Kuue asemel neli

Vana mandri arusaamade järgi peetakse väiksemat sorti linnadžiibile sobilikuks neljasilindrilist jõuallikat. Suurem osa tootjaid pakub ka kuuesilindrilisi. Maasturile hea lahendus, sest üldjuhul on need rahuliku käigu ja võimsa minekuga. Mitsubishi läks teist teed. Üsna loogilist, kui tuletada meelde firma teist kultustoodet. Ralliradadel legendaarse oreooli omandanud Lancer Evo kõik kaheksa versiooni on ssanud oma liikumapaneva jõu kaheliitriselt turboga mootorilt, millel silindreid mõsitagi vaid neli. Ja nüüd tõsteti selline “energiapomm” ka Outlanderi kapoti alla.

Numbrilisi andmeid võrreldes selgub, et Outlander Turbo jõuallikas arendab “vaid” 200 hobujõudu uusima Evo VIII 280 asemel (Jaapani turu tarbeks on olemas ka 240hobujõuline versioon). Lahja tükk? Mitte sinnapoolegi. Isegi maasturi enamkilosid ja suurust arvestades teeb see Outlanderist tõelise sprinteri. Näiteks sajakilomeetrine tunnikiirus tuleb kätte 7,7 sekundiga.

Ent medalil on ka teine pool ja see selgub Outlander Turboga sõites üsna kiiresti. Evolt pärit mootor on tõeline “vana kooli turbo”, kus alguses ei toimu midagi ja siis järsku toimub kõik. Lahti seletatult – madalatel pööretel on mootor suhteliselt unine, kui aga turbokompressor hoo sisse saab, siis hoia piip ja prillid. Et Outlanderile mitte liiga teha, tuleb tunnistada, et tegelikult oleks tema jõuallikas ka turbovabalt vähemalt kõva keskmik.

Kiirus tuleb kallilt kätte

Aga jah, pruugib gaasipedaali kõvemini pressida ja tahhomeetri osuti 3000 minutipöörde ligi lasta, kui minek järsku väga erksaks muutub. Maastikul turnimiseks selline iseloom ei sobi, aga eks Outlander Turbo olegi rohkem asfaldile mõeldud.

Maanteel viienda käiguga liikudes püsivad pöörded “magusast piirkonnast” allpool. Möödasõitu üritades selgub esmalt, et pedaali vajutamise ja kiirenduse alguse vahele jääb selgelt tuntav viide. Ning ega kiirenduski just peadpööritav pole. Neljanda käiguga saab pilt juba ilusam ning eriti kiireteks sööstudeks võib kolmandatki proovida.

Tihedaid kiirendusi karistatakse aga valusalt rahakoti kaudu. Pealegi nõuab silt tankimisluugi siseküljel vähemalt 98oktaanilist kütust. Ning seda kulub ka maanteel üle kümne liitri iga saja kilomeetri peale.

Veojõu jagamise eest hoolitseb Outlanderil vedeliksidur. Teeb seda niisugusele skeemile iseloomulikul moel – tavaoludes veavad esirattad, kui need haardumist kaotama hakkavad, suunatakse osa veojõudu ka taha. Üsna lihtne ja töökindel süsteem, kuid turboga mootori äkiline iseloom toob välja selle põhipuuduse – aeglase reageerimise. Eriti talvel libedaga jõuavad esirattad lootusetult kaapima hakata, enne kui tagavedu külge haagitakse. Veojõukontrolli süsteem oleks tõhusaks abiks, paraku pole seda võimalik saada isegi lisana.

See-eest mugavusvarustusest ei puudu suurt midagi. Ja õige ka – tegemist on ju ikka tippversiooniga. Kabiini viimistlusmaterjalid on lihtsapoolsed (kui süsinikkiudu imiteerivad ehispaneelid kõrvale jätta), väga elegantse detailina mõjub osutitega kell esipaneeli keskel. Lüliteid-nuppe käsitseda on mugav, näidikud armatuurlauas aga kirjuvõitu. Pakiruum mahutab tublid 420 liitrit, kuid kõrge serv määrib riided üsna garanteeritult.

Mitsubishi Outlander Turbo

 Disain 3
 Tehnika 4
 Kiirus 5
 Nauding 3
 Praktilisus 3
 Hind 3

Järeldus: plahvatusohtlik!

Mitsubishi Nessie

Käimasoleval Genfi autonäitusel pandi disainistuudio Italdesign stendil välja Mitsubishi Nessie. Tegemist on (esialgu) puhtakujulise kontseptautoga, mis inspireeritud Dakari ralli võitnud Pajero Evodest. Kupeemaasturiks nimetatavat autot hakkab käitama V8-mootor, automaatkäigukast ja neliveosüsteem on arvutijuhtimisega. Kuna jõuallikas hakkab bensiini või diislikütuse asemel põletama vesinikku, on tegemist niinimetatud absoluutselt puhta sõidukiga.