Palju õnne sünnipäevaks!
Ujumiskeskused, mängutoad ja -maailmad, bowlingusaalid, uhked söögikohad ja kõrtsid - need on kohad, kus tänapäeva laps üldse hakkab kaaluma võimalust oma sünnipäeva pidada. Lapsi ootavad ronimisseinad, batuudid ja ujumisrennid.
Koolis või lasteaias tähistamisega on lihtsam. Sõltub küll koha traditsioonist, aga harilikult saab väikese näksi ja kommikotiga hakkama. Sünnipäevalaul esitatud, head soovid edasi antud, ja ongi päevakangelane õnnitletud.
Aga sellega pole tants ja trall veel lõppenud. Nüüd see alles algab. Needsamad kooli- või lasteaiakaaslased on soovitav kutsuda veel ühele peole – siis oled tegija. Vähesed lepivad koduse peo ja tagasihoidliku tähistamisega, kus sünnipäevalaual kodune kartulisalat ja kannutäis morssi. Uus aeg nõuab oma.
Kuu aega enne hakkab üks ajude ragistamine teemal, mis stiilis pidu pidada ja keda valida seekordseks mängujuhiks. Kus ja kuidas see aasta pidada, keda kutsuda ja keda mitte kutsuda. 20-30 külalist pole mingi ehmatavalt pikk kutsutute nimekiri. Kas või oma viimase raha eest, aga lapse sünnipäeva tuleb tähistada vääriliselt, et jääks vinge mälestus. Ja kes meist ei tahaks oma võsukesele parimat!
Aastaaeg seab muidugi oma piirangud, suvel sündinutel on valikuid rohkem. Suvel on võimalik maha pidada lustlik õuepidu, kuigi meie ilmaolusid arvestades peab alati olema tagataskus üks katusealune. Aga suvi on meil lühike, ülejäänud ajal tuleb sünnipäevalaste vanematel leida tubane koht. Ja valik on suur. Peaaegu iga enesest lugupidav söögikoht on ellu kutsunud pühapäevased lastehommikud, mille raames saab korraga maha pidada kas või mitme lapse peo. Ainult viimasel ajal tunduvad erinevate kohtade peod väga sarnased: pisut mängimist, pisut maiustamist, pisut võistlemist - ja siis koju. Lapsed on ju ise sihtrühmana ära määranud, mida nad kõige rohkem soovivad. Friikartulid ja viinerid, taustaks kloun või Pipiks maskeerunud mängujuht. Ega taustamuusika pole enam Entel-Tenteli lastelaulud, vaid Vanilla Ninja või Ice Cream. Viimaste laulud on muidugi enam-vähem kõigil 8-10aastastel tüdrukutel peas. Samavanused poisid panevad peast Eminemi. Ja laulud on ju ingliskeelsed, mis aga ei takista ka inglise keelt mitteoskavatel lastel neid peast lõõritada. Loomulikult ei saa laste soove ja tahtmisi täielikult ignoreerida. Ruumipuudusel on võimalus söögikohti peokohana kasutada paljudele lastevanematele rohkem kui tänuväärne ja seda kasutatakse väga hea meelega. Aga see ei peaks tähendama nii ühelaadseid sünnipäevi.
Laste tegemisi ja mänge saab pisut fantaasiat kasutades suunata ja mõjutada. Miks ei võiks olla üks koht, kus mängude eestvedajaks ei ole Pipi, vaid hoopis omamaine Poku? Miks ei võiks olla üks koht, kus friikartulite asemel on sünnipäevatoit kas või mulgi puder ja kohupiimakarask? Või mängiks lastega Sammalhabe, võistlusi korraldaks Kingpool ja nalja viskaks Muhv. Viktoriini korraldaks omakorda Kunksmoor. Valikuid on palju. Kui ei soovi ja ei taha, ei kasuta neid võimalusi.
Lihtsalt valikuna võiks olla võimalik tähistada sünnipäeva ka Poku ja mulgi pudruga.
