"'Päikeselaen"' läks narkoärisse

Soome vanglas istub kaks eestlast seoses uimastiäriga, kus narkootikume toimetati üle piiri kohvitermostes.

Vilumets ja Adamson, Eesti narkosmugeldajad ja sedakaudu ka mõrvarid, tuleb saata kodumaale karistust kandma. Kõik välismaised vangid koju kongi, me ei taha neid!
(Ilta-Sanomat, 19. juuli 2007)
 
Lõuna piirkonna tolliameti paljastatud suure kokaiinijuhtumi kolmas osaline on arreteeritud. Tolliülema Tiina Tahvanaineni sõnul on 30aastane eestlane vangistatud. Asjas on varem kahtlustatavatena kinni peetud teine 30aastane eestlane ja keskealine soomlane. Mehi kahtlustatakse vähemalt 2,5 kilo kokaiini Soome toomises läinud sügisel. Narkootikumide väärtus tänavakaubanduses on umbes 330 000 eurot. 2006. aasta detsembris konfiskeeriti soomlase kodust kilo kokaiini, lisaks leiti tema kodu läbiotsimisel narkokaubandusega seotud esemeid ning 4500 eurot raha. Ametnike kahtlused tärkasid siis, kui kaks eestlast reisisid Soome kaht eri marsruuti mööda, üks Euroopast ja teine Eestist. Detsembri keskel kohtus teine eestlane Helsingi kesklinnas soomlasega. Kohtumise ajal loovutas eestlane soomlasele tolli andmetel seljakoti, milles oli kokaiin. Aine oli peidetud kahte termosesse. Soomlane andis ümbriku rahaga. Mehed arreteeriti seejärel. Kolmandat meest siis ei nähtud.
(Helsingin Sanomat, 19. aprill 2007)

Eestlased Eero Adamson ja ­Toomas Vilumets ning soomlane ­Hannu ­Tiainen, kes kõik on varem narkokuritegude eest Hispaanias pikad vanglakaristused saanud, viibisid seekord vabaduses vaid aasta.

Poolteist aastat tagasi vabanenud Adamsoni jälgisid Eesti ja Soome narkopolitsei juba mullu aprillist. Tema koduakende all Tallinnas seisis narkopolitseinike auto, tema kõnesid kuulati pealt, tema isegi tühisena tunduvaid kohtumisi pildistati ja võeti videosse.

“Kogu aeg oli tunne, et mu järel nuhitakse,” räägib tänavu kevadel Helsingis vahistatud tugev noor mees Ekspressile läbi kuulikindla pleksiklaasi Vantaa eeluurimisvangla kohtumiskambris.

Adamsoni süüdistatakse suures narkokuriteos ja süüdistati ka ulatuslikus rahapesus.

Adamson eitab neid punkte. “Soomes aga on ju kõik kuriteod sajaprotsendiliselt avastatud.

Nad ei saa jätta narkotaustaga inimest tänavale, peavad ta vangi ära panema,” ütleb varem Hispaanias seitse ja pool aastat üksikkongis “hoiul olnud” Adamson praeguse vangisistumise kohta sapiselt.

Toll jälgis termoste vahetamist
Õbluke, pisiasjadest ja oletustest kokku traageldatud kohtutoimik kõneleb oma keelt. Pika staažiga kurjategijatele said saatuslikuks totaaljälitamine, agentide luuramine, kõnede pealtkuulamine eri riikides ja turvakaameratega jälgimine, hävitamata sim-kaardid, mobiilijälitamine ja tunnistajate fotod. Lisaks veel meeste taust.

Toomas Vilumetsaga kohtunud Hannu Tiainenilt konfiskeeris toll kaks termost, sinise ja kollase.

Termoste tühimikes leiti kotikesed kilo kokaiiniga.

Mehed arreteeriti mullu detsembris Helsingis. Termosed andis Tiainenile üle Rostockist Soome tulnud Vilumets oma seljakotist. Mehed tunnistasid oma süüd.

Kas samade termostega toodi ainet Hispaaniast pidevalt?  Millised on tõendid? Tolliametnik T. kirjeldab Vilumetsa üht saabumist Hanko sadamasse kaubikuga VW Transport Saksamaa kaudu.

“Mees oli närvis. Käsi värises, kui ta tollitöötajale passi ulatas. Vilumets ja autojuht suunati tollikontrolli. Vilumetsal oli kott, kust leiti plastist termos. Tunnistaja T. avas termose ja tõdes, et seal polnud kohvi ega jooke. Tollitöötaja ei uurinud aga termose põhja lähemalt!”

Teine tunnistaja, vanemkonstaabel Minna T. aga jälgis Adamsoni j a Vilumetsa kohtumist mullu oktoobris Helsingis, kus mehed trehvasid ja uurisid mõne minuti jooksul sinist termost.

Seejärel pandi termos musta kandekotti, mehed lahkusid eri suundades. Vilumets kohtus kiirelt pruuni nahkjopet kandva mehega ja andis koti üle.

Seejärel tõttas ta Adamsonile järele ja nad sõitsid koos Tallinna.

Kes andis algkapitali?
Toimik sisaldab mitmete selliste kohtumiste kirjeldusi. Iga säärase kohtingu juurde käisid termosed, kolme mehe suhtlemine ja rahaümbrike üleandmine.

Vilumetsa, Tiaineni ja Adamsoni äriskeem on eemalt vaadates algeline. Hispaanias osteti termosed, kilekotikesed ja kokaiin, mida Soomes müüdi. Raha toodi jupikaupa Eestisse ja ring hakkas uuesti pihta: raha Hispaaniasse, narkootikumid Soome jne.

Raha teeb raha. Kust tekkis algkapital, ei loeks kohtumaterjalidest välja ka geniaalne Sherlock Holmes. Eks­pressile on teada, et see oli tänapäevale tüüpiline “päikeselaen”, mida pidevalt edasi keerutati. Eestis on kümneid laenukontoreid, kes annavad tagatiseta suuri summasid laenu ega küsi, mida rahaga peale hakatakse: peaasi, et laen ja intressid lõpuks tagasi makstakse.

Avalik saladus on, et kohalikud kurjategijad ostavad tavainimestelt laenukäendust, kus kodanik A võtab laenukontorist laenu ja annab raha edasi sulidele. Nood maksavad laenuvõtjale hiigelsuure intressi, kuid kodanik ei tea, kuhu raha tegelikult läheb. Nagu sedagi, kas ta saab raha tagasi või jääb ilma. Äkki istuvad koostööpartenerid lähiaastatel hoopis türmis ja laenuvõtja peab teemaarenduse ise kinni maksma? Sellise skeemiga
juhitaksegi politsei tähelepanu kõrvale...

Nagu narkoärile kohane, oli ka selles loos igal osalisel oma roll. Üks meestest müüs, teine vahendas ümbrikke saadud rahaga ning kolmas toimetas raha sinna, kust uimasteid osta saab.

Kohtumaterjalides on tõendatud vaid 38 000 euro (ligi 600 000 krooni) suurune rahaliikumine ja ühe kilogrammi kokaiini leidmine. Kusagilt aga imbus Soome ajakirjandusse info, et kokaiini veeti kokku 2,5 kilo ja rahapesu ulatus 330 000 euroni (üle viie miljoni krooni).

Sõprade kinnivõtmise ajal Egiptuses viibinud Eero Adamson eitab oma süüd. Ta püüab jätta endast muljet, nagu olnuks ta eeskujulik postikuller. Selgitab, et viis vaid raha Soomest Eesti kaudu Hispaaniasse, narkootikumidest ei tea midagi. Ümbrike sisu ei vaadanud kunagi, küll aga sai üleandmise eest mõned tuhanded eurod tasu.

Soomlane: “Olin stressis ja võlgades tsunamiohver”

Tiainen omakorda rääkis, et kannatab Tai tsunami ohvrina stressi all, tema võlad kasvasid 50 000 euroni ja ta pidi kiiresti raha teenima. Ta tunnistas end süüdi.

Vilumets ütles, et viibis mullu detsembris Hispaanias, kus hankis narkootikume. Jagas uimastid kotikestesse, asetas need termoste tühimikesse ja tõi Soome.

Adamson peab veetma Soome vanglas neli aastat, tema sõbrad Hispaania päevilt Vilumets ja Tiainen mõned kuud rohkem.

Kuna Adamsoni roll oli ses loos kõrvaline, on ka tema karistus veidi väiksem. 

Kinnivõtmine nagu ­Hollywoodi märulis
Soome ühe uuema ja uhkema, Vantaa vangla kohtumistoakest valvab Zeissi optikaga varustatud löögikindel metallist digikaamera. Kõne Adamsoniga käib vanglatelefoniga ja jutt salvestatakse digitaalselt.

Vangi jutt on kiire, ennast kaitsev, läbimõeldud. Vinges füüsilises vormis, kakleja rusikatega mees kirjeldab oma vahistamist tänavu 12. aprillil: “Helistasin Helsingis inimesele, kes oli mind Soome kutsunud. Et mul olla mingeid probleeme. Kokku lepitud ajal helistas ta, et on koosolekul, pole hetkel aega. Siis ta ilmselt helistas politseisse. Varsti helistas tagasi ja teatas, et sõidaksin Niemenmäele.

Kui jõudsime tee otsale, helistasin tagasi, ütlesin, et olen kohal. Meil kästi sõita tänava  lõppu, see oli aga umbtänav. Palusin autojuhil ringi keerata.

Kaks operatiivautot olid juba seal ja kui hakkasime tagurdama, sulges tee kolmas politseiekipaaž, keerates risti meie auto taha. Nad pingutasid kõvasti üle. 12 politseinikku oli kindlasti. Nad väänasid autojuhil kohe käed selja taha ning tõukasid ta näoli maha. Mind pikali ei pandud, aga käsi väänati kõvasti. Politseinikud hõikusid ja vehkisid relvadega nagu politseisarjades ning ütlesid: “Sa ju tead, mille eest sind kinni võtame.” Vastasin, et ilmselt väljapressimise pärast. Mul relva polnud, oli ainult telefon käes. Pärisin, et mida te niimoodi vehklete püstolitega. Operatiivjuht õiendas: “Meil on kombeks kohe ja korraga selgeks teha, et sul pole mingeid šansse.””

Eero Adamsoni taskust leiti kinnipidamisel vaid tüüpiline Soome ehitaja kuupalk, 3700 eurot. Praeguseks on raha kohtuotsuse alusel Adamsoni arvele tagasi kantud.

Tiaineni kodust avastati 4500 eurot ja narkoäriga seonduvaid esemeid, kolme mehe tutvusele viitavataid asju leiti ka Toomas Vilumetsa kodunt Pärnust.

Adamsoni sõnul pole Soome vanglas muud teha kui lugeda või oma elust raamatut kirjutada. Aga mida kirjutada? Kas seda, kuidas ta 7,5 aastat üksikkongis elas? “Ma ei julge vabanedes Eestisse elama tulla, võetakse jälle kinni. Nagunii määrivad midagi kaela, kellelgi on paguneid vaja,” avab Adamson oma tuleviku perspektiivituse.

 

Kuller: “Nad ju peavad mu vangi panema!”

Kuidas politsei ülekuulamistel käitus?
Ainus asi, mida nad küsisid: “Ütle välja, palju sul kokaiini oli!” Ma ei osanud vastata, polnud sellega kunagi isiklikult seotud. Lõpuks lõid nad käega.

Kokaiiniga kokkupuudet polnud, aga rahaga?
Raha oli enne, sügisel. Süüdistus hakkaski hargnema väidetavatest maksupettustest. Tiaineni pagasiruumist leiti mitme firma asutamisdokumendid. Lõpuks said siis ta käest kaks termost, loomulikult on ju ka Adamson automaatselt süüdi! Mina olin sellel ajal hoopis Egiptuses. Soomes on ju kõik kuriteod sajaprotsendiliselt avastatud. Nad ei saa jätta narkotaustaga inimest tänavale, peavad ta vangi panema.

Kas kahetsed, et narkorahaga tegelesid?
Selles mõttes ehk kahetsen, et mul polnud seda vaja.

Kas ümbrikud, mida sa Vilumetsalt said, olid paksud?
Pisikesed. Kus saab siin suuremahulisest rahapesust rääkida? Tiaineni kodust leiti 50- ja 100euroseid. Et pidavat kokalaksu rahad olema. Minu taskust leiti 3700 eurot. Seletasin, et lähen Hispaaniasse firmat asutama ja see on normaalne raha, mitte rahapesu. Tõin tihti raha üle (Eestis on palju ehitajaid, keda kimbutavad kohtutäiturid. Nad saadavad raha koju seetõttu kulleritega. Summad liiguvad lahe tagant ümbrikes väga hoogsalt – autor).

Kas välisministeeriumist käidi kohal?
Käidi. Nad olid politsei poolt. Ütlesid: “No mida sa tuled siis Soome! Sa ei tohi nendega läbi käia, kellega olid vangis koos!”

Kas tahaksid Eestis karistust kanda?
Eestis on vanglad täis. Siin on aga vangis inimesi täiesti olematute tegude ja koguste eest.

Mis tingimused siin on, võrreldes näiteks Hispaaniaga?
Seal sai rohkem liikuda. Ei pidanud nii kinni olema, aknadki käisid lahti. Siin on vaid mingid väikesed poolpeidetud õhuvõred. Õhupuudus on tugev (Soome vanglate õhupuudusest on rääkinud ka teised seal karistust kandnud kinnipeetavad, nagu Heiki Hiller ja Tarvi Ree – autor).

Istud ülerahvastatud vanglas üksikkongis?
Olen sellega koos, kes asjast rääkis. Ma aga ei saa teda süüdistada, et kohus on valesti teinud, süüdistused välja mõelnud.

Sa siis tead, kes koputas ja asja nii kaugele ajas?
Olen päris kindel, et tean, kes seda tegi.

Miks ta seda tegi?
Ta on politsei konksu otsas juba 1996. aastast. Politsei ise ütles.
Mõtle, kui ohtlik amet. Oled koputaja ja politsei ikka vihjab, et meil on selline mees...
Esimesed kaks nädalat ma vaikisin. Siis nad ütlesid, et see mees rääkis. Ta on siin kohalikke kinni pannud ja rahastanud üritusi, millega inimesed on kinni kukkunud.

Kuidas praegu käitud?
Suitsetan kaks pakki päevas, varem nii ei tõmmanud. Kuna ma vabaduses olles olin Eestist palju ära, arvasid [politseinikud], et kindlasti tegin ma midagi paha, olevat helistanud sellisest putkast, viibinud mingis restoranis, rääkinud telefonis erilise tooniga, kasutanud teistsuguseid väljendeid. Järeldus: omasin kokaiini.
Eero Adamsoni advokaat Asko Keränen ütleb hiljem Ekspressile: “Mees, kes on 7,5 aastat Hispaanias veetnud, teab, et kõike kuulatakse pealt ja luuratakse. Ta ei käituks nii. Tõesti nõrkade tõenditega materjal. Nii pannaksegi Soomes inimesi vangi.”

Kas keegi tahtis Adamsoni mujalt, mingi teise teo eest karistada?
Raske öelda. Kes kontrollib koputajaid, mis infot nood jagavad? Peab olema hea fantaasiaga informaator, kes säärast infot annab. Ärme unusta, et Soome vanglad on hetkel üleasustatud ja täis inimesi, kes pole eriti midagi teinud. Kuidas saab teistmoodi hääletoon telefonis kohe olla vihje narkootikumidele? Olen esindanud ka inimest, ühe mõrvari tuttavat, kes sattus vangi vaid kurja miimika pärast. Adamsoni loos on eriti karm, et ta ei omanud ainet ja pandi kinni suhteliselt väikeste rahasummade üleandmise pärast.

 

Üleasustatud vangla juhataja

Tuomo Junkkari on Soome ühe moodsama vangla, Vantaa eeluurimisvangla juhataja. Vanglasüsteemis töötanud üle 30 aasta.

Vantaa vangla valmis viie aasta eest ja on mõeldud 166 kinnipeetavale. Vanglas on aga pidev üleasustus, siin on olnud isegi isegi 300 vangi. "Võrreldes politseivanglaga on siin paremad tingimused vangide hoidmiseks. Kambrites on teler ja video. Kinnipeetavad saavad tööd teha (elektriseadmete komponentide montaaž ja territooriumi koristamine), sportida, lugeda," alustab Junkkari.

Eeluurimisvangla ülesanne on turvata vange eeluurimise ja kohtuprotsesside ajal. Nädalalõppudel saavad kinnipeetavad lähedastega kohtuda, kui neile pole kohtumiskeeldu määratud. "Välismaalt on vange 20-25 protsenti, nende seas 13 Eestist pärit kinnipeetavat. Eestlaste ja venelaste füüsiline vorm on enamasti parem kui soomlastest kinnipeetavatel, kes vaevlevad sotsiaalsete hädade küüsis. Võib öelda, et terved noored inimesed," kommenteerib Junkkari.

Vantaa vanglas töötab neli eestlast: Soomes väljaõppe saanud kaks valvurit, sotsiaaltöötaja ning vangla psühhiaatriaosakonna juhatajagi on lahe tagant.
Vantaal on osakonnad suletud, grupeeringuid seega vangidel raske luua. "Siingi liigub narkootikume ja mobiile. Moblad lähevad järjest väiksemaks ja tihti on lähedased need, kes neid sisse toovad. Narkootikume aga imbub puhkusel olevate vangide kaudu ja ka lähedased on toonud."

"Kui veel 70. aastatel olid Soomes põhilised kuriteod varavastased, sissemurdmised, siis nüüd on olukord 360 kraadi muutunud. Vägivald, mõrvad, eriti narkokuriteod kasvavad," räägib vangla juhataja. Küsimusele, miks ikka narkomehed oma liistude juurde tagasi lähevad, toob ta vastuseks kaks suuremat põhjust: suure raha või füsioloogilise sõltuvuse. Junkkari on siiski optimistlik:" Kaks kolmandikku meil esmakordselt olnud vangidest ei naase enam siia." 

Kuritegevus pole Junkkari sõnul pärilik. Inimesel võib olla pärilik soodumus äkkvihale ja ülekaalule, kuritegevusele otseselt mitte.