“Kui sammas on poliitiliselt nii oluline, et selle nimel ollakse valmis rahvast tükkideks tõmbama, siis mahu vähendamine leevendaks vähemalt linnaehituslikku pilti,” ütleb Ekspressile Ülar Mark. “Ega see ei oleks mingi ideaalvariant.”


Tema hinnangul võiks samba kõrguse kärpida koos ristiga kaheksa meetrini jalamist, arhitekt Raivo Kotov on omakorda välja pakkunud kuus meetrit.


Praeguse töökavandi järgi on sammas 24 meetrit kõrge.


Kotov on selle kohta valmistanud pilte ja teine arhitekt Emil Urbel tegi joonise, mis võrdleb vabadussamba mastaapi endise Tõnismäe pronksmehega.


“Sellepärast tegin, et enamik inimesi ei saa üldse aru, missugune see sammas on,” räägib Urbel. “Võiks panna kas või üles ajutise raami, katta valge sitsiriidega. Proovime ära. Kuigi isegi poole väiksemana on ta ikka jama.”


Võidusamba sihtasutuse juht Aivar Reivik ütleb Ekspressile, et rong on läinud ja ettepanekud mastaape veel kärpida on tagantjärele tarkus, millel mõte puudub.


“Ega me teleskoopsammast ka ei hakka tegema, et igaüks võiks puldist oma soovi järgi seda kõrgemaks või madalamaks lasta,” teatab ta. “Kompromiss on juba niigi piisav olnud. Mina suhtun sellesse tramburaisse rahulikult. Suur hulk inimesi võtab sõna lihtsalt selleks, et pilti pääseda.”


Valitsus kavandab Vabadussõja võidusamba avamist novembri lõpul. Tegu on ilmselt tänavu Eesti ühiskonnas kõige tugevamaid lahkhelisid tekitanud küsimusega. Nii praeguse projekti poolt kui ka vastu on aktivistid kogunud tuhandeid allkirju.