Poliitikud tülis: kuidas pitsitada rongavanemaid
Res Publica lubas kümme aastat tagasi rongaisade elu kibedaks teha. Läks aga vastupidi ja maksmata alimentide summa purustab rekordeid. Miks nii juhtus ja kuidas valitsus seda parandada üritab?
2004. aastal, kui Res Publica valitsus otsustas elatise maksmisest kuritahtliku kõrvale hiilimise kuriteoks teha, selgitas tollane justiitsminister Ken-Marti Vaher, et aeg on võlgnikel oma kohustusi tõsiselt võtma hakata.
„Kohustus oma last ülal pidada tähendab ühtlasi kohustust leida endale võimetekohane sissetulek,“ oli ministri sõnum kõigile neile lapsevanematele, kes ütlesid, et neil lastele raha ei jätku.
„Vanem vastutab lapse ees kogu oma varaga, mitte üksnes palgatõendilt nähtuva töötasuga,“ vastas Vaher neile, kes ametnikele miinimumpalgalipikuid liputamas käisid ja käed üles tõstsid. Ehk uus poliitika nägi ette, et seni kahe isiku eraviisiliseks asjaks peetu vajas riigi karmikäelist sekkumist ja seda laste nimel.
Käes on aasta 2013 ja reformierakondlase Hanno Pevkuri juhitav justiitsministeerium leiab, et võlgnike kriminaalne karistamine ja vangi panemine on liiast. Pigem küll vanglaga ähvardamine, sest aastate jooksul kujunes prokuröride tavaliseks praktikaks siiski reaalse vangistuse küsimisest hoiduda.
„Mind ei võeta kuulda! Midagi kätte ei saa,“ räägib väsinud häälega kahe lapse ema Janne. Nii võiks hüüatada veel kümned tuhanded Eestimaa emad, kes on lapsed üksi üles kasvatanud, ilma igasuguse abita laste isadelt.
Üheks kohaks, kus hüljatud emad koos käivad, on kujunenud Reet Roosi Facebooki leht. Nädalas vähemalt korra, vahel kaks, võtab Roos vastu kõne mõnelt emalt, kel pole enam kuhugi mujale pöörduda.
