Miks ma nii arvan? Meie pere elab palkmajas, sammal vara vahel ja laast katusel. Juba kuuendat aastat. Talvel tassime lastega puid tuppa ja topime takku palgi vahele. Lihtsus ja selgus valitseb nii toas kui peas – me saame oma kodu ise soojaks ja see teeb südame soojaks. Jämedast palgist maja on tõesti hea: külmal talvel hoiab parajat temperatuuri ja kuumal suvel pakub jahedust. Ent üha sagedamini, kui päike praeb pikemalt või tuul puhub sokid jalast, mõtlen energiast. 

Meie maja on küll täis positiivset energiat, kuid me ei oska seda veel elektri- või soojusenergiaks muundada. Ilmselt on nõnda paljudes kodudes. Elektri- ja küttearved ronivad talvel lakke ja järgmisel kevadel alla enam ei tulegi. Fossiilsete kütuste kallinemine põhjustab energia pideva hinnatõusu ja jätabki küttekulud lakke, tiirlema koos uniste kärbestega. Viimastega oli muuseas häda ka rehetares, kus pererahvas veel läinud sajandi alguses koos pudulojustega päevi veetis ja õhtuti pingipilli harjutas. 

Rehetarest välja
Viimase sajandi-pooleteisega on elukorraldus muutunud rohkem kui kunagi varem. Esmalt ajas eestlane loomad tarest välja, siis astus ka ise. Ja välja tarest ta jäigi. Suurustas naabri ees ja jäljendas mõisarahva kombeid, siis hakkas ehitama tööliskvartaleid ja noobleid linnamaju, muutlike aegade keerises kolis hruštšovkasse. Ehitamine on aja märk, igal ajal oma stiil ja võimalused.

90ndate alguse uusrikaste vaimutühjust meenutavad tänaseni 1000 ruutmeetri suurused kivikolossid, tornid tühjalt taeva poole. Kas need kunagi üldse soojaks saadi?! Ehituse kiirmoodi oleme näinud ka hiljem. Linnaäärsetele põldudele ehitatud küprok-majade omanikud võisid end laenusaamise hetkel tunda rikastena. Kui paljud neist on aga täna kimpus kasvavate küttearvete ja laenumaksetega, teavad vaid pangad. 

Masuaegse uusvaese tiitlist aitab vabaneda mõtteviisi muutus – elada optimaalsemas ja säästlikumas majas. Näiteks sellises nagu Elumaja, mis on esimene passiivmaja standardi järgi valminud moodulmaja lahendus Eestis ja teadaolevalt ka Euroopas.

Uued tuuled
Kuigi täna keegi väga ei ehita, puhuvad elamuehituses uued tuuled. Õhus on innovatsiooni. Kui firma ultraKUB tuli välja nullenergia moodulmaja lahendusega, ei juhtunud see juhuslikult. Arhitekt Rene Valner oli ligi kaks aastat modelleerinud väikese energiatarbega hoonet. Nullenergiamaja kasutab vaid nii palju energiat, kui ta ise taastuvenergiasüsteemi abil toota suudab.

Euroopa ehitab juba aastaid passiivmaju, mille aastane energiakasutus kütteks on kümme korda väiksem kui tavamajadel – vaid 15 kWh/m²/a. Veelgi enam, majast on saamas energiatootmise üksus, mis teenib hoone omanikule tulu. Taastuv­energia tootmise seadmetega varustatud energiatõhusa tare peremees müüb hoone toodetud energia ülejäägi võrku, ­kehvadel kuudel võib ta vajaduse korral ka ­võrgust energiat osta. Aasta lõikes on hoone energia­bilanss plusspoolel ehk majaomanik mitte ei kuluta, vaid teenib tänu oma majale.

Meie laiuskraadi kliima nõuab hea soojapidavusega hooneid, sest sügised-kevaded on pikad ja niisked ning talved külmad. Energiatõhus hoone tähendab soojapidavat ja õhutihedat maja, millel läbimõeldud-katsetatud insenertehniline lahendus ning hoolega kontrollitud ehituskvaliteet. Looduslikud materjalid ja säästvad tehnoloogiad pakuvad kompleksseid võimalusi, et saavutada terviklik ja tervislik maja.

Laiem küsimus
Energiatõhus ja keskkonnasõbralikest materjalidest ehitatud maja ei ole tõsimeelsete friikide pärusmaa, see on uue põlvkonna maja. Selle teema juures kerkib hoopis laiem küsimus: millal lõpetame ressursside raiskamise, s.t ehitamise läinud sajandi põhimõtete järgi. Keeruline aeg majanduses soodustab uute ideede levikut. Nutikamad kinnisvaraarendajad juba mõistavad, et uusi arendusprojekte tasub püsti panna vaid uutel alustel. Peagi saavad ka pangad aru, et laenuvõtja riske maandavad uut tüüpi majad paremini kui “möödunud sajandi majad”.

Energiatõhusa moodulmaja mobiilsus tähendab tulevikus näiteks seda, et isa ja ema ei paki ülikooli astuvale tütrele kaasa mitte tühja pensionisamba, vaid tema enda majamooduli. Ühika või eraka otsimise asemel kolib tütar oma majaga ülikoolilinnakus vastavale platsile ja maksab kasutatud vee ja kanalisatsiooni, vajadusel ka elektri eest. Selline moodulmaja on ka järelturu mõttes likviidne vara nagu auto, sest maja ei vaja vundamenti ja seda võib linnast maale kolida või vastupidi. Saab majast kõrini, viid suvilaks, saab maakohast kõrini, kolid teise maakohta. Seejuures on tagatud looduslähedus: hoone ökoloogiline jalajälg nii tootmisel kui kasutamisel on väike.

Meie pere elab edasi maal, küte on omast käest ja palkmaja välja vahetama ei torma. Tean paljusid, peamiselt linlasi, kes palkmaja endale põhimõtteliselt ei ehitaks. Nende ja paljude teiste inimeste teadlikkuses ongi küsimus, kas ehitusturg teeb arenguhüppe või jääme ehitama mõttetuid küprok-maju. Ka linnas saab säästvamalt elada, kaotamata elukvaliteedis – pigem vastupidi. Ökoloogiline innovatsioon peidab endas kasutamata võimalusi.

Eestlasele arhetüüpselt omane rehielamu jääb vabaõhumuuseumisse, uue põlvkonna majad hakkavad aga taas muutma mõtteviisi ning elukorraldust. Esmased teadmised null- ja plussenergiamajast ­sunnivad edasi mõtlema. Et miks tänased ehitajad ikkagi valmistavad möödunud ­sajandi maju ning inimesed kütavad õhku ja kiruvad. Et kui palju suudaks riik kokku hoida, kui innustaks energiatõhusat ehitust. Kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades? Ja veel hulk küsimusi, mis otsivad rokkivaid vastuseid. Et mitte jäädagi töntsilt polkat taaruma…  HK

Pildil näete võimalikke Elumaja kujundusi: fassaadid laialt klaasitud, katusel kaht sorti päikesepaneelid (elektri ja sooja ammutamiseks) ja tuulik. Fotol on tänavu suvel Rotermanni turul väljas olnud Elumaja. Väljast ei saa hoone passiivsusest arugi, aga seinalõiget uurides selgub vahe.  

Tavalise karkassmaja seinas on temperatuuri edastajaks karkassipostid ise, mis küll soojustuse sees maja püsti hoiavad, kuid loovad sise- ja välispinna vahel külmasillad.

Probleemi on püütud lahendada terasest termoprofiiliga (www.loodesystem.ee), kus terases olevad püstavad lõhuvad efektiivselt külma-sooja materjalisisest otseteed.

Elumaja ­kasutab aga uudset ­topeltkarkassilahendust. Soojustus (60 cm!) on jagatud kolme tsooni ja karkassi­postid keskmist kihti ei läbi. Kasutatud on proKlima Intel­lo uue ­põlvkonna soojustust, auru- ja tuuletõket. Vaata lisa www.elumaja.ee.