Maaomanikke, kes omal maal peremehed pole, on Eestis tuhandeid. Nende maid läbivad vee-, elektri-, gaasi- ja kanalisatsioonitrassid ning sideliinid, mis tagavad meile kõigile eluks vajalikke teenuseid. Konkurentsiameti andmeil on Eestis ligi 300 tehnovõrgu-firmat. Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu sama murega maaomanikku: avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud piiravad intensiivselt nende õigusi. Ühel metsaomanikul jääb Iisaku kandis elektriliinide alla 12 800 ruutmeetrit metsamaad. Kaitsevööndis ei tohi puid istutada ega langetada, põllumaaks on pind aga liiga niiske. Teine kurdab, et peab taluma tehnorajatiste omanike ulatuslikku tegevust oma krundil: nad peavad lubama liinide alt puude raiumist, tähiste paigaldamist ja hooldustöid. Kolmas arvutab kurvalt, et 160-meetrise õhuliini „talumise“ eest oma krundil saaks ta kompensatsiooni 93 eesti senti aastas (jaa, te lugesite õigesti). Et sedagi raha firmalt kätte saada, tuleks paljalt kirjamargi eest mitu korda suurem summa välja käia. Eelnimetatud Iisaku metsaomaniku makstav maamaks ületab ligikaudu 24kordselt tasu, mida tal on võimalik kompensatsiooniks taotleda. Õiguskantsler küsis ka asjasse puutuvate ministeerimide arvamust. Need leidsid üksmeelselt, et maaomanikud lihtsalt peavad ülekohtu üldsuse huvides välja kannatama... Loe lähemalt tasulisest versioonist.