Milline õnnetus! Pisaraid taevani! Peretütar nuuksub, ema endast väljas. Lapse muinasjuturaamat jäi koju. Kuid sellest raamatust ettelugemiseta ta suvilas uinuda ei kavatse. Rahulik isa klõbistab arvutit ja siseneb Eesti esimesse, Tallinna keskraamatukogu e-raamatute lugemiskeskkonda ELLU. Minuti pärast on ta, sülearvuti süles, maimukese voodi veerel. Kuvaril särab lemmikraamatu kaas. Hiireklõps, ja isa alustab ettelugemist. Tütre silmad säravad, ta tahab ise arvutis lehte keerata.

Eelkirjeldatu võib olla üks olukordadest, milles praegu veel vähe harjumuspärane e-raamat asendamatuks osutub. Või siis hoopis välismaal, kuhu pikemaks siirdudes ei pea kirjavara kaasa tassima. Piisab arvutist ja internetist.

Kuid stopp! Üht ELLU lugemiskeskkonda katsetanut tabas rabav üllatus: soovitud raamatut ei olnud saada, sest kõik e-eksemplarid on välja laenutatud! Kohe meenus Mart Laari hiljutine absurdijutt sellest, kuidas internet otsa sai.

Üksikud ekspemplarid

Üks ELLU ellukutsujaist, Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam selgitas: „E-raamatute laenutamine toimub samadel põhimõtetel kui paberraamatute oma. Korraga saab üht e-raamatut lugeda nii mitu lugejat, kui mitu „virtuaalset eksemplari” on raamatukogu ostnud. Kui e-raamat on välja laenutatud, siis samal ajal teised seda lugeda ei saa. Kui huvi väga suur, ostame e-raamatut lisaks, toimides seega samuti nagu paberraamatute puhul.”

Ta lisas, et praegune olukord on kompromiss raamatukogu ülesannete ning kirjanike ja kirjastajate ootuste vahel. Nimelt ei saa kirjanik praeguste seaduste kohaselt e-raamatute laenutustelt laenutushüvitist, sest e-raamatut ei peeta mitte raamatuks, vaid teenuseks. Autor saab tasu vaid raamatukogu ostetud e-eksemplaride eest.

Et olukord on absurdne, tunnistab ka kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Absurdsust lisab seegi, et kui tavaraamatuid maksustatakse üheksaprotsendise käibemaksuga, siis isegi paberraamatuga identse e-raamatu eest tuleb tasuda 20-protsendist maksu.

„Laenutushüvitised reguleeriti meil seadusega siis, kui e-raamatutest polnud veel aimugi,” nendib Sinijärv. „Ju jõuame tänu e-raamatute kiirele arengule peagi siiski aega, kus e-raamatut loetakse raamatuks ja laenutust laenutuseks,” unistab ta.

Lihtsus eelkõige

Nii või teisiti, ELLU igatahes toimib. Jaanuari lõpust alates on raamatukogu töötajad ebatavaliselt elevil. Ilma suure kärata raamatukogu internetilehele sokutatud laenamiskeskkond ELLU pani lugejad juba järgmisel päeval uudistama ja lisa küsima.
Tänaseks on sadakond lugejat hankinud endale ELLU paroolid, et laenata ja lugeda enam kui kahtsadat e-raamatut. Ja nagu nad viga või ebakohta märkavad, annavad ka raamatukogule teada. Selline see katseperiood on: arendamine ja avalikustamine käsikäes.

ELLU ei nõua e-raamatu lugemiseks keerulist ja kallist masinat ega ka erilist tarkvara. Kõik, kellel on arvuti ja internetiühendus, saavad seda kasutada ühtegi väljaminekut tegemata. Just see teeb ELLU teiste raamatute e-lugemisvõimaluste hulgas eriliseks. See oligi eesmärk, öeldakse raamatukogus.

Ühtaegu on ELLU keskkond just oma veebipõhisuse pärast ka laita saanud. Kogemustega e-raamatute lugejad heidavad ette, et raamatuid ei saa oma arvutisse ega lugerisse laadida ja lugemiseks peab olema püsiv internetiühendus.

„Tänane ELLU on loodetavasti alles algus,” unistab Triinu Seppam ülemaalisest e-raamatu revolutsioonist.

ELLU kogu Eestisse

ELLU ellukutsumise üks eesmärk oligi sama süsteemi laiendamine teistessegi Eestimaa raamatukogudesse.

„Me veel ei tea täpselt, kuidas kõik käima hakkab, aga kindlasti võiksid teiste piirkondade lugejad oma raamatukogudele soovi avaldada, et nemadki saaks e-raamatuid lugeda,” ütles Seppam. Päev, mil iga Eesti raamatusõber pääseb oma arvutiga e-raamatutele ligi, ei peaks olema enam väga kaugel.

Seppami sõnul lahendab e-raamatute kasutamine ka ühe raamatukogude suurima mure — võlgnike probleemi. Piisab vaid 21-päevase laenamisaja läbisaamisest, kui lugeja kaotab automaatselt võimaluse raamatule ligi pääseda. Vajaduse korral saab ta selle uuesti laenata. Raamatukogul pole aga kunagi vaja viiviseid välja kirjutada ega kadumaläinut taga ajada.

Pealegi peetakse raamatukogus oluliseks e-raamatute lugejani jõudmise kiirust. Pärast üllitamist ja faili kujul raamatukogusse jõudmist sõltub see mõnest hiireklõpsust, mitte aga raamatu trükikojast lattu ja seejärel raamatukokku vedamise kiirusest.

Siinkirjutaja katsetas samuti ELLU-t ja leidis esmahinnanguna, et see on tavaraamatuga harjunule pisut ebamugav. Teisalt aga vabastab suuremast ajakulust ja jalavaevast, kui on vaja mõnest raamatust kiirülevaade saada. Või otsustada, mida tavaraamatutest järgmiseks kogust laenata või poest osta.



MIS SEE ON

ELLU ärkab ellu

- 31. jaanuaril avalikkusele avatud ELLU nimi on tuletatud sõnadest „elektrooniline lugemisvõimalus”. Ristiemaks on Moonika King, kes pakkus selle välja raamatukogu korraldatud nimevõistlusel, kuhu saabus 80 ettepanekut.

- ELLU vahendusel saab praegu lugeda 208 eri raamatut, mida on kokku 492 eksemplari. E-kogus on esindatud nii laste kui ka täiskasvanute kirjandus, nii teatmeteosed kui ka ilukirjandus, peamiselt eesti, aga ka vene ja inglise keeles.

- Lugejaid on veidi üle saja. Praegu käiakse ELLU veebilehel umbes 50 korda päevas.

- ELLU keskkonda saavad praegu kasutada ainult Tallinna keskraamatukogu lugejad, sest raamatukogu on kohaliku omavalitsuse rahastatav asutus ja Tallinn panustas ELLU väljaarendamisse ka omalt poolt.

- ELLU arendamine käis riigihankega ja läks maksma ligi
40 000 eurot.

- ELLU asub aadressil: ellu.keskraamatukogu.ee.