"'Päris jubedad arvud!"'
Kujutage ette, et Juhan Partsi valitsus kiidab heaks seaduseprojekti, mille vastuvõtmise tagajärjel - nii ütleb ametlik seisukoht - sureb sadu inimesi. No ei kujuta. Ükski Eesti peaminister ei julgeks midagi taolist teha.
Matti Vanhaneni juhitav Soome valitsus esitas sügisel Eduskunnale alkoholiaktsiisi seaduse muudatuseelnõu, mille mõjusid kirjeldav osa räägib väga morbiidsest tulevikust.
“Alkoholist põhjustatud surmajuhtumite arv /.../ võib kasvada praeguse 3000 pealt aastaks 2005 umbes 3600 surmani,” teatab eelnõu. Dokument märgib, et alkoholi suurpruukijate (st alkohoolikute) hulk kasvab seaduse heakskiitmise tagajärjel Soomes praeguselt 400 000lt kuni 600 000ni.
Võib tassida 230 liitrit
Poole rohkem viinakuradi ohvreid ootab Soome riik seepärast, et tuleva aasta 1. mail saab Eesti Euroopa Liidu täisliikmeks. Iga Tallinnast koju sõitev soomlane tohib siis kaasa võtta kümme liitrit viina, 20 liitrit aperitiive, 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut. Kui ta oskab tolliametnikele selgeks teha, et kõik on endale (näiteks pulmadeks), võib viia ükskõik kui palju.
Soome valitsusel pole muud abinõu viinaralli ohjamiseks kui ise aktsiisimakse alandada. Sellest hoolimata jääb Soomes õlu ka tuleval aastal umbes poole kallimaks kui Eestis, Koskenkorva viinapudel aga maksab ikka 40 protsenti rohkem.
Samas suurusjärgus on hinnaerinevused Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Ning igal nädalavahetusel reisivad brittide hordid teisele poole La Manche'i väina oma varusid täiendama.
Ekspress külastas Helsingis Soome rahandusministeeriumi ametnikku, kes kirjutas seaduseelnõusse prognoosi Eesti euroliitumisega seostuvatest matusekelladest. Muuseas, Soome seaduseelnõu erineb Eesti parlamendi laudadel lebavaist nagu päev ööst. Nii põhjalikke ja konkreetseid selgitusi ühe õigusakti vajalikkusest, selle tagajärgedest ja võrdlusi teistes riikides kehtiva õigusega kohtab Toompeal haruharva.
Valitsusnõunik Irmeli Virtaranta töötab sadamast kiviviske kaugusel, Senati väljaku kõrval seisvas ajaloolises valitsushoones. Soliidses eas daam oli juba kümne aasta eest kõneluste juures, millega Soome kauples Euroopa Liidult välja viinaimpordi üleminekuperioodi. Üheskoos Rootsiga sai Soome õiguse piirata alkoholi sissevedu esialgu kaks aastat, hiljem aga kokku kümme aastat.
"Päris jubedad arvud on," ütleb Virtaranta. Ta kinnitab, et arvestused seaduseelnõu mõju kohta on tehtud parima Soome valitsuse käsutuses oleva teabe ja statistika põhjal. Ent ikkagi loodab Soome riik, et need ennustused ei lähe täide, ning otsib mingeid leevendavaid meetmeid.
Soome nõue Euroliidule
Üks võimalus viinarallit pidurdada on nõuda viina Soome viijatelt mingist kogusest alates tollideklaratsioone. Otseselt see sissetoomist ei takista, kuid teeb inimestele Eestist alkoholi ostmise veidi ebamugavamaks.
Teiseks on võimalus koputada uuesti Euroopa Komisjoni uksele. "Näeksime heameelega, et Euroopa Liit vaataks üle alkoholiaktsiisi direktiivi. Soome nõudmine on, et aktsiisi miinimumtaset tuleb tõsta ja kehtestada ka veinile aktsiis," ütleb Virtaranta.
Praegu on veinile kehtiv vähim võimalik aktsiisimäär Euroopa Liidus ümmargune null. Pärast 1. maid on ELis 15 riiki, kus veini aktsiisiga ei maksustata.
Kuid põhjanaabrite rahandusministeeriumi ametnik peab tunnistama, et lootust kõrgemate maksude kokkuleppimiseks on vähe. Sellele lootis Soome ka 1994. aastal, kui nad Euroopa Liitu astusid. Möödunud ligi kümne aasta jooksul ei ole toimunud mingeid erilisi nihkeid. Ikka maksustavad Põhjamaad viina nii raskelt kui saavad, lõuna pool aga ei taheta sellistest maksudest kuuldagi.
Trend on hoopis vastupidine. Tänavu esimesest oktoobrist langetas Taani kange alkoholi aktsiisimaksu 45 protsenti, et kärpida oma elanike reise Saksamaale odavama pudeli järele. See tõi kaasa seniolematu viinaralli Rootsi ja Taani vahel. Rootsi kui traditsiooniline eriti range alkoholipoliitika ja kõrgete maksude riik ei ole veel otsustanud, kas nad sellele kuidagi vastavad.
Soomel on tegelikult valida, kas lasta makse alla ja hoida viinaostjad vähemalt osaliselt kodustes Alko riigimonopoli poodides. Või teha nägu, et midagi pole juhtunud, ning lasta oma kodanike eurodel voolata Tallinna kauplustesse.
Ka Soome suurim alkoholitootja Altia Oy kuulub täielikult riigile. Ettevõttel on juba ammu Eestis olemas oma tootmine - Ofelia. Firma Tabasalu tehases jooksevad liinilt üksteise järel nii pudelid Saaremaa viinaga, uue hiti Kuke viinaga, kui ka näiteks Leetu mineva viinaga Trys Mal?nas (Kolm veskit). Altia tuntuim mark Koskenkorva valmib siiski Soomes.
Altia üle teostab järelvalvet Soome kaubandus- ja tööstusministeerium. Kuid Ofelia tegevdirektori Outi Sivéni sõnul pole nende firma siiski mitte riigi alkoholipoliitika vahend, vaid äriettevõte, mis teeb ka omad otsused.
"Ükskõik, kas need liitrid müüakse Eestis või Soomes - meie oleme juba kohal."
Ofelia laiendab laopinda
Altia ärijuht Petteri Pietilä kirjeldas hiljuti Soome suurimas lehes Helsingin Sanomat, kuidas firma plaanib juurutada Eestis müümiseks spetsiaalsed viieliitrised plastist viinapakendid - kümme pooleliitrist pudelit ühes pakis. See on spetsiaalselt mõeldud soomlastele, kes võtavad kaks viinapakki näpu otsa ja kõnnivad nii lubatud kogusega kohe laevale.
Eesti tehast juhtiv Outi Sivén on kevadel turule paisatavate uudistoodete osas märksa napisõnalisem. "Kõik konkurendid valmistuvad selleks. Me näeme neid poes pärast 1. maid!" Ainus, mida ta nõustub avalikustama, on firma laopinna suurendamine.
Soome alkoholiaktsiisiseaduse muudatuseelnõu pole Sivén veel läbi lugenud. Ekspress näitab talle kohta, kus on juttu 600 lisanduvast alkoholisurmast.
"Nendesse kõige mustematesse stsenaariumidesse ma ei usu," ütleb noor soomlanna. "Kindlasti tuleb tarbimises mingi tõus, sest seni tugevalt kontrollitud sissetoomine muutub vabamaks. Aga inimesed harjuvad siis rohkem ise oma käitumist reguleerima."
Ühe päästerõnga pakkus Soomele oktoobri algul parlamendidebatis välja kristlik demokraat Bjarne Kallis. Tema ettepanek on kehtestada spetsiaalne Eestisse reisimise maks.
Soome rahandusministeeriumis aga niisugust eelnõud valmimas pole. Valitsusnõunik Virtaranta kinnitab, et sellist maksu oleks väga keeruline administreerida ning teiseks ei saaks seda kehtestada diskrimineerivalt üksnes Eestisse reisivatele inimestele.
Soomlased viisid mullu Tallinnast koju 20 miljonit liitrit õlut
Kanget alkoholi viisid nad samal ajal kokku 2,5 miljonit ning veine ja aperitiive kokku 2,5 miljonit liitrit.
Keskmiselt viis üks lõbureisija mullu Eestist Soome 0,9 liitrit kanget alkoholi, 0,3 liitrit aperitiive, 0,6 liitrit veini ja 8,3 liitrit õlut. Ärireisija võttis kaasa mõnevõrra vähem, 4,5 liitrit õlut.
Allikas: Soome rahandusministeerium
Pomerantsi sõna
Eesti sotsiaalminister Marko Pomerantsi hinnang Soome riigi ennustustele viinaralli tagajärgedest:
"Seos hinna ja tarbimise vahel on alati olemas. Seda ka näiteks vorsti, mitte ainult alkoholi ja tubaka puhul. Kui langetada hinda, tõuseb tarbimine.
Ainult, et tarbimisest tingitud kahjud on erinevad. Vorstisöömine eriti suuri kahjusid kaasa ei too, kui siis vaid väikese ülekaalu. Viinajoomine teeb halba nii joojale enesele, tema perele kui ka ühiskonnale tervikuna. Eriti hinnatundlikud on noored tarbijad ning alkoholi madal hind toob kaasa esimesena tarbimise tõusu just siin."
Soomlane evolutsiooniredeli europulgal
Paljud soomlased armastavad ennast kiiresti purju (perskänni) juua. Soome keeles öeldakse sellise joomisviisi kohta humalahakuinen. Minu sotsiaalteadlasest kolleeg Barbi Pilvre kinnitab, et 1990. aastatel Soomes elades nägi ta korduvalt, kuidas keskklassi koduperenaised ennast maani täis võtsid. Ka minu sotsioloogiaüliõpilasest tütar, kes veetis eelmise õppeaasta Turu ülikoolis, möönab, et võrreldes välistudengitega jõid soome üliõpilased ennast rohkem pehmeks.
Miks soomlased nii joobeahnelt alkoholi pruugivad? Õnneks ei pea ma vastust ise leiutama, minu raamaturiiulis leidub Soome Kirjanduse Seltsi välja antud Satu Apo raamat “Viinan voima. Näkökulmia suomalaisten kansanomaiseen alkoholiajatteluuun ja -kulttuuriin.” (Helsinki, 2001).
Satu Apo järgi olid 19.-20. sajandi vahetuse soome rahvuslased valdavalt rootsikeelsed, kelle suhe rahvaga üsna nõrk ja ambivalentne. Ühelt poolt rahvast idealiseeriti, teisalt peeti seda primitiivseks massiks, kellest oli raske kujundada moodsa ühiskonna kodanikke. 20. sajandi algul loodi rassistlik käsitlus soomlaste sugupõlvest teise päranduvast “viinapeast”. Usuti, et soomlased on rassiliselt viletsamad kui nende germaanlastest naabrid.
Eelarvamused koos Soome maapiirkondades valitseva vaesusega (mille põhjust nähti suuresti alkoholi liigpruukimises) tingisid Soomes eriti sallimatu alkoholipoliitika, mis läänemaades tundmatu. Aastail 1914-68 normeeriti seadusega rangelt kodaniku alkoholitarvitust. Alkoholivastasusega läksid kaasa ka töölisliikumine ja töölisparteid.
Mis jäi siis alandatud ja solvatud soomlasest viinasõbral üle? Rangele kontrollile vastandati “pontikkakultuur”, st puskariajamine, alkoholi salakaubandus ja mässuline viinahuumor. Suurele osale räige alkoholipoliitika all vaevelnud soomlastest on igasugused joomispiirangud vastumeelsed. “Kontrollivastasus on võinud siirduda peretraditsioonina järgmisele sugupõlvele, ja see võib ilmneda vanemate soovimatusena või suutmatusena sekkuda laste ja noorte joomisse.” (lk 389). Nii on jäänud välja arenemata kultuuriline kontroll alkoholi tarvitamise üle.
Aga miks joovad ka teised inimesed peale soomlaste? Nagu kinnitab Matt Ridley (vt “Genoom”, Akadeemia 2002 nr 10 lk 2235) on tegemist evolutsioonilise möödapääsmatusega. Need, kelle 4. kromosoomil asuv teatud geenikomplekt oli võimeline üle tootma ensüümi, mis aitas organismil suurte alkoholikogustega toime tulla, jäid ellu, teised surid düsenteeriasse. Nimelt on kääritatud vedelikud suhteliselt pisikuvabad, mittealkohoolsete jookide joomine külvas aga surma. Selline biokeemiline trikk omandati paljude inimese surma ja sandistumise hinnaga. Veel kaheksateistkümnendal sajandil ei joonud rikkad Euroopas mitte midagi peale õlle, veini, kohvi ja tee.
Soome valitsusametnikud on välja arvutanud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ja sellega kaasnev odava alkoholi paranev kättesaadavus Soomes toob 2005. aastal kaasa 3600 alkoholist põhjustatud surma senise 3000 asemel. See on hind, mille soomlased peavad maksma astudes oma seniselt kontrollitud alkoholipoliitikaga evolutsioonistaadiumist euroopalikku evolutsioonistaadiumi, kus alkoholi pruukimise viis ja kogus jääb igaühe enda otsustada. Kogu vastutus läheb võimult inimesele.
Kui kümnekonna aasta eest asendus meil gorbatšovlik karskusmäratsus Royal-piirituse pudelitega, pidid meilgi paljud elu jätma. Muide, oleme geneetiliselt (rassiliselt) soomlastele hästi lähedased, täpselt nagu Pihkva venelastelegi. Oleme oma hinna maksnud ja protsente ilmselt jäämegi maksma.
Aga alkoholi politseilise kontrolli asendamine kultuurilisega on Euroopa Ühiskodus ilmselt täitsa möödapääsmatu.
Kalev Kesküla
