Päkapikkude ahistaja lõpuks luku taga

Eile keskpäeval arreteeris politsei Rocca al Mare Jõulumaa tegevdirektori Maarold Onnikaineni, keda süüdistatakse mitme päkapiku vägistamises ja pilastamises. Onnikaineni ja teiste gnomofiilide ohvreid leidub aga paljudel Eesti jõulumaadel. 

Tartu Annelinna Jõulumaa klienditeenindaja Silja Varese sõnul näeb ta igal õhtul pärast töö lõpetamist jõulumaa aiapiirde taga seismas peamiselt nooremas ja vanemas keskeas mehi, kes ahnelt akendest sisse jõllitavad, et ümberriietuvaid päkapikke näha. “Nädalavahetustel ja riigipühadel on neid sadu,” täpsustab Vares. “Seisavad pimedas liikumatult nagu hundikari, ainult silmad hiilgavad. Ilmselt on neil lapsepõlves millestki väga olulisest puudu jäänud. Muidugi ei saa kõigist piilujaist seksuaalkurjategijaid, paljud piirduvad eneserahuldamisega mõnd näpatud või leitud päkapikumütsi silitades ja nuusutades.”

Põhja politseiprefektuuri uurija Inna Soldatova sõnul hoiavad paljud gnomofiilid ohvreid kuude kaupa luku või riivi taga kinni, et oma ebainimlikku kirge rahuldada. Tavaliselt õnnestub see neil märtsi lõpuni, sest siis algab päkapikkudel jooksuaeg ning neid on praktiliselt võimatu paigal hoida.

Päkapikuahistajate ohjeldamiseks puudub seni juriidiline alus. Soldatova väitel ei saa päkapikkude seksuaalset kuritarvitamist liigitada pedofiiliaks, sest kuigi tegu on pisikest kasvu olevustega, ületab nende eluiga sageli isegi saja aasta piiri. Samuti ei saa seda lahterdada zoofiilia alla, sest päkapikk on loomast tunduvalt intelligentsem olend. “Kui arvestada, et nii ahistajad kui nende ohvrid on meessoost, siis on gnomofiiliat kõige täpsem kvalifitseerida kui ühte homoseksualismi vormi,” selgitab Soldatova. “Naispäkapikud ei lahku teatavasti kunagi Põhjamaalt, vaid pakivad seal komme ja muid kingitusi.” 

Tõenäoliselt ei esitata süüdistust ka Onnikainenile, vaid talle tehakse gnomofiiliavastane süst ning vabastatakse eeluurimise alt. “Õnneks võtab see nii kaua aega, et vähemalt nende jõulude ajal saavad Rocca al Mare päkapikud rahus tööd teha,” usub Soldatova. 

Kahjuks ei saa päkapikud piisavalt kaitset ka oma suurematelt ja tugevamatelt kolleegidelt jõuluvanadelt. Eesti Päkapikukaitseliidu esimehe ­Vootele Võrno sõnul ei suudaks jõuluvanad ka parima tahtmise korral oma abilistele käe püksi ajajatel silma peal hoida. “Sel aastal on neil piisavalt tegemist pahade laste väljatirimisega voodite alt ja seinakappidest ning neile vitsahirmu jagamisega. Statistiliste uuringute järgi on Eesti lapsed ju pahanduste tegemises Euroopas teisel kohal pärast tšehhe.” 

Võrno väitel ei meelita gnomofiilid oma ohvreid kommidega, sest päkapikkudel on neid endilgi jalaga segada. Küll on viimastel peaaegu võimatu vastu panna ahvatlemisele singiga. “Korraliku maasuitsusingi isuäratavale lõhnale ei suuda ka kõige ettevaatlikum ja kartlikum päkapikk vastu panna ning järgneb gnomofiilile truult nagu koer peremehele,” täpsustas Võrno. 

Võrno soovitab kõigil toidupoodide müüjatel ja turvameestel hoolega silm peal hoida meestel, kes alailma singileti ümber tiirlevad, ning vähimagi kahtluse korral teatada politsei lühinumbril 112.

Paraku teatas ravimifirma PharmaCom sotsiaalministeeriumile, et gnomofiiliavaktsiin ei jõua Eestisse õigeaegselt. Järgmise nädala asemel saabub 100 000 doosi praegustel andmetel 28. detsembril. 

Minister Hanno Pevkuri sõnul on kahetsusväärne, et vaktsiinid ei saabu Eestisse õigel ajal. “Kogu maailmas toimuvat jälgides on näha, et firmad on müünud rohkem vaktsiinidoose kui reaalselt tootmisvõimsus valmistada suudab.”

Halvimal juhul võib gnomofiiliapisikust nakatuda kümne nädalaga 500 000 eestlast. Kuigi tõve vastu pole veel vaktsiinigi, on võimud muretud. “Tegu on seksuaalse anomaaliaga, mitte katkuga,” ütleb tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialist Tiit Lepp.

“Olukord on kontrolli all,” usub Lepp. “Epideemiat pole põhjust välja kuulutada.”

Geiaktivist nõuab ­päkapikkudega kooselamise legaliseerimist

MTÜ Gnoom esimees Hjalmar Mardov ei näe intiimsuhetes päkapikkudega midagi laiduväärset: “Päkapikud on väga nunnud ja nende habe kratsib mõnusalt, kui mõne kõhu või tuharate vastu surud. Mina isiklikult ei tea suuremat naudingut, kui et selline käbe ja armas mehike mu rinnanibu lutsib.”

Mardov tunnistab, et tal on oma lemmikpäkapikk Donald, kellega mees igal aastal kõik jõulueelsed ja -aegsed ööd koos veedab ning sidumismänge mängib. Sinki muretseb ta maal talu pidava venna käest. Mardov leiab, et päkapikuga on palju parem koos elada kui teise mehega: “Nad on vähenõudlikud, ei loo salasuhteid teiste meestega, on voodis alandlikud ja alluvad. Ja kui sa mõnest tüdined, võid lihtsalt ukse taha visata. Päkapikk on iga õige mehe parim sõber!”

Mardov ei karda, et inimeste ja päkapikkude suhte seaduslikuks muutmine oleks esimeseks sammuks zoo- ja pedofiiliabielude legaliseerimise suunas. “Mis sest ikka karta,” lööb ta sellekohase küsimuse peale käega. “Ma kardan hoopis seda, et pärast oma arvamuse väljaütlemist meedias jäävad mu sussid sel aastal kommidest tühjaks.”