Pentus kipub meie kasukate kallale

Keskkonnaministeerium valmistab ette naaritsafarmide keelamist.

Karusloomakasvatajad ise said sellest enda sõnul teada pooljuhuslikult. Läinud esmaspäeval Tallinnas toimunud seminar pidi eelinfo kohaselt käsitlema "karusloomafarmide tulevikku", kuigi korraldajad, Eesti Loomakaitse Selts (ELS), liikumine Loomade Nimel ja loomakaitsekeskus Kuulikodu farmide tegevusel mingit tulevikku ei näe. 

ELSi juhatuse liige Annika Lepp kinnitab, et farmides pole kunagi võimalik saavutada loomväärseid tingimusi. Mingid, ehk ameerika naaritsad, keda Eestis enim kasvatatakse, vajaksid näiteks basseini. Aga kui nii vaadata, kas siis tuleks ka lehma- või seakasvatus keelustada? "Karusloomafarmide lõpptoodang on luksusese. 

Lehmade puhul on toodang paljudele igapäevaselt ja reaalselt vajalik," ütleb Lepp. Loomakaitsjad on teinud süstemaatilist lobitööd. Ent lobistid tegutsevad ka vastaspoolel. Keila vallas elav Aimar Altosaar esindab samas kandis tegutseva Eesti suurima kasvanduste omaniku, AS Balti Karusnahk huve. 

Endine riigikogulane kuulis kavandatavast keelust pooljuhuslikult mullu oktoobri keskel, kui keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas riigikogus sotside arupärimisele. Ta teatas, et ministeeriumis on mõnda aega tegutsenud mingifarmide keelamise töögrupp. „Minu arvates ei ole Eestis ameerika naaritsaid tehistingimustes praktiline pidada ja oleks mõistlik see ära lõpetada," ütles minister. 

Altosaar küsib, miks nõutakse rangete nõuete täitmist ja investeeringuid, samal ajal aga kavandatakse salamahti farmide sulgemist (kõik nõuded on nüüd täidetud, kuid see võttis viis aastat). Kas mingifarmid on Eestis kui põhjamaas osa loomakasvatusest või -piinamisest? Kas probleemiks on farmides peetavad või sealt põgenenud mingid?