„Kui sammas on poliitiliselt nii oluline, et selle nimel ollakse valmis rahvast tükkideks tõmbama, siis mahu vähendamine leevendaks vähemalt linnaehituslikku pilti," ütleb Ekspressile Ülar Mark. „Ega ka see ei oleks mingi ideaalvariant".

Tema hinnangul võiks samba kõrguse kärpida koos ristiga kaheksa meetrini jalamist, arhitekt Raivo Kotov on omakorda välja pakkunud kuus meetrit.
Praeguse töökavandi järgi on sammas 24 meetrit kõrge.

Rong läinud?
Kotov on selle kohta valmistanud pilte ja teine arhitekt Emil Urbel tegi joonise, mis võrdleb vabadussamba mastaapi endise Tõnismäe pronksmehega. (vt joonised)
„Sellepärast tegin, et enamik inimesi ei saa üldse aru, missugune see sammas on," räägib Urbel. „Võiks panna kasvõi üles ajutise raami, katta valge sitsiriidega. Proovime ära!. Kuigi, isegi poole väiksemana on ta ikka jama."

Võidusamba sihtasutuse juht Aivar Reivik ütleb Ekspressile, et rong on läinud ja ettepanekud mastaape veel kärpida on tagantjärele tarkus, millel mõte puudub.

„Ega me teleskoopsammast ka ei hakka tegema, et igaüks võiks puldist oma soovi järgi seda kõrgemaks või madalamaks lasta," teatab ta. „Kompromiss on juba niigi piisav olnud. Mina suhtun sellesse tramburaisse rahulikult. Suur hulk inimesi võtab sõna lihtsalt selleks, et pilti pääseda."

Arhitekt Mark räägib oma seisukoha kaitseks, et tema näiteks pole ristisümboli kui sellise vastu. „Ordenina inimese rinnas on rist ilus. Aga see rist saab kohutavalt suur, monstrum. Näiteks ka lepatriinu on ju väga ilus. Aga kui lepatriinut sada korda suurendada, siis on ta koletis."

Samba vastased ilmselt ei leebuks
Emil Urbel ütleb, et isegi kui praegust sammast vähendatakse või ta teise kohta üle viiakse, see ei teeks temast ikkagi selle pooldajat.

„Tegemist on Eesti kõige tähtsama monumendiga, mis püstitatakse Euroopa riigi pealinna keskväljakule. Sambakujundil on kõik eeldused kujuneda esindussümboliks ja nii see peabki olema. Teda hakatakse tirazeerima trükiste ja meenetena nii riiklikel kui kommertslikel eesmärkidel," märgib arhitekt. „Ristiga samba tähendus märgina ületab üsna kohe Vana-Tooma oma - kõike seda oleks mul aga kurb vaadata."

Urbel toob sellise paralleeli: „Laul "Sauna taga tiigi ääres" meeldib kindlasti kahele kolmandikule Eesti rahvast. Minule ka ja mulle meeldib ka jaanitule ümber puntratantsu vihtuda. Õnneks ei tule kellelegi pähe viisikest riigihümniks valida, ega Vabariigi aastapäeval Estonia saalis koondkapelli ettekandes sellega presidendi külalisi ehmatada."

Ekspress küsis siiski võidusamba rajamist korraldavalt kaitseministeeriumilt, kas selle mõõtmete veelkordne kärpimine oleks mõeldav, praktikas teostatav ja kas niisugune lahendus võiks lepitada praegust tüli.

Kaitseministeeriumi seisukoht on järgmine:
„Vabadussõja võidusamba rajamine on jõudnud faasi, kus 6 või 8 m lahendus ei ole enam reaalne. Nii mastaapse ja keeruka projekti puhul on võimatu sisse viia muudatusi hetkel, mil leping tootjafirmaga on allkirjastatud ja töö 24 m kõrguse samba loomiseks käimas."

Lepitusvõimaluse kohta aga vastas ministeerium Ekspressile:
„Ideekavandi autorid on olnud ja on jätkuvalt kompromissialtid ning esialgsesse projekti on sisse viidud palju märkimisväärseid muudatusi.
Vabadussõja võidusamba kõrguse üle on pikalt diskuteeritud ja arendusprotsessi käigus tehtud juba mitmeid kompromisse, see on kooskõlas detailplaneeringu ja lähteülesandega. Meenutagem, et algselt planeeritud samba kõrgus oli 28 m, seejärel 26 ja tänaseks 24 m. Samuti on muutunud samba materjal. Algne dolomiit on asendunud moodsama ja atraktiivsema klaasmaterjaliga. Sammast on muudetud sihvakamaks; samba ja risti omavahelised proportsioonid on korrigeeritud. Kõik nimetatud muudatused on toimunud koostöös ja kompromissina mitmete erinevate ekspertidega."

Ministeerium peab Kotovi pilte pahatahtlikuks
Kaitseministeerium lisab: „Lõpliku välimuse annavad Vabadussõja võidusambale siiski konkursi võitnud autorid, kes peavad kujundama lõpliku kavandi. Ministeerium usaldab autoreid."

Ühtlasi hindab kaitseministeerium, et Arhitektide Liidu liige Raivo Kotov on sel nädalal Eesti Päevalehes ilmunud loos esitatud pildimaterjalis pahatahtlikult eksitav. (Kotov valmistas EE palvel veel mõned vaated Vabaduse väljakule erineva sambakõrgusega, need leiduvad Ekspressi veebis).

Raivo Kotov ütleb Ekspressile, et kaitseministeeriumi jutt, et hetkel ei saa sambaprojekti enam muudatusi teha, pole veenev.

„Tootjafirmaga sõlmiti leping kuu aega tagasi - leping on nii samba projekteerimise kui tootmise peale. Kindlasti ei saa olla sammas juba tootmises - sellise samba projekteerimine võiks võtta orienteeruvalt paar kuud," leiab arhitekt.

Kotov lisab, et me keegi ei kujuta tegelikult ette, milline saab sammas tegelikult olema. „Igatahes selline, nagu praegu autorite poolt avaldatud piltidel, see ei saa olema. Tuleb välimine klaas, mis on sile ja selle taga on jääklaas. Praegu avaldatud pildid on tegeliku olukorraga võrreldes veel ilusad."

Kotov mainib ka, et tema valmistatud ja avaldatud vaated on tehtud adekvaatselt, arvestades samba kõrgust 24m ja samba asukohta ca 3,5 praegusest Vabaduse väljaku tasapinnast kõrgemal. „Arvestades perspektiivireegleid on samba maht adekvaatselt paika pandud."

Valitsus kavandab Vabadussõja võidusamba avamist novembri lõpul. Tegu on ilmselt sel aastal Eestis ühiskonnas kõige tugevamaid lahkhelisid tekitanud küsimusega. Nii praeguse projekti poolt kui vastu on aktivistid kogunud tuhandeid allkirju.