22.06.2010, 00:06
Öörahu rikkumine võib lõppeda vangikongiga
Vastupidiselt levinud müüdile ei jäta politsei reageerimata ühelegi öörahu rikkumise kohta tehtud väljakutsele.
Ühel ööl helistas Tartu politseisse kortermaja elanik ja kurtis, et naabrinaine kuulab muusikat nii kõvasti, et pole võimalik magada. Bassikõlari müdin kajab üle kogu maja. Majaelaniku mõõt sai täis kella ühe paiku ning ta läks naabrit korrale kutsuma, ent saadeti pikalt. Palvele lärm lõpetada, vastas naine, et ta ei kavatsegi. Nii pöörduski kodanik politsei poole. Saabunud politseinikke nähes ei saanud 40ndates aastates naine ja tal külas olnud mees ikka veel aru, et nad olid midagi valesti teinud. Naine teatas koguni, et nad kuulavad Rammsteini ning seda ei saagi vaiksemalt kuulata. Pidutsejad viidi politseimajja ja järgmisel hommikul määras kohtunik naisele naabrite öörahu rikkumise eest šokivangistuse. Juuni alguseks ehk viie kuuga oli politseile tehtud 701 väljakutset öörahu rikkumise kohta. Igaüks võib nüüd hetkeks pakkuda, mitme puhul politsei sündmuskohale läks - vastus on 660! See tähendab, et vastupidiselt levinud müüdile "lärmitsejate karistamatusest" kontrollib politsei koguni 94 protsenti väljakutsetest kohapeal. „Seega väita, et politsei põhimõtteliselt ei käigi kohal, on tugevalt liialdatud,“ ütleb Politsei- ja Piirivalveameti avalike suhete juht Harrys Puusepp. Aga ülejäänud kuus protsenti? Need on kas tühistatud, s.t. inimesed saavad mure ise klaaritud või lahendab politsei probleemi distantsilt. „Kui sulle ikka öösel politseist helistatakse ja öeldakse, et meie teada te ei maga ja häirite naabreid, siis normaalsele inimesele sellest piisab. Teiste puhul tuleb patrulli mõjule loota,“ räägib Puusepp. Väärteomenetlus, mis tavaliselt lõpeb trahviga, alustati 125 juhul. Selleks on vaja, et rikkumine oleks eriti vastik, korrarikkuja eriti ülbe ning kolmandaks - et kaebuse esitaja ametlikult kinnitaks, et tema rahu rikuti – et juhul, kui trahvitu kohtusse pöördub, oleks võimalik tõendeid hinnata. Juhtumid, mis öörahu rikkumisena kirja lähevad, on üsna erinevad - väljakutseid on tehtud nii öösel ringi rallivate autode, võrride kui ATV-de peale, kraavis magavate joodikute, haukuvate koerte, naaberkorterist kostva kõnekõmina, aga ka ülalt kostva kõndimise või välisukse kolksatuse peale. Ülekaalukaks "liidriks" on siiski nädalavahetustel peetavad joomingud, taustaks vali muusika ja lõugamine. Lõuna prefektuuri vanemkomissar Kert Kotkase sõnul areneb Eesti õiguskord pidevalt ning tegelikult on võimalik tüütult elanikult tsiviilmenetluse teel kahjutasu nõuda. “Paneb üllatama, et seaduse nii tugevat võimalust on seni nii vähe kasutatud. Eestlased on ikka uskumatult kannatlikud,” sõnas vanemkomissar Kotkas. *** Loe ka Põhja prefektuuris patrullpolitseinikuna töötava konstaabel Alo usutlust, kus ta räägib, missugused on enamlevinud öörahu rikkumise juhtumid; missuguseid võtteid on politsei sunnitud öörahu rikkumiste lõpetamiseks kasutama ning kuidas tuleks tavakodanikel käituda õigusrikkumist nähes, et mitte ise kannatajaks või - veel hullem - süüdlaseks jääda.