Peipsi tuleb ühendada Läänemerega!
"Elu on Kallastel viletsamaks läinud!"
- "Me saame Mustvees nii vähe raha, et naine skooro uže ljäks ära!"
- "Kui nii edasi läheb, pole muud kui kaks vanamutti küla peale!"
- "Jõuga hoian veel poissi kinni, et ta linna gümnaasiumi ei läheks!"
Peipsi-äärne rahvas on murelik.
Läinud reedel, kui Peipsi ääres peeti vee- ja kalafestivali, oli Mustvee ja Kallaste rahval vähemalt see rõõm, et nähti lähedalt president Arnold Rüütlit prouaga. Mürtsus puhkpilliorkester, politseihobustel Florellal ja Attilal olid sabad patsi seotud. Villu Reiljanil ja Marika Tuusil olid mõlemal valged kingad jalas.
Poliitikud kiitsid tervituskõnedes ilusat ilma ja rahva tublidust; nentisid, et siin on "palju positiivset, mida teistega jagada", kutsusid üles aktiivsusele - "et teotahe ei raugeks"; õpetasid, et "võtke sellest ilusast päevast rõõmu pikkadeks pimedateks sügisõhtuteks".
Ja siis astus ette murumütsi ja valge pintsakuga mees, kes teatas selge kõlava häälega: Peipsi järv tuleb avada Läänemerele! Siia tuleb ehitada hotellid ja veekeskused, siin tuleb hakata arendama turismi. Muu enam ei päästa.Paar päeva hiljem istun murumütsiga mehe kabinetis.
JUMEKAS MÕTE:
Aivar Kokk president Rüütlile selgitamas, mis Peipsiga tegema
peab.VALLO KRUUSER; INGMAR MUUSIKUS
Ta on Jõgeva maavanem Aivar Kokk. Lõbus, energiline.
Kokk: "Oled sa käinud mööda Peipsi-äärset teed?"
Olen.
"Kas sa oled tulnud Kasepäält Mustveele?"
Olen.
Kokk: "Mujal maailmas oleks iga meetri peal hotell või külalistemaja. Aga siin?"
Siin pole isegi kohta, kus põit kergendada.
Kokk arendab teemat. Purjejahtide kogus Tallinna lahes või Pärnu lahes lubab loota, et rikkaid lääne turiste jätkuks ka Peipsi sadamatesse. Siit purjetaksid nad edasi Tartusse ja kui oleks normaalne veetase, ka edasi Võrtsjärvele.
Selleks ei oleks vaja teha muud kui ehitada jupp raudteed ja vedada jahid mööda kuiva maad ühest veekogust teise. See polevat keeruline. Poolas on selline süsteem "vanast heast saksa ajast" ja Kokk käis seda oma silmaga suvel vaatamas.
Kokk: "Raudtee läheb otsapidi vette, laev ise vagunisse ja ongi kõik!" Kokk veab näpuga mööda kaarti. "Sillamäe juures on raudteesõlm juba olemas, sealt saab sõita mööda raudteed Auvereni ja sealt tuleb teha jupp raudteed Narva jõeni välja. Maksma läheb see umbes 100-200 miljonit."
Suured numbrid Koka tuju ei riku. "Riigi jaoks pole 200 miljonit mingi number!"
Kas ilma raudteeta (mööda Narva jõge kuni mereni välja) ei saaks?
Peipsi ja Läänemere kõrguste vahe on 20 meetrit. Siis tuleb ehitada düüsid. Düüsidega variant, nii palju kui soomlased on välja arvutanud, maksab kaks miljardit eurot.
Raudteejupi valmis ehitamine oleks tükk maad odavam ega võtaks Koka arvates kaua aega. Kui tuleval aastal teha uuringud, 2008 saaks valmis projekt, 2009 oleks ehitus, siis saaksid jahid varsti Peipsile.
"Miks sõita mööda Niilust, kui meil on Peipsi?!" hüüab Kokk Jõgeva maavalitsuses. "See annaks meie arengule meeletu tõuke."
Maavanem räägib, et tal on palju äriinimestest tuttavaid läänes ja paljud neist on jahiomanikud. Ja et nad sõidaksid heameelega siiakanti, aga nad otsivad väiksemaid sadamaid - suured sadamad neid ei tõmba.
Ja mis siis on järgmised sammud raudtee ehitamise käimalükkamiseks?
Tuleb kutsuda huvigrupid kokku ja hakata arutama.
ISAND
ÜPRUS TEAB: Venelastega on võimalik asju ajada.VALLO
KRUUSER; INGMAR MUUSIKUS
Jaak Üprus, Kallaste linnavolikogu esimees, istub Kallastel oma kabinetis, valged riided seljas, ja tõstab kulmud kõrgele. Ka Üprus on Peipsi ja mere ühendamisele mõelnud.
Üprusele meeldiks variant, et laevad sõidaksid Peipsist mööda Narva jõge Läänemerele lõpuni välja. Ta annab endale aru, et siin võib venelastega asjaajamine venima jääda, aga ta loodab, et kui Venemaa saab uue presidendi, saab ehk nendegagi asju ajada.
"Minu Venemaal töötamise kogemus ütleb, et oskusliku asjaaj amise korral saab venelastega hakkama. Aga lääne asjaajamise korral ei saa!"
Üprus ei taha oma suurtest projektidest palju rääkida, aga vihjab, et need on seotud otsesidemetega venelastega. Vene ärimehe jaoks olevat atraktiivsed sellised kohad, kus on stabiilne majandus ja kuhu saab paigutada halli raha.
Üprus näeb selgelt, et Kallastel on ilus tulevik. Ta nimetab Kallaste linna vaheldumisi küll teemandiks ja pärliks ja rahamasinaks ja kinnitab, et siia investeerimine tasub kuhjaga ära.
"Kui tahad rikkaks saada, siis ära karda suuri kulusid, karda väikseid tulusid!" Üprus tõuseb püsti, kui ta seda loosungit deklameerib.
Millest alustada?
Üprus: "Iga Tallinna kutt tahab sõita Otepääle suusatama. Kallaste tuleb teha nii atraktiivseks, et ta tahaks sõita hoopis siia kala püüdma!"
Lätlased käivad Peipsil juba praegu. Sadade ja tuhandete viisi sõidavad talvel kokku, istuvad jääl ja külmetavad.
"Nad püüavad nii pika kala!" (Üpruse pöidla ja nimetissõrme vahe on umbkaudu viis sentimeetrit) ... "ja vahetavad selle siis kalapunktis suure kala vastu ..." (selle suurust demonstreerides võtab Üprus appi mõlemad käed) "...ja viivad selle koju naisele!"
Üprus: "On vaja mehi, kellel on palju raha ja kellel on usk ja kes ehitaksid Kallastel välja terve turismipiirkonna."
11 meetri kõrguse kaldaga Kallaste on 11 meetrit Jumalale lähemal, tal peab hästi minema!!!
Hetk hiljem kutsub meid kohvile Kallaste ainukese kohviku omanik ja töötaja ühes isikus ("Mul on hea Soome retsept!"). Räägib, et tegi juba hommikul kodus kõvasti süüa - mees ja poeg käivad Tartus ehitajatena tööl. Et on nüüd on veel vaja suppi keeta ja kotlette teha. (Kuigi ta ei usu, et keegi kohvikusse tuleb.) Et kohalikud inimesed ei saagi kohvikusse tulla - nad käivad Tartus tööl. Et kodus ootavad kastmist ja rohimist kaks põldu - kartulid, kurgid, tomatid, sibulad, kõik tulevad oma aiast. Ja et ega üle kolme tuhande krooni kuus raha loota ei ole.
Aga et ära kolida ka ei taha. Esiteks on siin enda ehitatud maja. Ja teiseks on siin nii hea õhk, et ühel linnamehel hakkas lausa paha, kui kauaks õue jäi!
Mida arvate Jüri Mõisa
seisukohast, et vaatamata kõigele koondub elu
Tallinna ümbrusse?
Aivar Kokk: "Mina tema seisukohta ei jaga. Aga hea, et Mõis inimesed vihaseks ajas. Pani vähemalt mõtlema."
Jaak Üprus: "Ma ei tunne Mõisa, aga siin on mitu võimalust: tal on olnud lastetoaga probleeme või on koolidirektor olnud vilets või on ta lihtsalt tüüpiline esimese põlvkonna rikkur. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad inimesed ka muid asju väärtustama peale raha."
Kas väljaspool Tallinna linna on võimalik elada?
Jõgeva tüdrukud Sandra, Kätlin ja Triin istuvad Mustvees Peipsi kaldal mändide vahel, mugivad Kasekese komme ja tähevad õhtul trännima (s.t diskole).Kas Mustvees on mõnus?
Sandra (mustas): "Jaaa!"
Kätlin (prillidega): "Jaaa!"
Triin (valges): "Jaaa!"
"Kas siin elada oleks võimalik?"
(Paus)
Sandra: "Ma elaks siin küll, aga suvel."
"Kus sa talvel elaks?"
Sandra: "Talvel elaks Tallinnas, suvel elaks Mustvees."
"Miks sa Jõgeval ei elaks?"
Sandra: "Teha pole midagi! Sul peab olema tutvusi, et kuskile tööle saada. Tutvused loevad, ega siin muidu tööd ei saa!"
Riina, kohvikuomanik Mustvees, endine tallinlane"Ma tean seda suhtumist, et need, kes Tallinnas ei ela, pole inimesed. Aga las nad arvata. Meie ei ootagi neilt midagi. Meie saame siin ise väga hästi hakkama!
Kui tahtmist on, võib elada igal pool. Inimesed ise valivad, kus nad elavad!"
Fjodor, põline Peipsi kalur, harrastusmesinik"Ma olen sündinud kaluri peres, ma olen kolmandat põlve kalur. Varasemad põlved said aasta ringi teha seda tööd, aga praegu saab teha ainult kolm kuud. Mõni kalur saab kalapüügi eest 15 000 - 20 000 krooni aastas.
Kuskil on midagi tõsiselt mäda!
Vahel mõtlen, et müün oma paadid maha ja lõpetan ära. Ja mis Peipsi kandi tulevikku puutub, siis meie tulevik on ilmselt turism!"
