Hausi Eesti vanema graafika ja joonistuse valik on seekord väga mitmekesine. Voldemar Kangro-Pooli koketne “Daam lillekorviga” (1919) esindab elegantset ja lennukat sulejoonistust.


Oksjonitel lausa kohustuslikult Eduard Wiiraltilt on üheksa teost, neist huvitavaim pliiatsijoonistus “Aktid” (1938). Harulduste sekka kuuluvad Aleksander Krimsi kolm alles mullu avastatud joonistust. Tähtis leid on ka Eerik Haameri söejoonistus “Tants maipuu all” (1949), millest hoovab samasugust jõudu kui Kristjan Raua joonistustest. Suurepärane joonistus on samuti Adamson-Ericu impressionistlik “Palehh” (1943).


Vanema maalikunsti valikut kroonib Andrus Johani “Pariisi vaade Seine’i sillaga” (1937, ülemisel reprol). Neid vihmaseid vaateid maalis Johani kolm ning need kuuluvad tema loomeparemikku – eestlastel näikse olevat lausa loomuomane oskus vihmast ilma maalida. Välismaine vaade on ka Adamson-Ericult, ja mitte vähem kuulus – maal tema Kreeka sarjast aastast 1934. Ka Konrad Mägi on esindatud võõrvaatega, “Itaalia maastikuga” (1922–23). Mägi alghind on oksjoni kõrgeim, 920 000 krooni. Avastuslikud on Oskar Kallise küps kompositsioon “Ussikuningas” (1912), maalitud vaid 20aastaselt, ning samaväärne haruldus, Villem Ormissoni varane “Neiu portree” (1914–16).


Eesti tänapäeva kunsti klassika valikut ehib Aili Vindi suurejooneline “Wenatchee järv” (1991–92). Teosel on kohane alghindki – 230 000 krooni. 1970ndail lõi Jüri Arrak rea suurepäraseid sügavtrükilehti, nende seas ka “Mänguri” (1976). Need toonase graafika paremikku kuuluvad teosed on tähelepanuväärsed oma mõttesügavuselt ja uudsed tehniliselt teostuselt. Sama aja graafikast pakub Haus veel ühe leiu – Ado Lille sügavtrüki “Mälestus” (1977). Pilku püüavad ka Tõnis ­Vindi kuulsad joonistused mõistatuslike aktidega, neid on oksjonil kolm.


Ka Vaala oksjonivalikus on mitmeid taieseid, mis rõõmustaks iga muuseumi. Paul Raua “Poolakt” (1911) on tähelepanuväärsemaid aktimaale 20. sajandi alguse Eesti maalikunstis üldse – sestap ka oksjoni kõrgeim alghind 295 000 krooni. Geeniuse kätt on aga tunda ­Johannes ­Greenbergi tõenäoliselt Hispaania reisi muljete põhjal maalitud “Maastikus” (1939), mis väikestele mõõtmetele vaatamata on väga mõjuv. Põnev leid on ­Endel Kõksi Pallase lõputöö erksates toonides kavand (1940). Tõeline haruldus on ­Richard Kaljo senitundmatu puugravüür “Relvavennad” (1944), mis kujutab Saksa mundris eestlasi ja millest on ilmselt säilinud ainult seesama proovitrükk. Eerik Haamerilt on oksjonil kaks Rootsi-perioodi maali, sealhulgas suurepärane “Kalapaadid” (1952). Enampakkumise üks säravamaid töid on aga Ülo Soosteri picassolik “Autoportree piibuga” (1959, alumisel reprol), mida on huvitav võrrelda vaid viis aastat varasema “Autoportreega” selsamal oksjonil.