Usalduskriisis on Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus ja selle juht Göran Persson siiski. Asjaolust, et Rosenbadis istuv valitsuskabinet ei teadnud kohe pärast tsunami rünnakut piisavalt hästi, mida ette võtta, on saanud raske poliitiline probleem. Uurimine järgneb uurimisele, parlamentaarne konstitutsioonikomisjon teostab ülekuulamisi ning ametivõimud saavad aina uusi direktiive. Tagantjärele üritavad kõik anda oma parimat.

Emotsionaalsest küljest oli Rootsis kõige raskem hetk möödunud ­esmaspäeval, kui kool algas. Keegi ei tea ju siiani, palju Rootsist inimesi kadunud on. Mustemat poolaasta algust pole ilmselt kunagi olnud – siis sai korraga paljudele selgeks, et tühi koolipink kandis endas tsunami jälge. Sama käis ka ülikoolide kohta, sest just koolide ja ülikoolidega seotud reisivad teistest enam koolivaheagadel. Leppida tuleb sellegagi, et tsunamikatastroofis hukkunud rootslaste lõplikku arvu ei saada tõenäoliselt iialgi teada ning kõiki kadunuid ei tooda kunagi koju. See pole lihtsalt võimalik. Võimalus kedagi elavana leida on tänaseks välistatud, kuid jäänud on lootus lähedane kodumulda matta. Selles lootuses paljud rootslased praegu elavadki ja neid ei huvita miski muu, mis ümberringi toimub.