Viimaste aastate jooksul toetasid Eesti Triatloni Liitu sponsorrahaga mitu firmat, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitööd. Väidetavalt ei hakanud nad sponsoriteks mitte armastusest spordi vastu, vaid hoopis sundseisus - kindlustades nii endale ehitustööd ASi Tallinna Vesi objektidel.

Ühe endise Tallinna Vee töötaja sõnul pani sellised reeglid paika eksboss Urmo Raiend. Veefirmas finantsjuhina leiba teeninud mees on ühtlasi Eesti Triatloni Liidu president. Seegi amet nõuab raha hankimist ja sellega tegelemist.

Sponsorlus tagas
tähtaegse raha

Anonüümsust palunud allika sõnul tegid Tallinna Veele mitmesuguseid töid ja maksid raudmeestele sponsorraha sellised firmad nagu AS TTP (200 000 krooni), AS Water Ser (100 000 krooni), AS Viskari (50 000 krooni) ja veel teisedki.

Selliste nimedega firmad on tõepoolest Tallinna Vee ühed suuremad partnerid kõikvõimalikel objektidel. Näiteks Water Ser võitis möödunud aastal mitu Tallinna Vee riigihanget, kogusummaga 10,6 miljonit krooni.

Miks pidanuksid ehitajad triatlonirahvast toetama? Kuna tegu suurtellijaga, siis oldi madalamad kui muru. Tähtajaks tasumata arve korral ei hakatud karjudes viiviseid nõudma, vaid mindi, müts peos, Raiendi jutule.

"Siis teataski finantsjuht, et ta on juhusliklt ka triatloniliidu president ja see organisatsioon vajab rahalist abi," kinnitab Tallinna Vee endine töötaja.

Nii toetasid ehitajad sportlasi sadade tuhandete kroonidega, vastutasuks toimisid nende miljonitesse kroonidesse ulatuvad riigihanked Tallinna Veega nagu kellavärk.

Raudmeeste presidendi Urmo Raiendi sõnul on nimetatud firmad triatlonisporti toetanud küll. "Summad on muidugi kaks korda väiksemad," lausub ta.

Et sponsorlepingutega kaasnenuks mingeid teisi hüvesid, eitab Raiend täielikult. "Toetus on täiesti vabatahtlik," ütleb president. "Ebameeldiv, et sellist valet näkku paisatakse. Kogu meie mitmeaastane töö alaliidu ülestöötamisel muutub mõttetuks."

Alaliidu juhi hinnangul võib selliseid skeeme välja pakkuda iga alaliidu puhul, ole ainult mees ja hakka improviseerima.

ASi Water Ser juhatuse esimees Ülo Kell meenutab, et ettepanek sponsoriks hakata tuli tõesti Raiendilt. "Mõnikord on kuidagi paha ei öelda," tunnistab Kell. "Kuid loomulikult meid ei sunnitud. Me saame ju ikka mingit kasu ka, logod on võistlustel ja firma nimi kogub tuntust."

Ülo Kell lisab, et nende ettevõtte toetab veel paari spordiklubi. Sest firmas töötab ka andekaid sportlasi.

Rünnak anonüümkirja abil

Hiljuti potsatas Tallinna Vee töötajate postkastidesse anonüümne elektronkiri. Seegi saadetis jutustab endise finantsjuhi Raiendi seosest spordiga.

Kirja järgi tegi Raiend spordivõistlusi vahendava firma. See osutas teenust tema enda juhitavale alaliidule ehk rahad liikusid sisuliselt Raiendile tagasi.

Ja sama firma osutas teenust ka Tallinna Vee spordiklubile, mis sest, et samal ajal oli Raiend mõlema ettevõtte juhatuse liige.

Linnale kuulunud Tallinna Vee juhatuse liikmetel oli muuhulgas isiklik sponsorfond, 20 000 krooni aastas. Sealt võis teha annetusi 3000 krooni korraga, suurema makse korral oli vaja juba juhatuse nõusolekut. Ent rahaasju ajav Raiend andis 20 000 ühekorraga oma juhitavale alaliidule.

Tegu on erastamisjärgse kättemaksuga

Anonüümne elektronkiri jõudis ka Urmo Raiendi enda arvutisse. "Selle kirja järgi võiks öelda, et ma kantisin raha läbi alaliidu endale ja ehitasin selle eest maja. Absurd," kommenteerib ta.

Varem linnale kuulunud Tallinna Vee erastasid aasta alguses inglased. Vanad bossid sunniti lahkuma. Raiendi sõnul ongi anonüümkiri ühe teise endise juhatuse liikme isiklik kättemaks.

"Kõik juhid lahkusid ja mina olin ainuke, kes lahkumiskompensatsiooni täies mahus kätte sai. Teised olid teinud asju, mille tõttu neile ei saanud hüvitist maksta," räägib ta. "Nüüd siis proovib üks kibestunud juhatuse liige omamoodi kättemaksu, loopides vihjeid."

Raiendi kinnitusel on kõik Eesti Triatloni Liitu puudutavad skeemid väljamõeldis. "Alaliit kogub sponsoritelt aastas kuni pool miljonit. Ja see kulub kõik kas koondislaste sõitudele või võistluste korraldamisele," tõdeb ta.

Pidev jutt sponsorraha
väljapressimisest

Paljude Eesti spordialaliitude eesotsas seisavad tuntud poliitikud ja äriinimesed. See tuntus aitab sportlastele paremini finantse hankida.

Eesti Ekspress rääkis mitme alaliidu juhiga ja kõik nad on korduvalt kuulnud jutte stiilis "selle ja selle sponsorlepinguga käis kaasas selline või teistsugune teene".

"Kuuldused liiguvad pidevalt, ent midagi tõestada on võimatu," tõdes ühe alaliidu peasekretär. "Näiteks spondeerib mõni juhtiv pank alaliitu. Kohe võidakse väita, et vastutasuks korraldab alaliidu poliitikust juht mõnede riigiasutuste raha hoiule just sinna panka."

Üks viimaseid kõlakaid levib näiteks Eesti Jalgratturite Liidu kohta. Selle järgi spondeeris Onistar rattureid poole miljoni krooniga soovist vähendada aktsiisimaksu eestimaisest piiritusest toodetud autokütusele. Eesti Jalgratturite Liidu president on teatavasti rahandusminister Siim Kallas, kelle alluvuses aktsiisiasju otsustataksegi.

Ratturite alaliidu peasekretär Urmas Karlson puhkeb seda kuuldes naerma. "Ma ei oska seda kohe mitte kommenteeridagi," tõdeb ta. "Nii kaua, kui mina olen siin töötanud, ei ole ma mingitest salalepetest kuulnud."

Karlsoni sõnul on Onistar EMT kõrval nende teine suurtoetaja.

Tuntud tegelased presidendikohtadel

Eesti Autospordi Liit - Toomas Sildmäe

Eesti Jalgratturite Liit - Siim Kallas

Eesti Kergejõustikuliit - Neinar Seli

Eesti Kelguspordi Liit - Vambola Kolbakov

Eesti Korvpalliliit - Peep Aaviksoo

Eesti Käsipalliliit - Oliver Kruuda

Eesti Maadlusliit - Johannes Kert

Eesti Poksiliit - Kalev Kallo

Eesti Ratsaspordi Liit - Ivari Padar

Eesti Sõudeliit - Tarmo Kõuts

Eesti Suusaliit - Toomas Savi

Eesti Tennise Liit - Endel Siff

Eesti Uisuliit - Kristiina Ojuland

Eesti Võrkpalliföderatsioon - Aadu Luukas