Pabermähkmed on kaasaja nähe

Lapse potil käimise õpetamist võiks vaadata kui protsessi. Puhtuse pidamise harjumuse kujundamine saab alguse lapsele poti tutvustamisest. Esialgu on initsiatiiv potile minemiseks täiskasvanupoolne. Täiskasvanu oskab ennustada, millal lapsel pissihäda võiks tekkida. Aja jooksul seostuvad lapsel pissihäda ja pott ning ta õpib häda kinni hoidma, kuni saab potile istuda.

Lapsed saavutavad tahtele alluva kontrolli oma kusepõie tühjenemise üle üsna erinevatel vanuseperioodidel. Laps hakkab oma kusepõie täitumist tundma 18–24 elukuu vahel, kuid esialgu ei taju ta urineerimistungi algust. Umbes selles vanuses võiks lapsevanem hakata last reeglipäraselt potitama. Kui aga potile minekust tekib lahing, on tegevuse ajastamisel tehtud viga. Lapsega koos mängimine, laulmine, tantsimine annab täiskasvanule võimaluse lapse vajadusi tundma õppida. Lapsevanema füüsilisel jõul pole lapse potile sundimisel vähematki eelist.

Enamus lastearste arvab, et last võiks potitama hakata niipea, kui ta iseseisvalt kindlalt istuma hakkab. Teiseks eluaastaks vajab laps pabermähkmeid jalga vaid õues- ja külaskäikude ja esialgu öö ajaks. On ka äärmuslikke arvamusi, mille kohaselt võiks beebit juba sünnist alates kätel hoides poti kohal pissitada. Poti tutvustamine varases beebieas sobib vanematele, kes tahavad teha lapsega sellel alal koostööd ning ei eelda, et initsiatiiv tuleks lapse poolt.

Potitamine sujub aja jooksul üha paremini. Uute oskuste omandamise ajal (roomama, istuma, käima õppimine, hammaste tulek) ning ka haigestudes võib potitamine takerduda. Täielikult mähkmevabaks saab beebi enamasti ka varasel potitamisega alustamisel alles 1–2 aasta vanuse vahel (L. Boucke’i “Infant Potty Training”).

 

Sõltumata vanusest võiks täiskasvanu lapse potitamisega järjekindlamalt tegelema hakata kui ta märkab, et
- tegevuses olles laps kas katkestab selle või annab näoilmega (keha väristamisega) märku, et põis (sool) tühjenes
- kakamine toimub enam-vähem ühel ja kindlal ajal (sageli hommikuti vahetult peale ärkamist)
- laps näitab üles huvi vanemaga tualetti kaasa tulla ja uudistada, mida seal tehakse
- toas ringi liikudes istub laps ise aeg-ajalt potile
- laps suudab kuivana püsida umbes 1,5–2 t järjest
- laps ärkab päevaunest kuivana

Potitamisel on märgatud tulemuslikkust, kui laps pannakse potile
- peale ärkamist (kui mähe on kuiv)
- peale sööki
- 1,5 t peale viimast pissimist

Motivatsiooni potile minna aitavad tõsta lastele meelt mööda olevad tegevused:
- käte pesemine tualetis käimise järgselt
- vee tõmbamine
- võimalus ise oma väike pott tühjendada

Kiitke last, kui ta potile istub, kuid ärge tehke sellest liiga suurt etendust. Laps võib sellest ehmuda või hakata potil käimist tavalisest erilisemaks tegevuseks pidama. Olge lapse juures, kui ta potil istub, rääkige või lugege talle, laske kuulata vee vulinat (pange kraanist vesi jooksma). Tähelepanu kõrvale juhtimine põhitegevuselt aitab lihastel lõtvuda.