Tallinnas Sõpruse puiesteel valmis hiljuti kortermaja, mis näeb kulunud Mustamäe hallil taustal reibas välja. Korterid on paraja suuruse ja mõistliku hinnaga. Eluaset otsiv Andres Mustin valiski oma uue kodu just sellesse majja ning pidi aprilliks oma vast valminud korterisse sisse kolima.

Kava jäi aga venima. Rõõmu uue elamispinna üle jahutas käik mööblipoodi, kus talle öeldi, et ärgu lootkugi magamistoa kappi niisama lihtsalt seina külge ehitada, sest uutes majades on need alati ebatasased.

Üks sein tundus tõepoolest silmaga vaadates kuidagi kõver ja sõprade soovituse peale kutsus Mustin kohale ehituseksperdi. Too mõõtis ruumid üle ja tõdes: lagi on tugevasti kaldes ja seinte kõrgus erineb ühes toas pea viie sentimeetri jagu. Sellevõrra on omakorda kõik kipsplaadist lisandid kõverad.

Maja ehitanud firma Koger & Partnerid projektijuht Kaido Kann ütleb, et kõik kalded on normide piires. Nimelt kasutas ehitusfirma kahes pikkuses paneele. Pikemad, 11meetrised on keskselt kuni kaheksa sentimeetrit kumerad. Lühemad paneelid on aga sirgemad. "Kõik vaegtööd, näiteks praod seinas, teeme kaheaastase garantii ajal korda,” lubab Kann.

Värske korteriomanik peab nüüd lootma, et lubatud kuu aja jooksul leitud vead ka parandatakse. “Nemad müüvad arvatavasti iga päev mitu korterit, aga minu jaoks on see tähtis samm ja suur summa,” tõdeb 650 000 krooni välja käinud Mustin. Kõverad laed ei ole küll eluohtlikud, aga kui omanikul peaks kunagi tekkima soov ja vajadus seda korterit maha müüa, siis ei pruugi ostja olla nõus maksma nende vallatute kurvide eest sama hinda, mis tema ise.

Palju kära, vähe villa

Mõned korteriomanikud aga ei lepi olukorraga nii vaikselt, vaid teevad visalt oma õiguste eest seistes kõva kära.

Neli aastat tagasi kerkima pandud Möldre tee uuselamurajooni 12 korteriga majade elanikud on arendaja Arco Vara vastu sõdinud sissekolimisest saadik. Ehitusvead ja nende kaotamiseks tehtud ponnistused on piinliku täpsusega kirja pandud ja riputatud koos piltidega ka internetti. Pikad vaidlused ja mitmekordsed garantiitööd on päädinud kahe hagiavaldusega kohtus.

Arco Vara gruppi kuuluva Arco Investi juhatuse esimees Veiko Pedosk loodab, et asi siiski kohtus arutusele ei tule. “Oleme omalt poolt selle teema juriidiliselt läbi töötanud ega näe sealt ühtki kahjunõuet tulemas. Hagi on üles ehitatud võlaõigusseadusele, mis antud hageja poolt sooritatud ostu ajal ei kehtinud.”

Pedoski kinnitusel on majas tehtud ekspertiis, mis selgitas välja, et osaliselt oli tegemist tõesti kehvasti tehtud töödega, kuid osaliselt ka elanike endi hinnagutega. Arco on pakkunud võimalust osta korterid tagasi, kuid omanikud nõuavad lisaks ostuhinnale viiendikku vastavalt turuhinna tõusule.

"Isegi kui ma tahaksin ära minna, poleks see majanduslikult mõttekas, sest ma peaksin peale maksma,” nendib maja number viis elanik Alar Kuuda. Tegelikult on tema isegi õnnelikus seisus, sest tal õnnestus välja rääkida leping, mille järgi ta maksab 850 000kroonisest korterist viimase 100 000 alles siis, kui kõik probleemid on lahendatud.

Siiani on neid aga jätkunud. Pooleteise aasta jooksul on uues korteris vahetatud radiaator ja lambid, ehitatud esikusse uus lagi ja seda omakorda kolm korda parandatud. Kuuda on kokku löönud, et ainuüksi laetööde järele valvamine on röövinud temalt endalt 105 tundi aega, mida ta hindab 13 000 krooni vääriliseks.

Pole projekti, pole probleemi

Suur osa Möldre tee elanikest ostsid oma korterid ära juba siis, kui praeguste majade kohal laiutas tühi väli. Uued paljulubavad elamispinnad rabatakse arendajatel sageli käest juba enne, kui kopp maasse lüüakse.

Elanike sõnul erineb tegelikkus kõvasti sellest kavandist, mille alusel nad kord nende majade kasuks otsustasid. Näiteks oli pildi peal näha majade küljes varjualuseid, mida aga tegelikult ei ehitatud. "Meile öeldi, et see oli arhitekti nägemus ja mingit kohustust seda täpselt järgida ei olnud,” ütleb seitsmenda maja korteriomaik Antero Habicht. "Nad ütlevad, et maja ei peagi ehitama projekti järgi. Järelikult tegelesid nad müügi hetkel pettusega.” Habicht lisab, et ta on pidevatest lubadustest väsinud ja on ise ka hagi koostamisega juba alustanud.
Arco Vara juht Veiko Pedosk väidab, et kõik korterid valmisid tihedas koostöös kliendiga. Valmimisaja jooksul said inimesed ise kõiges kaasa rääkida.

Seda kinnitavad ka elanikud. "Kuni üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamiseni oli kõik väga kena, aga siis nad lihtsalt kadusid,” märgib Kuuda.

“Inimesed arvavad, et kui nad ostavad natuke kallima asja, siis see peab andma välja eramaja parameetrid,” nendib Pedosk. Kui inimesed majas elades avastavad, et kõik tingimused ei vasta nende ettekujutusele ideaalsest kodust, hakatakse ühe ja teise asja üle kurtma. Näiteks kaebas üks elanik selle üle, et saunalava oli kolme kruvi asemel kinnitatud kahega, mistõttu see kukkus kolinal alla (koos kolme saunalisega). “Meie ei tea, mitmekesi sinna peale roniti või mida seal tehti,” ei näe Pedosk ehitajal mingit süüd.

Kes kaitseb klienti

Kohtusse pöördumine on tavaliselt siiski viimane samm. Kui ehitaja ning korteriostja omavahel kokkuleppele ei saa, tasub esmalt pöörduda tarbijakaitseametisse. Lisaks lepitamisele jälgib amet, et ettevõtja täidaks oma seadusest tulenevaid kohustusi ning tarbija õigused oleksid tagatud.

Mullu laekus tarbijakaitseametisse 71 ehitusteenustega seotud kaebust. Kaebuste sisuks on enamasti kas tähtaegade eiramine või teenuse halb kvaliteet. Töid ei teostata kokkulepitud ajaks või ei ole tarbija paigaldatud akende või uksega rahul ning ettevõte ei ole tema pretensiooni rahuldanud. Sageli ei tunnista ehitaja oma kohustust tellida ekspertiis või keeldub ekspertarvamusega üles loetud puudusi likvideerimast.

Enamik neist on seotud pisemate ehitustöödega nagu uste ja akende paigaldamine või ehitamine. Ehitiste puhul märgitakse ametisse laekunud avaldustes puudustena katuste, seinte, põrandate, treppide ebakvaliteetset ehitust. Ehitiste puhul on pooled avaldustest ametis lahendatud tarbijate kasuks ning teine pool on edasi läinud kohtusse.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa ei oska öelda, kui palju ametist läbi käinud kaebustest lõpuks kohtusse jõuab. Paljud avaldused saavad ametis lahendatud tarbija kasuks, aga ka nende puhul võib tarbija edasi pöörduda kohtusse näiteks moraalse kahju hüvitamise nõudega.

"Paraku leidub lisaks ettevõtja süüle ka olukordi, kus tekkinud arusaamatuse on põhjustanud tarbija,” lisab Vaksmaa. Kuna sageli on inimestel esimene kokkupuude kinnisvaraga, mõistetakse lepingutingimusi valesti või ei saada õigesti aru, milliseid töid kokkulepitud hinna eest teostatakse. Tihti tehakse ise mõõtmistöid, mistõttu akende või uste paigaldamisel selgub, et need ei mahugi ettenähtud auku.

Ehitusekspretiis aitab

Tarbijakaitse arvud on siiski vaid jäämäe veepealne tipp. OÜ Ehitusekspert juhataja Ülo Lainsalu ütleb, et olukord on ehitusturul ikka päris hull. Tööd on nii palju, et jõua ära teha. Tema firmal on aastas üle saja tellimuse ehituskvaliteedi hindamiseks. Korraga on kaelas ka seitse-kaheksa kohtuasja.

Ideaaljuhul peaksid Lainsalu ja tema kolleegid sekkuma ehitustegevusse selle algusjärgus ja juhendama, kuidas ehitustehniliselt kõige paremaid lahendusi leida. Reaalsus on aga see, et nende hinnangut küsitakse alles siis, kui maja on juba valmis. „Meie töö algab kahjuks siis, kui juba on probleemid,” nendib ehitusekspert. Vaadatakse üle projekt ja kogu ehitustöö kohta käiv paberimajandus ning üritatakse tuvastada, mis, kus ja kelle süül nihu läks ja mida tuleks ümber teha. Kolme pooliku maja suhtes on Lainsalu andnud soovituse need maha lammutada ja ehitust nullist alustada.

Ümbertegemine venitab tähtaegu ja läheb loomulikult kalliks maksma. Kui garantiitööd tõotavad minna liiga kulukaks või ähvardab lausa pikk ja tüütu kohtutee, peavad paljud väiksemad ehitusfirmad mõttekamaks vaikselt pankrotti minna. Siis pole ostjal enam kellelegi nõudmisi esitada ja ta on oma elamispinna külge laulatatud.

Näiteks ehitati poolteist aastat tagasi üks ridaelamu ja paar kuud pärast inimeste sissekolimist hakkasid vead välja tulema. Kuue boksi peale kokku loeti kahjusid kokku üle poole miljoni krooni. Nüüd on kuulda, et ehitusfirma läheb likvideerimisele.

"Uskumatu, milliseid rumalusi ikka tehakse,” tõdeb Lainsalu. "Mina soovitaksin inimestel, kes tahavad korterit või maja osta, sügavalt järele mõelda inglise vanasõna üle: ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda.”

Levinumad hädad uutes majades

*Uste ja akende kehv kvaliteet ja paigaldus

*Lohakalt tehtud maalritööd

*Praod seintes

*Seinte ja põrandate läbikostvus

*Halvasti paigaldatud põrandakattematerjal

*Kehv küttesüsteem

*Liigsest niiskusest tekkiv hallitus ventilatsioonišahtide juures

*Rõdude nõrk konstruktsioon

*Vihmavee äravoolurennide puudumine

*Kiiresti lagunevad trepid koridorides