Partei annab ameti, maksab kümnist!

Keskerakond ootab oma juhtivatelt liikmetelt partei kassasse kindlat protsenti palgast. Teistes parteides nii ranget annetamise korda ei ole.

Eesti suuremad parteid koguvad annetusi täiesti erinevalt. Kui Keskerakond kasseerib igalt tipptegijalt sisse tuhandeid kroone, siis sotsid piirduvad mõnesaja krooniga. Kaduvas Res Publicas aga valitseb distsipliini asemel korralagedus.

Kõik see selgub erakondade avalikest majandusaasta aruannetest ja annetuste registritest. Alates 2004. aastast on parlamendiparteide põhiline tuluallikas eraldised riigieelarvest. Juriidiliste isikute toetused parteidele sellest aastast kadusid. Liikmemaksude osa jääb aga marginaalseks.

Ühe erandina lisatulude osas tõuseb teiste seast esile Keskerakond, kes on näidanud tulusid ajalehe Kesknädal müügist igal aastal umbes miljoni krooni eest.

Eriti kõigub parteide seas annetuste suurus. 2003. aastal oli enim annetusi Res Publical - üle 20 miljoni krooni. Järgnesid Reformierakond üle 15 miljoni krooniga, Keskerakond 9,5 miljoniga, Rahvaliit 7,5 miljoniga ning Isamaaliit 3,7 miljoni ja sotsid 2,6 miljoni krooniga.

Pärast valimisi aastatel 2004-2005 vähenesid annetused oluliselt. Muidugi mängis siin oma osa ka annetuste tegemise keeld juriidilistele isikutele. On ka näha, et koalitsioonis olevatel parteidel on annetuste summa suurem. Kokkuvõttes jõudsid kõik parlamendierakonnad 2005. aastaks oma rahaasjadega miinusesse.

Kuna teised tuluallikad on suhteliselt püsivad, vaatleksime edasi 2006. aastal parteidele tehtud annetusi, mis oluliselt hakkavad mõjutama valimiskampaaniat.

Ehk kas kehtib reegel - kui partei annab sulle koha, tuleb maksta ka kümnist.

Otsekorraldusleping Keskerakonnale

Keskerakond paistab teistega võrreldes silma just nn otsekorraldusannetuste kindla korra ja ulatusega. Erakond on oma põhikirjas otsustanud, et "fraktsiooni liige tasub erakonna arveldusarvele igakuiselt liikmemaksuna seitse protsenti Riigikogu liikme brutopalgast. Euroopa Parlamendi liige tasub erakonna arveldusarvele igakuiselt liikmemaksuna seitse protsenti Euroopa Parlamendi liikme brutopalgast."

Siiski on annetuste suurusjärk erinev. Kuni 20 000 krooni on maksnud Riigikogu liikmed Georg Pelisaar, Marika Tuus, Heimar Lenk, Inara Luigas. Vahemikus
20 000 - 40 000 - Eldar Efendijev, Helle Kalda, Tiit Kuusmik, Evelyn Sepp, Toivo Tootsen, Ain Seppik, Vladimir Velman. Üle 40 000 - Küllo Arjakas, Enn Eesmaa, Arnold Kimber, Koit Pikaro, Nelli Privalova. Suurimad annetajad olid Toomas Varek - ligi 90 000 ning Jüri Šehovtsov - 170 000 krooni.

Ka kuude lõikes on parteikassasse makstavad summad üsna erinevad - näiteks Lauri Laasi 1500, Efendijev 2000, Kuusmik 2435, Privalova 2500, Pikaro 2600, Eesmaa 3000 jne. Väikseim annetaja oli Olev Laanjärv.

Keskerakonna ministrid on annetanud enamasti 40 000 piirimail. Kõige regulaarsemalt annetab Mailis Reps - 3000 krooni kuus. Teised (Jaak Aab ja Kalle Laanet) on teinud rohkem ühekordseid annetusi. Suurim annetaja - üle 50 000 krooni - on Edgar Savisaar, kitsim aga Raivo Palmaru - 20 000 krooni.

Maksedistsipliiniga on selles erakonnas kõik korras, nagu ilmneb ka teiste parteilise ametikoha saanute puhul. Võtame näiteks Tallinnas parteilise ametikoha saanute annetuste suuruse ja ka nn otsekorraldusannetuste ulatuse.

Linnavalitsuses on linnapea ja abilinnapeade aastane panus 40 000 krooni ja rohkem (Jüri Ratas, Taavi Aas, Kaia Jäppinen). Korrapäraste igakuiste summadega paistavad silma Merike Martinson (1500), Olga Sõtnik (1180), Jaanus Mutli (1540), Kalev Kallo (3080 krooni).

Osal lisanduvad ka suuremad ühekordsed annetused. Linnavolikogust on suurimad annetajad loomulikult Toomas Vitsut (100 000) ja Elmar Sepp (25 000 krooni). Oma panuse on andnud ka teised volinikud - Rein Ratas (20 000), Deniss Boroditsh
(15 000) ja Tõnis Bittmann (10 000).

Kord on paigas samuti Tallinna linnaosavanematel. Nende kuumäär on kujunenud võrdseks nagu nende ametipalk, moodustades 1150 kuus - Vassiljev, Jürgenson, Korb, Vakra, Vilja Savisaar, Mihkels.

Ühekordseid suuremaid annetusi tegid Enno Tamm ja Kalle Klandorf. Suurima panuse tegija oli Kalle Mihkels (üle
30 000). Muidu on keskmine summa
13 000 ja 15 000 vahel. Eeskujulikud maksjad on ka teised linnaametnikud - näiteks Tiit Kivikas (20 000 ühekordselt), Mati Songissepp (10 000 samuti ühekordselt).

Oma korrapärase panuse partei kassasse, täpselt 2313 krooni kuus, annab Europarlamendi saadik Siiri Oviir. Lisaks on ta teinud ühekordse suurema annetuse ligi 78 000 krooni.

100 000 kroonise rahasüsti on oma parteile teinud Kersti Sarapuu ning Aivar Riisalu, 90 000 kroonise Enno Palusaar,
80 000 kroonise Andres Vään ja ligi 50 000 kroonise Arno Tali ja Aadu Must.

Kokkuvõttes - selles parteis on liikmemaksude tasumise ja annetamisega parteisõdurite poolt asjad kõige paremini korras.

Kohustuslik 50 000 Reformierakonnale

Ka selle erakonna parlamendiliikmed annetavad oma erakonnale, aga tavaliselt aasta lõpus. Summa on enamasti 20 000 - 30 000 krooni vahel (Jaanus Tamkivi, Rein Aidma, Mait Klaassen, Meelis Atonen, Igor Gräzin, Helmer Jõgi, Väino Linde, Tatjana Muravjova, Ülle Rajasalu).

Suurima annetuse on teinud ületulija Jaanus Rahumägi - 150 000 krooni. Talle järgnevad Harri Õunapuu ja veel üks ületulija - endine respublikaan Tarmo Leinatamm 50 000, ning Margus Hanson 42 000 krooniga. Väikseim panus on Rain Rosimannuselt ja Andres Taimlalt. Läinud aastal ei leidunud aga parteitulude poolel ühtki jälge Sergei Ivanovilt, Maret Maripuult, Silver Meikarilt, Leino Mägilt ega Kristiina Ojulandilt.

See-eest osalevad annetamises ilusasti Tartu linnajuhid (Laine Jänes ja Georg Aher on andnud kumbki 20 000 krooni).

Reformi ministrid ilmselt ei pea annetama või teevad nad selle oma tööga tasa. Ka partei esimehest ei leia selles osas jälge - erinevalt teistest koalitsiooniparteide juhtidest. Küll aga on aktiivsed annetajad Reformikate liikmed ärimehed. Üle 100 000 krooni annetasid 2006. aastal Märt Vooglaid (1,5 miljonit), Mart Kont (400 000), Toivo Alt (280 000) , Alar Tamming (250 000 krooni).

Umbes 50 000 kroonine annetus aastas oma parteile paistab olevat lausa kohustuslik. Allan Niils (75 000) ja Vello Merilo (60 000) on selle piiri küll ületanud, aga Väino Hallikmägi, Erik Keerberg, Üllar Lanno, Margus Müts, Innar Mäesalu, Neinar Seli, Ilmar Sild, Urmas Treiel jt on oma 50 000 krooni ilusasti üle kandnud.

Oravate rahastuspoliitika erineb seega mõneti Rahvaliidu ja Keskerakonna omast. Parteisisene annetustava ei tundu olevat nii tugev, ministrid on sellest vist üldse vabastatud. Ei ole märgata ka igakuiseid otsekorraldusannetusi.

Ületulijad (Rahumägi, Leinatamm, Õunapuu) maksavad täie rauaga. Aga midagi pole ju kurta.

Partei tervikuna tuleb oma annetuste suurusega vägagi hästi toime. On ju Reformi toetuste summa ka 2005. aastal ligi kaks korda suurem kui Keskerakonnal - vastavalt 8,3 ja 4,5 miljonit krooni. Ning teised parteid jäävad juba kaugele maha.

Rahvaliidus vaba voli

Rahvaliidus kehtib Riigikogu liikmetele väga ebaühtlane annetuse suurus. Suurimad parteisisesed rahaandjad on Tiit Tammsaar (ligi 500 000), Vello Tafenau (üle 200 000) ning Jaanus Männik (üle 100 000 krooniga).

Teiste märgatavamate annetuste suurus kõigub 30 000 kuni 50 000 piiril (Villu Reiljan, Mai Treial, Jüri Saar, Mati Kepp, Mart Opmann, Margi Ein). Muudel liikmetel jääb annetus väiksemaks või pole antud aastal sellest jälgegi. Otsekorraldusannetusi eriti märgata pole. Ületulijatel olid annetused 70 000 krooni ringis Toomas Alatalult ning 50 000 krooni Jaanus Marrandilt.

Ministritest on suurim annetaja Ester Tuiksoo (ligi 130 000 krooniga), Jaan Õunapuu on andnud ligi 70 000 ja Aivar Sõerd 25 000 krooni.

Teistest erakonnaliikmetest toetajatest on tõhusaimad Kajar Lember
100 000 ning Väino Kivirüüt ja Ants Käärma 50 000 krooniga.

Res Publicat toidab Tõnis Palts

Annetused olid muidugi kõige suuremad aastal 2003. Pärast seda hakati maitsma riigilt saadud raha hüvesid ning annetuste osakaal vähenes oluliselt. Oma osa mängis, nagu teistelgi, juriidiliste isikute annetuste keelamine. Aga kuidas siis parteisisene annetamine on läinud?

Selle partei Riigikogu liikmed üldiselt annetustega ei tegele. Kahjuks ei ole Res Publica ja Isamaaliidu andmed seoses ühinemisega omavahel kergesti eristatavad-võrreldavad. Näiteks ainult 2006. aasta neljanda kvartali puhul on näha, kes Riigikogus olevatest respublikaanidest on regulaarselt või üldse annetanud.

Loomulikult on suurima panuse andnud Taavi Veskimägi 50 000 krooniga. Ka Avo Üprus on andnud 26 000 ning Marko Pomerants 13 000 krooni. Olav Aarna ning Ants Paulsi panus oli 2200 krooni, Ela Tomsonil 1500, Elle Kullil 700 krooni. Ülejäänud fraktsiooni liikmete panus oli väiksem või puudus üldse. Seega torkab silma distsipliini lõtvus - parlamendisaadikud ei toeta oma erakonda. Otsekorraldusannetusi pole samuti eriti märgata.

Küll aga on ainuüksi aasta lõpul oluliselt oma parteid toetanud endised võimurid. Tõnis Palts näiteks kandis üle 200 000 krooni.

Isamaaliit kaotas liikmemaksu

Annetused ulatusid 2005. aastal 600 000 krooni piirini vaatamata liikmemaksude kaotamisele. Isamaaliidu Riigikogu liikmete korraarmastus väärib tunnustust. Peaaegu kõik fraktsiooni liikmed (Andres Herkel, Mart Nutt, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste), v.a Mart Laar, annetavad iga kuu parteile ilmselt liikmemaksuna (mida aga ametlikult enam ei ole) vähemalt 1500 krooni.

Lisaks suuremad annetused - Tõnis Lukas üle 50 000 krooni, Helir-Valdor Seeder
29 000 krooni. Ei õnnestunud leida jälgi eurosaadik Kelami annetustest. Parteitute suursponsorite osas ei suuda keegi üle lüüa Joakim Heleniuse annetatud üht miljonit. Parteisiseselt on samuti annetanud Toivo Jürgenson (25 000), Heiki Raudla jt.

Tulevane president ei andnud sotsidele sentigi

Annetuste ja liikmemaksude suurus aastas on võrreldav Isamaaliiduga ning jääb alla 600 000. Väike on ka annetuste suurusjärk. Enamik fraktsiooni liikmeid maksab kuus ilmselt üldkogu kehtestatud liikmemaksu 500 krooni (Ivari Padar, Eiki Nestor, Jarno Laur, Kadi Pärnits, Jüri Tamm, Katrin Saks).

Fraktsiooni mittekuuluvad, kuid parteisse üle tulnud Soosaar ja Kreitzberg maksid distsiplineeritult aasta algul kuus 308 krooni, mis hiljem tõusis 348 kroonini. Ületulija Sven Mikser aga annetas ühekordselt koguni 25 000 krooni.

Suurim saadikutest panustaja on Jarno Laur - 31 000. Eurosaadik Marianne Mikko panus oli ca 9000 krooni, teiste (Toomas Hendrik Ilves, Andres Tarand) jälgi pole näha. Suurimad erakonna liikmetest annetajad on veel Jörgen Siil 25 000, Rannar Vassiljev
23 000, Paavo Palk 20 000, Randel Länts
17 000, Tõnu Ints 10 000 krooniga. Erakonna liikmetest on regulaarsed toetajad ka Jaak Juske, Oleg Gogin, Eduard Odinets, Raivo Paavo, Keit Fomotshkin jpt. Annetajaid on küll vähe, aga liikmemaksudega paistab asi korras olevat.

Parteitud suurannetajad

Kui eelnevad rahastamismehhanismid on üsnagi erinevad, aga sisult loogilised - erakondi toetavad nii riik kui erakonnaliikmed ise -, siis parteitute suurannetajate puhul tekib alati küsimus: miks keegi toetab üht või teist erakonda, ise olemata selle liige?

Võtame vaatluse alla tõepoolest parteitud suurannetajad, kes 2006. aastal kandsid oma nime all üle vähemalt 100 000 krooni. Erandina on selles nimekirjas Märt Vooglaid, kes, olles küll Reformi liige, annetas oma parteile 1,5 miljonit, aga ka Rahvaliidule 500 000.

Suurim annetaja oli 2006. aastal Oliver Kruuda - igale võimuparteile 1,5 miljonit, kokku 4,5 miljonit.

Teisel kohal juba mainitud Märt Vooglaid - kokku kaks miljonit. Kolmandat kohta jagavad Arti Arakas (üks miljon Reformile) ja Joakim Helenius (üks miljon Isamaale).

Edasi tulevad Toomas Luman (9 0 0 000 Ref ormile), Endel Siff 700 000 (500 000 Reformile ja
200 000 Rahvaliidule) ning Tiit Aava 600 000 (Reformile 350 000, Rahvaliidule 250 000) krooniga.

Kui imelik see ka ei tunduks, on osa suursponsoreid (Kruuda, Vooglaid, Siff, Aava) jaganud toetust näiliselt vastandlikele parteidele - Reformile ja Rahvaliidule. Enamik sponsoreid toetab aga ainult üht, ilmselt oma lemmikparteid.

Lõpetuseks - mingi ülevaate parteide seaduslikest tuludest annetusregistrite järgi küll saab, aga see ei pruugi loomulikult anda täit pilti. Võib arvata, et mõnes erakonnas on kasutusel ka must kassa. Eks selle suurust annab hinnata, kui suvel võrrelda valimiskampaaniaks tehtud kulutusi saadud legaalsete tuludega ning 2006. majandusaasta aruannetega. Võib-olla ilmneb ka seos annetuse suuruse ja koha vahel erakonna nimekirja pingereas.

Urmas Sõgel on ajaloolane-sotsioloog.

Ületulijatest annetajad
Jaanus Rahumägi	(Resp - Ref)	150 000
Toomas Alatalu	(KE-RL)	üle 70 000
Tarmo Leinatamm	(Resp-Ref)	50 000
Harri Õunapuu	(KE-Ref)	50 000
Jaanus Marrandi	(KE-RL)	50 000
Sven Mikser	(KE-SDE)	25 000

Parteilastest suurannetajad
Märt Vooglaid (Ref)	1,5 milj
Tiit Tammsaar (RL)	ligi 600 000
Mart Kont (Ref)	400 000
Toivo Alt (Ref)	280 000
Alar Tamming (Ref)	250 000
Vello Tafenau (RL)	üle 200 000
Tõnis Palts (Resp)	200 000
Jüri Shehovtsov (KE)	170 000
Ester Tuiksoo (RL)	üle 120 000
Kajar Lember (RL)	100 000
Jaanus Männik (RL)	100 000
Kersti Sarapuu (KE)	100 000
Aivar Riisalu (KE)	100 000
Toomas Vitsut (KE)	100 000
Villu Maamägi (Ref)	100 000
Taavi Kerner (Ref)	100 000

Parteitud suurannetajad
Oliver Kruuda (RL, KE, Ref)	4, 5 milj
Märt Vooglaid (RL, Ref)	2 milj
Joakim Helenius (IL)	1 milj
Arti Arakas (Ref)	1 milj
Toomas Luman (Ref)	0,9 milj
Endel Siff (RL, Ref)	0,7 milj
Tit Aava (RL, Ref)	0,6 milj
Siim ja Sulev Seppik (KE)	0,6 milj
Urmas Sõõrumaa (KE)	0,5 milj
Hillar Teder (KE)	0,5 milj

Parteitud suurannetajad

Aava, Tiit 250 000, 350 000 (Rahvaliit,Reform)

Arakas, Arti 1 000 000 (Reform)

Haavandi, Tarmo 50 000 (Reform)

Helenius, Joakim Johan 1 000 000 (IRL)

Hermet, Margus 60 000 (Reform)

Jürgenson, Urmas 100 000 (Keskerakond)

Kaitsa, Aivar 90 000 (Keskerakond)

Kaldoja, Väino 50 000 (Rahvaliit)

Koov, Kalle 50 000 (Reform)

Korpusov, Jaan 150 000 (Keskerankond)

Kruuda, Oliver 1 500 000, 1 500 000, 1 500 000 (Rahvaliit, Keskerakond, Reform)

Kruusel, Hans-Gustav 190 000 (Keskerakond)

Laidvee, Anneli 200 000 (Keskerakond)

Lebedev, Jüri 50 000 (Reform)

Levada, Viktor 100 000 (Rahvaliit)

Luman, Toomas 900 000 (Reform)

Maanurm, Sven 100 000 (Keskerakond)

Mägi, Karin 50 000 (Keskerakond)

Olesk, Andres 50 000 (Rahvaliit)

Paavel, Elmut 50 000 (IRL)

Palusaar, Peeter 90 000 (Keskerakond)

Prants, Agu 100 000 (Rahvaliit)

Rõivas, Kaarel 50 000 (Reform)

Rüütel, Albert 50 000 (Rahvaliit)

Seppik, Siim 300 000 (Keskerakond)

Seppik, Sulev 300 000 (Keskerakond)

Siff, Endel 200 000, 500 000 (Rahvaliit, Reform)

Sõõrumaa, Urmas 500 000 (Keskerakond)

Teder, Hillar 500 000 (Keskerakond)

Tiidrus, Kristel 50 000 (Keskerakond)

Tiik, Andres 100 000 (Reform)

Vooglaid, Märt 500 000, 1 500 000 (Rahvaliit, Reform) 

Parteide legaalsed tulud 2003-2005

Res publica

Liikmemaksud: 688 305 (2003), 748 694 (2004), 604 714 (2005)

Annetused, toetused: 20 246 390 (2003), 1 075 220 (2004), 2 668 612 (2005)

Riigieelarvest: 0 (2003), 16 550 495 (2004), 16 550 495 (2005)

Kokku: 20 964 893 (2003), 18 557 271 (2004), 20 067 008 (2005)

Isamaa

Liikmemaksud: 194 576 (2003), 151 325 (2004), 0 (2005)

Annetused, toetused: 3 711 152 (2003), 139 560 (2004), 612 600 (2004)

Riigieelarvest: 1 930 693 (2003), 4 137 624 (2004), 4 137 624 (2005)

Kokku: 5 943 593 (2003), 5 652 623 (2004), 7 804 640 (2005) 

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Liikmemaksud: 234 170 (2003), 99 613 (2004), 103 612 (2005)

Annetused, toetused: 2 557 273 (2003), 554 170 (2004), 455 869 (2005)

Riigieelarvest: 1 732 673 (2003), 3 546 535 (2004), 3 546 535 (2005)

Kokku: 4 592 536 (2003), 4 216 900 (2004), 4 139 653 (2005)

Keskerakond

Liikmemaksud: - (2003), - (2004), - (2005)

Annetused, toetused: 9 458 365 (2003), 1 179 225 (2004), 4 535 910 (2005)

Riigieelarvest: 6 007 005 (2003), 16 550 495 (2004), 16 550 495 (2005)

Kokku: 16 425 053 (2003), 18 665 124 (2004), 22 280 325 (2005)

Rahvaliit

Liikmemaksud: - (2003), 1000 (2004), 75 835 (2005)

Annetused, toetused: 7 457 319 (2003), 86 750 (2004), 1 980 875 (2005)

Riigieelarvest: 2 524 752 (2003), 7 684 158 (2004), 7 684 158 (2005) 

Kokku: 12 160 868 (2003), 9 545 334 (2004), 9 743 815 (2005)

Reformierakond

Liikmemaksud: 122 731 (2003), 133 300 (2004), 103 742 (2005)

Annetused, toetused: 21 773 007 (2003), 2 937 515 (2004), 8 290 579 (2005)

Riigieelarvest: koos toetusega (2003), 11 230 693 (2004), 11 230 693 (2005)

Kokku: 21 895 738 (2003), 14 369 305 (2004), 19 625 014 (2005)