Kus on nüüd Tiit Made, kes nimetas jäägreid euroopalikult mõtlevateks meesteks ja oli kindel, et Kommerist ja tema kaaslastest saab õige pea väärikas vahetus kaitsejõudude juhtkonnale? Kus on Koonderakonna saadikurühma juht Peeter Lorents, kes telefoniõigust kasutades püüdis mõrvaloo uurimist takistada? Või kus on psühhotroopsete ainete ja pärimisõiguste asjatundja Jüri Toomepuu, kes veel hiljaaegu hõiskas jäägrite rivi ees: "Eriti vaimustav on see, et teil on nii tubli juht, kapten Kommer!"?

Praegu huvitavad neid ja paljusid teisi mehi tervishoiukorraldus, teenetemärkide seadus ja rahvusraamatukogu tulevik. Kommeri kaitseingliks on jäänud vaid olematuid lapseröövleid jahtiv Katrin Linde. Tema kahtluste hajutamiseks peab politsei arestimaja kokkadelt kolm korda päevas nõudma seletuskirju selle kohta, kas Kommerit toidetakse ühiskatlast või valmistatakse talle eriretseptiga tsüankaaliumisuppi ja arseenikotlette.

Poliitiline kilp

Jäägrikompanii kilp koosneb üldjoontes kahelt, vastandlikust kihist. Kõige laiem ja ajaliselt varasem toetajaskond pärineb rahvusradikaalide (ERSP) ja väliseestlaste ringkondadest. Saatuse irooniana on jäägrid aidanud erru minna juba kahel ERSP ministril ja ülejäänud kaks on leidnud tööd jäägrikompanii tegevust uurides.

Jäägrikompanii asutaja Rahvuslik Kaitsealgatuskeskus tekkis Kalle Elleri tülist Kaitseliidu juhtkonnaga. Keskuse teine ametlik liige oli Lembit Tõns. Lähedaste mõttekaas­laste hulka kuulusid praegu Rootsis redutav Jaak Mosin, riigikaitsekomisjoni liige Jüri Põld, silmatorkavalt helge ja tööka minevikuga Peeter Ilus ning hiljuti Rootsi põgenenud aktsiaseltsi "Tallinna Hipodroom" juhatuse esimees Enno Siimsen. Jäägrid valvasid ka hipodroomi ja "Eesti Ekspressi" andmeil saatis Siimsen Venemaa maffiameestele vahel küllakutseid. Arvatavasti kipub Siimseni ähvardus Hans H. Luik ära tappa pärast Kommeri vahistamist õhku jääma.

Kompanii asutamist toetasid materiaalselt paljud väliseestlased, teiste seas Hain Rebas, Mõned sidemed on veel siiamaani säilinud. Kalle Eller näiteks käib endiselt läbi äpardunud presidendikandidaadi Uno Rüüsiga, kes elab Tartu lähedal. Eesti põhiseadust välisajakirjanduses juba selle valmimise aegu siunanud Agu Kriisa on nüüd Jaak Mosina advokaat.

Teine hoopis mitmeülbalisem poliitiline kaitsekiht hakkas jäägrikompaniile kujunema pärast Riigikogu valimisi. Aastapäevad tagasi leidsid jäägrid Ettevõtjate erakonna. Ühenduslüliks sai inimene, kes töötas nii jäägrite valvatavas Lääne-Eesti Pangas kui ka Kersti Krachti firmas.

Suvise mässu esimeseks märgiks ajakirjanduses oligi BNS-i napp teade jäägrikompanii ja ettevõtjate erakonna juhtkonna kohtumise kohta juuli algul. Vastuhaku haripunktis eelistas Made koos teise niiditõmbaja Hardo Aasmäega varju jääda. Avalikud õhutajad Jüri Toomepuu, Peeter Lorents ja Katrin Linde rääkisid omavahelistes vestlustes üsna avameelselt valitsuse kukutamisest.

Kummalisel kombel põimis mõlemad poliitilised kaitsekihid ühte KGB. Eriti nauditav oli Tiit Made ja Hain Rebase mõttevahetus ajakirjanduses. Rebas nimetas Madet millegipärast Valdoks (vale hüüdnimi, muide), Made vastas juudiainelise repliigiga, mille peale Rebas ummisjalu (lahkumisavaldus autojuhiga!) Rootsi suvitama tõttas. Mõni aeg varem oli üks Kaitseministeeriumi kõrge ametnik vabastatud ametist kunagiste KGB-sidemete pärast.

Teise katse jäägritele eluvaimu sisse puhuda tegi Made septembri keskpaiku. 13. septembril ilmus "Hommikulehes" kangelassaaga sellest, kuidas jäägrid kaitsevad Krachti firmat maffia eest. 14. septembril, seega juba pärast me-talliärimehe tapmist (4. septembril) ja Jaak Mosina põgenemist Rootsi (11. septembril), kutsus Made Kommeri Toompeale pressikonverentsi andma. Samal pressikonverentsil avaldas Jüri Liim arvamust, et jäägreist võiks saada maffiavastane eriüksus.

Aated sõrmuse vastu

Liim kasutas tulevikuvormi täiesti asjata. Palgamõrvad algasid juba tänavu kevadel. Tapetuid on rohkem kui üks, mõrtsukaiks või nende kaasosalisteks üle tosina Eesti sõduri vormi kandnud meest.

Maffiaga pole sel kõigel suurt pistmist, ehkki asjaosalised võisid teisiti arvata. 4. septembril kaduma läinud ärimees polnud mingi maffiapealik, vaid keskmist suurusjärku metalliärimees, kes ilmselt ei suutnud oma võlga ära maksta. Mis aga aadetesse puutub, siis tasub teada, et laiba juurest ei leitud tema väärisasju ega raha. Ühe sõrmuse kättesaamiseks oli ohvril koguni sõrm otsast raiutud.

Kõiki neid tapatöid aitas varjata ühtede poliitikute vaikne poolehoid ja teiste käre kisa, punapolkovnikute sõimamine ja politseinike süüdistamine. Kunstnikuhingega Vardo Rumessen oli valmis sorima haavatud politseikomissar Pikaro rahakotis, kui ainult Mustamäe haigla valvearst oleks talle selle kätte andnud.

Pisut räpakalt ja tarbetut vägi valda tarvitades tegi politsei novembri eelviimasel nädalal seda, mida poliitikud ei julgenud või ei tahtnud tsiviliseeritumal moel teha enam kui aasta jooksul. Valitsus lubas (ja lubab siiamaani) Kaitseliidul ja jäägrikompaniil rikkuda määrust, mis nõuab turvateenusteks litsentsi. Mullune Kuperjanovi pataljoni mässukatse, mida juhtis Jaak Mosin, vaikiti olematuks. Ühise mineviku nimel pettis Halu Rebase juhitud komisjon möödunud sügisel valitsust, väites, et jäägrikompanii probleemid on lahendatud. Hoolimata ERSP liidri Lagle Pareki saamisest siseministriks (aga võibolla just selle tõttu) pandi kalevi alla "Kibuvitsa" baari kriminaalasi. Suvist jäägrimässu uurinud valitsuskomisjon piirdus sisuliselt ajaleheartiklite refereerirri-sega ja keegi peale politsei ei nõua. Mosinat Eestisse tagasi.

Kommeri kriminaalasjale püüavad tekki peale tõmmata veel tugevamad käed. Politsei juhtkond lendab peatselt sadulast, Kaitseliidu juhtkonnaga ei juhtu midagi. Kalle Eller on endiselt riigikaitsekomisjoni nõunik ja metalliäri ulatab Kaitseministeeriumi kõrgete ametnikeni. Kõigile peale politsei on kasulik, kui Kommer igaveseks vait jääks.