07.04.2012, 09:30
Pooled Eesti lapsed vajavad ortodondi ravi
Väikelapse puseriti hambad saab klambritega mõne kuu jooksul sirgeks ajada, hilisteismelisel aga võib sama häda kõrvaldamine nõuda operatsiooni.
FOTO:
Tartu ja Turu ülikoolide koostöös toimuva uurimise tulemusel selgus, et tõsisemat ortodondi ravi vajaksid Eestis 47,5 protsenti läbivaadatud lastest. Seni hinnati ravi vajadust 25 protsendile, ütleb Tartu ülikooli emeriitprofessor ja ortodont Rita Nõmmela. Doktorant Hettel Sepp kogus uurimistööks materjali Tartust, Tallinnast ja Pärnust. Ta võttis kipsjäljendi 1200 lapselt ja mõõtis kõigi hambad 0,1 millimeetrise täpsusega ning seejärel analüüsis tulemusi. Lapsed olid valitud kolmest vanusegrupist: 4-5 aastat, 8-9 aastat ja 17-19 aastat. Eesti laste tüüpilisim hambumusprobleem on niinimetatud jänesehambad, mida teaduskirjandus nimetab „klass kaks“ hambumuseks. Seda iseloomustavad ettepoole küünitavad ülemised hambad ja väike alalõualuu. Huuli on isegi raske kokku panna ja tihti need lapsed norskavad. Selline hambumus tekib lastel, kes hingavad pidevalt läbi suu, põhjuseks võivad olla suured adenoidid või pidev nohu. Muu Euroopa ja eriti Skandinaaviaga võrreldes esineb Eesti lastel rohkem raskeid hambumusprobleeme. Ortodont Sepp arvab, et põhjus on selles, et vanemad jätavad laste piimahambad tihti ravimata, sest kunagi kukuvad need ju niikuinii välja. „Isiklikult arvan, et lastel on palju ravimata hambaauke ja varakult kaotatud piimahambaid,“ ütleb Sepp. Nii vajuvadki jäävhambad tühjadele kohtadele viltu ning vale hambumus kandub piimahammastelt üle jäävhammastele.