Pirita seltsid: „TOPi omanik tahab vaid koort riisuda!“
Planeerimisotsus on avaliku menetluse raames kohaliku omavalitsuse ja arendamisest huvitatud isiku vahel tehtav kokkulepe omavalitsusüksusel asuva maa-ala arendamiseks. Tulenevalt planeerimisseadusest on kõigil elanikel ning elanikke esindavatel mittetulundusühingutel õigus esitada planeeringumenetluses kavandatava planeeringu kohta omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid, millist seaduslikku õigust kõnealuse planeeringu puhul ka kasutati. Planeerimise eesmärk on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamine säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Kohalik omavalitsusüksus peab lähtuma kohaliku elu küsimuste lahendamisel linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades ühtlasi linna arengu iseärasusi.
Juba Pirita linnaosa üldplaneeringu (PÜP) koostamisel näitasid elanikud ja elanikke esindavad kodanike omaalgatuslikud seltsid üles tugevat vastuseisu planeeringualale kortermajade ehitamise suhtes, mistõttu venis PÜP kehtestamine ligi 10 aastat. Kahjuks ei arvestanud Tallinna Linna ega üldplaneeringu suhtes järelevalvet teostanud Harju maavanem (tollal Värner Lootsmann) elanike argumenteeritud proteste ning näilise kompromissina kehtestati kõnealusele maa-alale segahoonestusala kasutusfunktsioon. Segafunktsioonilise ala määratlus planeeringualal tähendab sisuliselt õiguslikku reguleerimatust, laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe puudumist ning sisulise vaidluse edasilükkamist detailplaneeringu faasi.
Kõnealuse planeeringuotsuse kaalumisel ei oma mitte niivõrd tähtsust küsimus, kas tegu on avaliku või erahuviga, kuivõrd otsustav on küsimus omandiriive ja kaitsmisväärse suhtest antud looduskaunis piirkonnas. Leiame, et piirkonnale eriomased ja turismispotensiaali arendamisel nii riiklikul kui linnatasandil olulist tähendust omavad taastamatud väärtused väärivad kaitsmist. Sellisteks väärtusteks on eelkõige Pirita linnaosa geograafiline asend ja vahetu külgnemine Tallinna lahega ning sellest tulenevalt eriomased asendamatud vaated Tallinna siluetile ja vanalinnale, samuti Tallinna silueti, Tallinna lahe ja päikeseloojangu kaugvaadeldavus mööda pikka vaatetrajektoori kuni linnaosa piirini Meriväljal. Nendeks väärtusteks on ka Lillepi pargist ja Balti klindilt avanevad vaated Tallinna vanalinnale ja merele. Lubamatu on anda nende väärtuste arvel ehitusõigus planeeringualale sellise vähekaaluka põhjendusega, et maa omanikul on vaja võetud pangalaen tagasi maksta. Loetletud väärtuste kaotamisel kaotab Pirita linnaosa talle eriomased tunnused ning ka senised elanikud, kes oma elukoha valikuotsuse tegemisel pidasid oluliseks justnimelt linnaosa rekreatiivsus- ja puhkeväärtust ei pea nende väärtuste kadumisel enam põhjendatuks elamist Pirital. Pirita linnaosa on puhkealaks ka teistele Tallinna elanikele, eelkõige Lasnamäe ja Kesklinna elanikele. Kas hakkame edaspidi ehitama ka Raekoja platsile ja Kadrioru parki, kuna laenud on ju vaja tagasi maksta?
Kõnealune planeeringuala on 50% ulatuses sotsiaalmaa ja ülejäänud ulatuses ärimaa sihtotstarbega. Antud planeering sisaldab muuhulgas ka veekeskuse ehitamist ja muid hoonestusmahtu suurendavaid kavasid, kuid loodetavasti on nendes kavatsustes tõesti soov midagi arendada, mistõttu seda osa planeeringust ei vastustata. Elamumaa otstarvet planeeringualal ei ole ning elamumaaks muutmise saab otsustada vaid kohalik omavalitsus planeerimisotsust tehes.
Ettevõtja võetud riskid ja kohustused on paraku tema enda otsus. Ilmselt ei ole ka tänaseid hindu arvestades palju maksta 250 miljonit krooni 42 hektari suuruse oma jahisadama ja jõesuudmega krundi eest, mis asub mere ääres kesklinnast 10 minuti kaugusel. Kui omanikul puudub võimekus või kohalikul omavalitsusel tahe linna väärtusi vastutustundlikult arendada, vaid on soov koort riisudes kortermaju ehitada, ei tahaks ega saakski seda nimetada arendamiseks. Muuks otstarbeks sobilike maade massiline elamumaaks muutmine ning nende hoonestamine maksimaalses lubatud mahus oli möödunud kümnendi primitiivsemaid äritegemise mudeleid. Ainuüksi TOPi piirkonna kõrval on juba heaks kiidetud 6 elamu- ja ärifunktsiooniga planeeringut, mille puhul ei ole paraku ehitustegevust alustatud. Pirital on täna müügis ligikaudu 150 maja ja 190 korterit, mida on rohkem kui Nõmmel. Seega, kes tahab, saab täna Piritale eluaseme soetada ja on teretulnud Pirita linnaossa. Iseasi on, kas tasapisi kortermajade linnaosaks pürgiv Pirita on enam see koht, kuhu soovitakse elama või vaba aega veetma tulla.
Pirita kodanikeühendused on kaitsnud ja kaitsevad ka edaspidi Pirita planeerimisprotsessides kõike seda, mida peame oma linnaosa olulisteks väärtusteks, eelkõige rannaala, mis on tugev kodukoha emotsionaalse sideme looja ja millega elanikud seostavad kohalikku identiteeti. TOP planeeringu kehtestamisega väljapakutud kujul leiaks aset äärmuslikeim lahendus olemasoleva keskkonna ja planeeritavate muudatuste vahel, mille tulemusena kaoks võimalus meie lastel nautida seda, mida meie lapsed võivad hinnata meist enam. Elanike vastuseisu näitamine antud planeeringulahenduse suhtes on ilmekas näide riigi arengust ning kodanikuühiskonna ärkamisest ja tugevnemisest. Loodame, et kodanikuühiskond ei ole ainult sõnakõlks ja elanike huvidega arvestatakse planeerimismenetlustes edaspidi rohkem.
Vaidlusaluse planeeringulahenduse suhtes on võimalik kõigil oma sõna kaasa öelda aadressil: http://petitsioon.ee/ei-kortermajadele-topi-mereaarsel-alal
