Pärnu üleujutused – uue jääaja esimene hingus
Midagi hakkab toimuma?
Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi juhataja Ülo Mander: Loomulikult. Golfi hoovusega on seotud paradoksaalne fenomen. Üldine kliima soojenemine on põhjustanud liustike intensiivsema sulamise näiteks Gröönimaal. Jahedam vesi, mis voolab liustike sulaveena ookeani sügavamasse kihti, on aeglustanud sügavamal voolavat tagasihoovust, mis kannab vett ekvaatori piirkonda tagasi. See on pidurdanud Golfi hoovuse üldist kiirust.
Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi klimatoloog Jaak Jaagus: Üldine kliima soojenemine on juba toimunud. Just Põhja-Euroopa ja Eesti on olnud see piirkond, kus soojenemine on olnud kõige selgem. Jämedalt öeldes – aasta keskmine õhutemperatuur on 20. sajandi teisel poolel tõusnud ühe kraadi võrra. Inimene võib-olla ei taju seda, kuid keskmise muutusena on see ikkagi väga palju. Soojenemine on tabanud eelkõige talve ja kevadet. Kuu keskmised temperatuurid on tõusnud just jaanuarist maini, kõige rohkem märtsis.
Kliima soojenemine võib meile siin Eestis tähendada järelikult seda, et Golfi hoovuse seiskumise tõttu läheb varsti hoopis külmemaks?
Mander: Jah. Nii paradoksaalne kui see ka pole. Paratamatult jõuab see ka meie alani välja, kuigi kõige rohkem mõjutab see Atlandi ookeani rannikualasid, näiteks Suurbritanniat ja Norra rannikut. Looduslike tsüklite kohaselt peaks Golfi hoovuse tugevus praegu hoopis kasvama, aga ta käitub täpselt vastupidi. Midagi on viltu.
Jaagus: Et meil on talved läinud soojemaks ja seetõttu saabub ka kevad varem, on uurijate arvates selgelt seotud asjaoluga, et talvisel ajal on õhuvool Atlandi ookeanilt mandri kohale suurenenud. See on otsene tegur, mis põhjustab kliima praegust soojenemist mandri-Euroopas. Aga kui õhuvool on tugev, siis kaudselt liigub sellega kaasa ka ookeanihoovus. Seega ei klapi asjad veel päris hästi kokku ning teadlastel ei ole üksmeelt.
Kas mul on õige mulje, et globaalne kliima ebastabiilsus on just sel sajandil avaldunud nähe ning kuni 20. sajandi lõpuni olid asjad suhteliselt korras?
Mander: Antarktika jää puurimise
andmete järgi on praegu käsil viimase
650 000 aasta
kõige intensiivsem soojenemine. Mõned ütlevad, et see on
inimese põhjustatud, aga üksmeelt selles küsimuses ei ole –
tegu võib olla ka loodusliku kõikumisega. On muidugi raske
öelda, mis tulemas on, aga tõenäoliselt elame lihtsalt
jäätumise vaheajal. Viimasest jäätumisest on meie alal
möödas vaid 10 000 aastat, Soomes ja Skandinaavias veel vähem.
Varasemas Maa geoloogilises ajaloos on olnud praegusest ajast palju soojemaid
perioode ning ka dramaatiliselt külmemaid perioode, kus peaaegu kogu
maakera oli kaetud paksu jääkattega.
Kui kaua praegune jäävaheaeg veel kestab?
Mander: Selle kohta pole ma näinud ühtki teaduslikku spekulatsiooni.
Jaagus: Kui vaadata eelmisi jäävaheaegu, siis võib öelda, et vähemalt pool on möödas. Umbes 10 000 aasta pärast võiks alata järgmine jääaeg.
Kas varem on jääaja saabumisele eelnenud mingi erilise soojenemise periood?
Mander: Viimase jäävaheaja kohta on meresetetes ja maismaasetetes turba kujul palju andmeid. On tõesti huvitav, kui järsku võivad muutused toimuda. Viimase jääaja lõpp tuli väga kiiresti. Võinuks eeldada hiiglasliku jäämassi aeglasemat sulamist, aga kõik käis suhteliselt kähku, mõne tuhande aastaga. Tõenäoliselt oli üks tegureid suure metaanikoguse vabanemine ookeani põhjast, mis tõi kaasa kasvuhooneefekti tugevnemise ja kliima soojenemise. Tänapäeval võib see juhtuda näiteks Mustal merel, mis on tõeline metaanipomm.
Kas uue jääaja saabumine võib aset leida ka mõnesaja aasta jooksul?
Mander: See ei ole välistatud. Kui hoovuste süsteem muutub… Jääaja põhjusena on muidugi veel toodud Maa telje asendi muutumist, mis aga ei saa toimuda väga kiiresti. Seega jää pealetung võiks eeldatavasti olla märgatavalt aeglasem kui jääaja lõpp.
Jaagus: Mandrijää kasv ja õhutemperatuur ei ole omavahel sugugi lineaarses seoses. Ei ole nii, et kui läheb külmemaks, on mandrijääd rohkem ja vastupidi. Kui oletame, et õhutemperatuur tõuseb, siis koos sellega kasvab ka mandrijää akumuleerumine, sest sademete hulk suureneb. Antarktika jääkilp praegu paksenebki. Kui aga läheb veelgi soojemaks, siis hakkab teatud piirist kõrgemal temperatuuril kiire sulamine.
Kas võib olla, et praegune kliima soojenemine on uue jääaja käivitumise mehhanism?
Mander: See pole välistatud. See võib olla just niimoodi. Soojenemine tõenäoliselt jätkub, see on enamiku maailma kliimamudelite alusel nii. Maakera keskmine õhutemperatuur peaks aastaks 2100 tõusma üks kuni neli kraadi.
Jaagus: Kuid samas peaksid need protsessid võtma aastatuhandeid. Jääaja tulek nii, nagu ühes filmis näidati, on igal juhul täiesti ebareaalne.
Kui sel sajandil tõuseb tempeatuur neli kraadi, siis mida toob see kaasa meile Eestis?
Mander: Tõenäoliselt tõuseb maailmamere veetase. Hollandlaste arvates tõuseb näiteks Põhjamere veetase neljakraadise soojenemise tulemusel 1,1 meetri võrra.
Pärnu jääbki vee alla?
Mander: Mis Pärnusse puutub, siis tsüklonaalne tegevus atmosfääris on intensiivistunud. Tsükloneid liigub üle meie ala rohkem, samuti esineb sagedamini tugevaid torme. Põnev on, et tsüklonite liikumise trajektoor on nihkunud põhja poole. See toob meile rohkem edelatuuli, mis toovad vee täpselt Irbe väinast Liivi lahte ja sealt edasi Pärnu lahte. Pärnu katastroof võib väga tõenäoliselt korduda.
Jaagus: See ei seostu mitte niivõrd keskmise maailmamere taseme tõusuga kui meie lähikonnas toimunud muutustega. Läänevool pressib vett siiapoole. Kui talved on soojad, siis ei teki ka jääkatet, mis üleujutuse eest kaitseks. Talvine ilmastikurežiim muutub soojemaks ja paratamatult kaasneb sellega rohkem tormituuli ja tsükloneid. Kõige selle põhjal võib pidada väga tõenäoliseks, et uputused võivad sageneda.
Mere äärde maja enam ehitada ei tasu?
Mander: Kui ehitada, siis kriitilistel aladel tuleks tõsiselt kaaluda vaiadele ehitamist. Paljudesse madalamatesse kohtadesse mere ääres on maja ehitamine selge risk. Need kohad ju ongi sellised looduslikud puhvertsoonid mere ja maa vahel. Nendest aladest tuleb ehituslikult loobuda või siis tunduvalt rohkem raha kulutada ehituseks. Sagenevad tormid ohustavad kogu läänerannikut.
Muide, ka Kihnu ja Manilaiu asend suunab vett täpselt Pärnusse.
Jaagus: Kolmemeetrine veetõus on teatud asjaolude kokkulangemisel täiesti reaalne, ütlevad meremudelid.
Mis veel võib juhtuda?
Jaagus: Kui on õige, et pehmed talved muutuvad tavalisemaks ja et kevad hakkab varem tulema, siis see loob suuremad eeldused suvisele põuaohule. Vesi kaob mullast varem ära.
Põhjapoolsetel aladel sademete üldine hulk mudelite kohaselt suureneb, lõuna pool väheneb. Meil seega peaks Eestis aastane sademete hulk suurenema, kuid seda just külmal aastaajal.
Mander: Hea kliimamuutuse indikaator on paljude taime- ja loomaliikide levikuala nihkumine põhja poole. Näiteks täieneb Eesti linnustik ja putukafauna uute liikidega igal aastal – nende arvel, kes tulevad meile tänu pehmetele talvedele lõuna poolt. On tulnud isegi vahemerelisi liike. Ka Läänemeres toimub pidev uute liikide lisandumine.
Globaalselt on täheldatud ka putukatest tingitud haiguste sagenemist seoses kliimasoojenemisega. Pole võimatu, et meilegi jõuab malaaria kunagi uuesti.
On meil siis lootust Vahemere kliimale või saame ainult vahemerelise kliima hädad?
Jaagus: Mina oleksin skeptiline. Need muutused, mis seni on toimunud, mahuvad looduslike kõikumiste raamesse. Põhjus, miks vahemereline kliima meile põhimõtteliselt tulla ei saa, on laiuskraadis. Nendel lihtsalt käib päike kõrgemalt ja annab palju enam soojust, kui see meie laiustel võimalik oleks.
Pigem võib Eesti asend kõikuda merelise ja kontinentaalse kliima teljel. Ühel juhul asuks Eesti kliima poolest justkui tänapäeva Lõuna-Rootsis või Taanis (soe kliima), teisel juhul aga nagu Põhja-Venemaal (külm kliima). Minevikus ongi kliimamuutused toimunud niimoodi, justkui ida-läänesuunaliselt.
Tähtis tegur, mis võiks meie kliimat ja eriti suvesid märkimisväärselt soojemaks muuta, oleks see, kui globaalne soojenemine viiks Põhja-Jäämere püsijää sulamisele suvisel ajal. See muudaks tingimusi oluliselt, külma enam sealtpoolt niipalju tulemas ei oleks. Ning praegu Põhja-Jäämere püsijää paksus ja levikuulatus vähenebki.
-------------------
Graafik kliimamuutuste kohta asub siin:
