tekib sellest, et väiksemad arvud on need, mida haiglad ise teavad. Sünniregistrisse lähevad aga kõik juhud, mis selle haigla või piirkonnaga seotud. "Lapsi sureb ka lastehaiglas (maakonnas sageli ka väljaspool haiglat) – need lähevad sünniregistris arvesse haigla alla, samas haigla ei tarvitse sellest isegi teada," ütleb Fertilitase peaarst Ivo Saarma.
Statistikas kajastuvad lapsed, kes on vähemalt 22 rasedusnädalat vanad ja kaaluga alates 500 grammist.
Vastsündinute suremusest rääkides kasutavad meedikud väljendit perinataalne suremus, mis hõlmab nii surnult sündinuid kui ka elusalt sündinud, kuid esimesel elunädalal surnud vastsündinuid.
Pelgulinnas väikseim suremus
| 2005 | 2005 | ||
| Perinataal- | * sündide | perinataalsete | |
| suremuskordaja | arv | surmade arv | |
| Tartu Ülikooli | |||
| Naistekliinik | 11,4 | 2151 | 24 |
| Ida-Tallinna | |||
| Keskhaigla | 10,6 | 3402 | 32 |
| Lääne-Tallinna | |||
| Keskhaigla | 5,7 | 3162 | 19 |
| Pärnu Haigla | 8,1 | 851 | 9 |
| Narva Haigla | 6,2 | 843 | 8 |
| Lõuna-Eesti | |||
| Haigla | 3,4 | 328 | 0 |
* surmade arv 1000 sünni kohta. 2003.–2005. aasta keskmine
Allikas: Eesti Meditsiiniline Sünniregister
