Vahetult enne jõule helises kunstimuuseumis telefon. Teisel pool liini oli keskkriminaalpolitsei. Tavaliselt ei tähenda kõne politseist midagi rõõmustavat, kuid see kord oli erand.

„Väga tore aastalõpu kingitus,“ meenutab politsei kõnet kunstimuuseumi peavarahoidja Kersti Kuldna-Türkson.

Politsei teatas, et nad on leidnud kümme kunagi kunstimuuseumist varastatud tööd. Nende hulgas ka Johann Köleri teoseid. Taiesed olid kadunud ligi veerand sajandit. Jäljed viivad otsapidi 1994. aastal toimunud kuritööni, mida ajakirjanduses tituleeriti „sajandi kunstirööviks“.

Aasta oli 1995. Soojal juunikuupäeval läks toonane muuseumi teadusdirektor Mai Levin graafikahoidlas ühe kapi juurde, kus märkas korraga arvatust vähem kaustasid. „Ma otsisin ühte kindlat tööd, mida ma teadsin, et peab seal olema – seda polnud. Võtsin seejärel kapi inventarilehe ette ja selgus, et teoseid on sealt rohkem kadunud,“ meenutas Levin Ekspressile. „Helistasin seejärel oma kolleegidele ja küsisin, et äkki on keegi teine võtnud, kuid ei olnud.“

„Kas tõesti on need teosed leitud?“ küsib Marika Valk umbusklikult Ekspressi telefonikõne peale. Valk juhtis kunstimuuseumi just sel perioodil, kui korraga ligikaudu 150 kunstiteost muuseumist „ära kõndisid“. Kuni selle nädala alguseni polnud ta uuest leiust kuulnud.

Millised teosed leiti ja kuidas nad üldse omal ajal kaotsi läksid?

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet