TÜSE: Liigne rasvkude ladestub erinevalt sõltuvalt kehatüübist ja inimese eripärast. Kuid enamasti on rasvunud ka inimese nägu, mistõttu sageli kaovad isikupärased näojooned. Rasv ladestub ka põskedele ja lõua alla, mis teeb kaela suhteliselt lühikeseks ja ajab põsed prunti. Juustega kaetud peanahal on rasvkudet vähe ja seega seal peakuju ei muutu.
 
PIKKUS

PEENIKE: Kui kasvueas on kehakaal olnud normaalne ja organismi hormonaalne seisund on stabiliseerunud, siis hilisem liigne kõhnus kehapikkust ei mõjuta.
TÜSE: Drastiline ülekaal avaldab liigset survet ja raskust liigestele, eelkõige põlvedele ja tallavõlvile. Seetõttu võib tekkida põlvedes deformatsioon (nn O-­jalad) või võib toimuda tallavõlvi oluline lamenemine ja see võib keha üldpikkust pisut vähendada.
 
JUUKSED


PEENIKE: Juuksekasv on peamiselt tingitud inimese genotüübist, mineraalainetest ja olulistest toitainetest. Kui toituda tervislikult, saades vajalikud toitained kätte, ei mõjuta liigne kõhnus juustekasvu.
TÜSE: Keha massil ja kehamassiindeksil puudub juustele otsene mõju.

LUUD

PEENIKE: Luude struktuur ja tugevus varieerub samuti suuresti individuaalselt. On teada, et osteoporoos (luude hõrenemine) ohustab rohkem alakaalulisi ja hapra kehaehitusega inimesi, kuid teoreetiliselt on võimalik oluliste mineraalainete tarbimisega, tervislike eluviisidega ja normaalse hormonaaltasakaalu korral säilitada normaalne luutihedus.
Luudes määravad kaltsiumisoolad skeleti struktuuri terviklikkuse ja tugevuse. Ka D-vitamiini piisav sisaldus veres on oluline sekundaarse hüperparatüreoosi (hormonaalne häire, mille korral on suurenenud kõrvalkilpnäärme talitlus, mis soodustab luude hõrenemist) vältimiseks. Pärast menopausi suureneb naistel aga luude hõrenemise risk veelgi, seega kõhnad eakad naised on eriti ohustatud luumurdudest.
Väga oluline luude struktuuri seisukohalt on kaltsium, mille keskmine päevane vajadus võib olla 1000–1500 mg päevas.
TÜSE: Ülekaalulistel on luude hõrenemist harvemini. Kuid juba tekkinud luumurrud, kaasa arvatud traumajärgsed, on sageli halvema prognoosiga (näiteks murdunud reieluukaela ei saa liigse kehamassi tõttu opereerida ja inimene jääb aastateks voodihaigeks).
Ülekaaluliste suurem oht on liigse kehakaalu negatiivne mõju liigestele (vt Pikkuse osa eespool). Sageli jäävadki suure ülekaaluga inimesed voodihaigeks, kuna liigesed ei pea koormusele vastu. Selle ärahoidmiseks on oluline kaalu alandada.

HAMBAD


PEENIKE: Hammaste struktuur ja kuju on suuresti geneetiliselt määratud. Tagades vajalikud mineraalained ja korraliku hügieeni hammaste eest hooldamisel, ei ole kehakaal hammaste puhul iseenesest oluline faktor. Kui liigne kõ hnus on tekkinud toitainete vähesuse tõttu, on sageli puudu olulistest mineraalainetest, mis tagavad hammaste normaalse struktuuri, ja see võib soodustada hambaemaili kahjustamist ja kaariese süvenemist.
TÜSE: Ülekaalulisuse puhul on oluline hammaste hügieen, magusaga liialdavad inimesed on rohkem ohustatud kaariesest, kuid ka tugevalt ülekaalulisel inimesel võivad olla täiesti terved hambad.

SÜDA

PEENIKE: Kerge alakaalulisus südamele otsest halba mõju ei avalda, kuid tõsise ainevahetushäire korral on tekkivate hormonaalsete häirete tõttu suur oht rütmihäirete ja südamekloppimise tekkeks.
TÜSE: Südamehaiguste seisukohalt on oluline olla normaalkaalus. Süda peab varustama hapnikuga kogu keha, mille mass ülekaalulistel on liigse rasvkoe tõttu suurenenud ja see paneb südamele tõsise lisakoormuse. Samuti on rasvunud inimestel enamasti häiritud vererasvade (kolesterool, triglütseriidid) ainevahetus, mis on ateroskleroosi riskifaktor. Kehatüve rasvkude on ainevahetuslikult aktiivne, mis soodustab metaboolse sündroomi teket ja on sageli suhkruhaiguse ja südamehaiguste põhjustaja.

VILJAKUS

PEENIKE: Viljakuse eeldus naisel on normaalne hormonaalne tasakaal ja regulaarne menstruaaltsükkel. Eri hormoonid, mis naise menstruaaltsüklit reguleerivad, on sõltuvuses rasvkoe hulgast. Alakaal puberteedieas võib põhjustada hormonaalse häire, mille tõttu munasarjade töö saab alatiseks häiritud ega taastu ka kehamassiindeksi normaliseerudes. Seetõttu ei ole viljastumine võimalik.
TÜSE: Ka ülekaalulistel naistel võib hormoonsüsteem olla häiritud nagu alakaalulistelgi, aga seda teiste mehhanismide kaudu. Neil tekib enamasti hüperinsulineemia ja suhteline östrogeenide ülekaal, mille tulemusena tsükkel häirub ja ovulatsioone enamasti ei toimu.

(ENNEAEGNE) SÜNNITUS

PEENIKE: Nii üle- kui alakaalulisus soodustavad enneaegset sünnitust. Alakaalulisuse korral on sageli põhjuseks ka sotsiaalsed mehhanismid ja toitainete puudus.
TÜSE: Ülekaalulisuse korral on sageli enneaegse sünnituse põhjuseks hormonaalsed häired ja insuliini liigsus.
Isegi kui täpne põhjus jääb teadmata, on statistiliselt enneaegseid sünnitusi nii alakaaluliste kui ka ülekaaluliste hulgas rohkem kui normaalkaalulistel.

VÄHIOHT

PEENIKE: Vähki haigestumist ei saa otseselt seostada kehamassiga, sest lisaks peab arvestama kaasnevaid haigusi, perekondlikku eelsoodumust ja liiga väikese/suure kehamassi põhjustatud (või seda ise põhjustavaid) haigusi.
TÜSE: Vt eelmist lõiku.

VANANEMINE

PEENIKE: Tavaliselt ei ole inimene ülikõhn. Ülikõhnus on tingitud kas psüühilisest või somaatilisest haigusest ja sõltuvalt haiguse eripärast mõjutab see ka eluiga.
TÜSE: Rääkides vananemisest, peab rääkima ka keskmisest elueast ja sellest, et väga suure kehamassiindeksiga inimeste eluiga on tunduvalt lühem normaalkaaluliste omast. Sageli liiguvad ülekaalulised vähe, enamasti on nad ka voodihaiged. Viimane tähendab aga seda, et peale südamepuudulikkuse ja teiste organite häiretega võitlemise tulevad sageli mängu ka hooldusprobleemid: tuleb jälgida, et lamaval haigel ei tekiks näit e ks lamatisi ega kopsupõletikku.

ALKOHOL

PEENIKE: Alkoholi omastamine sõltub nii maksafunktsioonist kui ka kehakaalust. 40 kilo kaaluv inimene saab pudelist viinast suhteliselt suurema alkoholikoguse kui 400 kilo kaaluv inimene ja alkoholimürgistust on kergem saada juba väikeste koguste korral.
TÜSE: See, et väiksema kehamassiga inimesele mõjub suurem kogus alkoholi kiiremini kui oluliselt suurema kehamassiga inimesele, ei tähenda, et ülekaalulisele inimesele oleks alkohol ohutum. Aga ka siin on suur roll individuaalsetel eripäradel.

LIBIIDO

PEENIKE: Alakaalulistel naistel on libiido enamasti alanenud. Ka see on tingitud hormonaalsetest häiretest ning võib viia isegi enneaegse menopausini. Halvimal juhul võib kujuneda koguni hirm vahekorra ees. Ülikõhnade meeste hulgas on levinud ­probleem impotentsus.
TÜSE: Ülekaalulistel on libiido vähenemine enamasti tingitud kehalise võimekuse vähenemisest ja füüsilise jõudluse alanemisest. See toimib otseselt, aga probleemid võivad olla ka psüühilist laadi.