President Ilvese talust varastatud kividest ehitati värav
Abja-Paluoja kesklinnas, Pärnu maantee ääres püüab möödujate pilke uhke maakividest värav. Ühele kivile on sisse raiutud aastaarv 1985, mil värav valmis sai. Ülal, varikatuse all peidus on aga teine, sada aastat varasem daatum. Niisamuti kivisse raiutud.
President Toomas Hendrik Ilves teab seda väravat hästi. Sest see on laotud Ärma talu kividest. Tema sõnul on need kivid pärit talli müüridest ning toodud siia linnasüdamesse vene ajal, kui talu oli varemeis. Ilvesel on tallist säilinud paar 1938. aastal tehtud fotot, millel on ka tema ema koos kassi ja hobusega peal. Uuemal fotol aastast 1992 on juba vaid varemed.
Abja-Paluoja lähistel asuv Ärma talu on kuulunud Ilvese esivanematele alates 1763. aastast. Sõjasügisel 1944 lahkus presidendi vanaisa Ärmalt, võttes pagulusse kaasa kõik talu paberid ja kaardid. Justkui teades ette, et lapselapsel läheb neid kungi tarvis. Muu jäi maha.
Järgnevad aastakümned tõid kaasa Ärma hävingu, nii nagu see toimus paljude teiste taluelamistega üle kogu Eesti. Aprillis 1945 sattus Ärma õuele üks väike tüdruk. Ta märkas seal kuhjaloobitud raamatuid. See oli talu raamatukogu. Laps palus – vist kelleltki kohalikult punaselt –, kas ta tohib kuhjast mõne raamatu võtta. Seda ei lubatud. Aga tüdruku kihk oli nii suur, et ta näppas siiski ühe köite. See oli saksa-ladina-saksa sõnaraamat aastast 1868. Aastal 2006 tõi ta raamatu tagasi, jättis selle Ilvese naabri kätte ja palus edasi anda.
1970. aastatel põles maha talu ilus, 1885. aastal ehitatud häärber. Teised hooned murendas aeg ja inimkäsi. Kui Ilves oma esivanemate talu tagasi sai, oli see troostitus seisukorras – 15 hoonest koosnenud kompleksist polnud peaaegu midagi järel. “Alles oli jäänud ainult kolm kivihoonet, kõik ilma katuseta. Ühes kasvasid seitsmemeetrised lepad, teises ainult meetrised – seal oli katus hiljem sisse vajunud. Esimese asjana panin neile katused peale. Mulle öeldi, et muidu hakkavad kivid pudenema,” kirjeldas Ilves.
