Hoovuse kärbumise põhjuseks arvatakse ka kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine, tagajärjeks kuulutavad maailmalõpu protagonistid ka Moskva kandi ülikuuma suve, Kesk-Euroopa, Hiina ja Pakistani metsikud üleujutused jms.

Tegelikult on uues kuues üles tõstetud teema, millest kirjutas prof. Harry L. Bryden 2005. aastal ajakirjas Nature: tema uuringutest selgus, et Golfi hoovusesüsteemis liikuva vee hulk on 1993. aastast vähenenud kuni 30 protsendi võrra. Golfi hoovus kannab Kariibi merest Euroopa poole Põhja-Atlandi hoovuseks muutudes tohutuid veemassiive – 4 kuni 35 miljonit tonni sekundis (Briti Okeanograafiakeskuse andmed). Selle kahanemine toob kahtlemata kaasa klimaatilisi muutusi, arvavad teadlased, kuid siiamaani pole siiski midagi tõestada suudetud. Brydeni järeldused lükati suuresti ümber, sest selgus, et muutused on pigem hootised, mitte pikaajalised.

Nii ebareaalne kui Golfi hoovuse seismajäämine võib ka olla, erutab see siiski inimeste meeli ja sellest on aru saanud ka Hollywood. Filmis “Päev pärast homset” (Day after tomorrow) kirjeldatakse, kuidas see toob kaasa ülikülma maailmalõpulähedase olukorra. Pragmaatikud ütlevad, et seda siiski oodata ei maksa, pealegi on paanikas kodanikkond kasulik vaid teatud sorti poliitikutele, kes saavad siis hakata inimkonda päästma. Või nagu ütleb okeanograaf Carl Wunsch: “Golfi hoovus ei jää seisma, enne kui Maa ei lõpeta pöörlemist ja tuuled puhumist.”

Kuid kõik see ei tähenda siiski, et oht puudub või et BP naftakatastroof ei toonud kaasa kaugeleulatuvaid tagajärgi. Need on veel ebaselged, ning praegu kokku loetud ohvrid 5935 surnud linnu, 584 kilpkonna ja üle 60 delfiini kujul on ilmselt jäämäe veepealne osa.