Aga ei ole. Mõne aja pärast hakkab üks kaelalüli tunda andma ja võidusõitja peab peaaegu terve hooaja vahele jätma.

Nali on selles, et see avarii ongi vormelisõitja Pentuse kõige tõsisem siiamaani. Võidusõidus on tal läinud hoopis paremini. “Midagi alles oli, kus näpud jäid rooli vahele, aga kus? Õnneks polnud midagi väga tõsist...”

Rool on vormelisõidus ohtlik. Teise auto või barjääri vastu põrkamisel lööb rool vurrina pöörlema ja murrab sõitja randme- või sõrmeluud, kui käsi kohe lahti ei lase.

September 2010 Saksamaal. Kell on üheksa laupäeva hommikul, kui esimesed vormelid päikeses säravale Hockenheimi rajale sööstavad. Väikesed lapsed suruvad käed kõrvadele ja näitsikud Renault’ infolauast jagavad oranže kõrvatroppe.

See on priipääsmetega kogupereüritus. Tasuta on ka Renault’ vormel-üks-simulaatori proovimine. Igaüks võib vaadata, kuidas mehaanikud masinaid putitavad. Lõuna ajal lastakse rahvas bokside ette nn pit-walk’ile. Stardirivi kaunistavad modellivälimusega tšikid ja enne starte ilmuvad taevalaotusse lennukid. Õhkkond on vaba ja sõbralik, mitte vormel-ühest tuntud närveldus.

Pentuse tiimi rekkat pole raske leida – vaid Forteci meeskonna veoki katusel lehvivad Eesti rahvuslipud, sinimustvalge ja teise piloodi Jon Lancasteri auks inglaste Püha Jüri rist.

Ja erinevalt teistest tiimidest kaunistavad Forteci kohviku laudu elavad lilled, roosad gladioolid. Baarileti kohal ripub punane silt kirjaga KRISTEL`S LOUNGE. “Meeskond pani selle minu üllatuseks üles,” ütleb Kristel ja lisab pärast lühikest jutuajamist: “Vabandage korraks, spagetid keevad.” Ta peab vahetevahel Stenile süüa valmistama, sest plaanipärane lõuna jääks võidusõitja jaoks liiga hiliseks.

Pentus ajakirjanikuga rääkida ei soovi, keskendub võistluseks. Hockenheim on Pentusele uus rada ja vormel ei taha miskipärast kiiresti liikuda. “Masinad on kaks kuud seisnud, Sten pole võistelnud,” lisab Kristel.

Vabandust, kui see mõjub kuidagi seksistlikult, kuid Kristel on just selline piltilus ja õbluke linalakk, kelle käevangus me tavaliselt häid võidusõitjaid ette kujutame. Oh jah... Kui Sten seisab stardirivis, pildistab Kristel teda raja äärest, kui sõit on läbi, küsib Kristel, kas kiiver on juba puhastatud... Kristel on ka ise “raske” jalaga – sõitnud ringrajal tavalise ja võistlusautoga.

Kui Pentus gaasi annab, täidavad boksi valjud möirged. Lõunakurvi hiiglaslik betoonist tribüün väriseb, kui autod starti liiguvad. Kristel ütleb, et tal on mõnikord kõrvad veel mitu päeva lukus.

Stenile lõpeb laupäevane sõit katkestamisega. Ta ei räägi ajakirjanikuga sõnagi, tõmbab teksad jalga ja vaatab boksi lakke kinnitatud telerist, kuidas tiimikaaslane Lancaster kolmanda koha pälvib. Viisakus aga jääb: ta õnnitleb esimesena Lancasteri isa, kes särab nagu pühademuna.

Eestlane ei soovi rääkida ka enne pühapäevast sõitu, mis läheb märksa paremini, sest ta tõuseb 17. kohalt seitsmendaks ja saab paremuselt teise ringiaja. “Tagant startimine pole kerge, pehmelt öeldes on seal hullud koos. Esimese ringi võtsin kindla peale.”

Pentuse enesessetõmbumine ei ole ülbus ega poosetamine. Noormees püüab tõesti endast viimast anda. “Keskendumine ei olnud varem mu tugevaim külg,” tunnistab ta. “Nüüd mõtlen sõidus iga kurvi eraldi, mõtlen, mida saan siit küll õppida. Iga järgnev ring on ju eelmisest erinev, sest autos on bensiini vähem, kummid kuluvad, kuid teised autod on jätnud rajale rohkem kummi, mis jällegi parandab haarduvust.”

Selsamal kevadel 2008, kui Pentus teeb rendiautoga avarii, valdab teda ka vaimne kriis. “Sein oli ees. Ma ei saanud aru, kuidas kiiremaks muutuda.”

Enne Läände suundumist oli ta liikunud kodus võidult võidule nagu iidol Ayrton Senna maailmaareenil. “Vormeliga hakkas Sten sõitma nii noorelt, et sai autospordiliidult erilitsentsi – vanus polnud veel täis, et juhilube oleks tohtinud anda,” räägib ema Siiri. “Paljud käisid Pärnus uurimas, kuidas Sten suutis auto nii kiiresti oma kontrolli alla saada ja tagada selle, et tema juhtis autot, mitte vastupidi. Siis, kui ta kohe alguses võitis.”

Isa Väino Pentus võistles nõukaajal Toomas Napa ja Toivo Asmeriga ning pälvis 1984. aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedali.

“Steni soontes voolab bensiin nagu isalgi,” ütleb Eesti Autospordiliidu ringrajakomitee esimees Marek Kiisa. “Ükskõik mis autoga Sten noorena sõitis, sellega ta võitis. Ta oli Baltikumi täht.”

Uus staar jääb silma Volks-wageneid müüva Saksa Auto juhile Jussi Pärnpuule. “Vaatasin, et andekas poiss. Võtsime ta oma klubi tiiva alla.”

Pentus võidab järjest kolm Eesti meistri tiitlit ja ühe Baltimaade oma. Argipäeviti nokitseb Saksa Autos mehaanikuna.

Kevadel 2004 viib Pärnpuu Pentuse Saksamaale, et alustada vormel-BMW kaudu maailma vallutamist. See üritus lõpeb krahhiga.

“Jussi ütles kord hiljem, et tegime kõik valesti, mida teha saime,” ütleb Sten. “Täna teame väga hästi, et ei piisa sellest, et minna võistlustele kohale. Võidusõitmine on pidev töö ja harjutamine, mitte lihtsalt jooksmine, rattaga sõitmas ja jõusaalis käimine.”

“Lendasime suure hurraaga peale ega adunud, kui konkurentsitihe see maailm on. Meie võidusõiduteadmised olid 70. aastate tasemel. Sattusime ka nadi tiimi otsa, mis vajus susinal kokku,” tunnistab Pärnpuu.

Sarja võidab ülekaalukalt tänane F1 äss Sebastian Vettel... Pentuse laeks jääb kaheksas koht Nürnbergi tänavarajal, mis asub samal hiiglaslikul väljal, kus natsid parteikogunemisi pidasid ja Adolf Hitler sütitavaid kõnesid pidas.

Kuid noormehel jätkub enesekindlust. Talvel 2006 kuulutab ta online-usutluses ERRile, et “minu eesmärgiks on saavutada F1 maailmameistritiitel”, “F1 sarja pääsemine on väga reaalne” ning “see, mis ühe inimese jaoks on suur saavutus, ei pruugi teisele veel sama tähendada. Samas teise inimese eesmärk võib sageli tunduda esimesele muinasjutuna. Hoolimata sellest juhtub analoogseid “muinasjutte” iga päev.”

Tol aastal proovib Pentus läbi lüüa vormel-Renault 2,0 sarjas. Ta ei jõua isegi esikümnesse.

Kevadel 2008 leiavad Sten ja Kristel Šveitsis elava austraallase Peter Collinsi, kes armus kunagist kinohitti “Grand Prix” nähes jäägitult autosporti ja veetis isegi oma pulmaöö telefoni otsas, et saada Euroopast Lotuse vormel-1 tiimi mänedžeri kohta. Ta andis tõuke Nigel Manselli karjäärile, palkas Benettoni juhina Gerhard Bergeri, tõi uuesti Lotuse bossiks saades vormel-ühte Mika Häkkineni ja Johnny Herberti, ajas välja Kimi Räikköneni esimese sponsorlepingu, tegeleb Vitantonio Liuzzi karjääriga. Praegu tegeleb koolipapaliku olekuga Collins noorte talentidega.

Collins takseerib Pentuse sõitu paaril korral. “Nägin, et Sten on andekas, aga ta ei kasutanud oma võimeid. Ta vajas intensiivset õpet, oli otsekui lasteaiast kõrgkooli sattunud. Kuid tal oli tahet areneda.”

Collinsist saab Pentuse nõustaja ja mentor.

Samal ajal on kiireid ja luksuslikke autosid armastavast Margus Reinsalust saanud oma äripartnerite eeskujul GP2 sarja sponsor. Ka Sten saab seda võimsat autot proovida. Kuid Collins soovitab valida vormel Renault 3,5 sarja, sest siin saab rohkem aega testida ja võistelda. Ta viib eestlase kokku Forteciga. Tiimi juht Richard Dutton on väga rahul: “Steniga on kerge koos töötada. Progress toimub päevast päeva, see on püsiv.”

Aprillis 2009, oma teisel stardil Forteci ridades saab Pentus Barcelona vihmas teise koha. Kuid see jääb mullu tema ainsaks välgatuseks. Üldkokkuvõttes on ta kuueteistkümnes.

Tänavu aprillis saabub kauaoodatu. Täpselt sel ajal, kui suur osa Eesti rahvast vaatab Poola presidendi matuseid, näitab Eurosport, kuidas Pentus saavutab Hispaanias esikoha. Taas kõlab kodune hümn, aga seekord mitte enam Soome ässade võidu puhul.

Juulis Ungaris tuleb teine võit. Pentuse kontol on tänavu veel kaks poodiumikohta (teine ja kolmas), üks parim stardipositsioon ning kaks parimat ringiaega.

Hockenheimis kukub ta küll sarja kokkuvõttes neljandaks, kuid neli sõitu ootab veel ees.

Tuleval aastal oleks Pentus kindel pretendent sarja võitmisele, usuvad nii Collins kui Dutton. Aga keegi ei tea veel, kus ta sõitma hakkab. Otsus sünnib heal juhul alles paari kuu pärast.

“Steni sõiduoskus mind imestama ei pane. Hoopis rohkem hindan tema meelekindlust. Paljude ebaõnnestumiste järel oli ta Eestis laia publiku poolt juba sisuliselt maha kantud,” ütleb Eesti tuntuim vormeliasjatundja Toomas Vabamäe. “Steni oskusi ja pidevat arengut arvestades peaks ta mõningase harjutamise järel hakkama saama mis tahes võidusõiduautoga.”

Pärast võidusõitu on Pentus hoopis teisest mastist mees. Nüüd on tal aega, nüüd on pinged maas, nüüd on tal nägu lõbus, nüüd viskab ta nalja. (Isa ütleb, et kui Sten esimeses klassis käis, siis heitis õpetaja lastevanemate koosolekul ette, et ta naeratab tunni ajal kogu aeg ja ei ole tõsine. Õpetaja vist arvas, et Sten naerab tema üle, aga ta oli juba väikesest peast rõõmus laps.)

Pentus räägib, et sööb hommikuti spetsiaalset sportlaste putru, lõuna ajal ja ka õhtuti võtab tavaliselt pastat (spagetisid või pennesid), mis annab rohkelt energiat ja käib kiiresti kehast läbi. “Kui jood ja sööd sodi sisse, siis ei tule talent välja.”

Ta ei võta napsu, erinevalt näiteks Mika Häkkinenist, kes näitas mulle viinapudelit, kui küsisin, kuidas ta võite tähistab.

Pentuse treeningud on täiesti uuel tasemel. Vingemad neist toimuvad Austrias Erwin Kölneri juures, kellel on spetsiaalsed simulaatorid, kus traadid raskusjõude imiteerides “kurvides” ja “sirgetel” kiivrit kisuvad ning kus saab enda tulemust võrrelda teiste võidusõitjate andmetega ehk tekib võistlusmoment.

Sten ütleb, et kõvasti saavad vatti ka jalalihased, sest vormelisõitja toetub kurvides sisuliselt oma põlve väliskülgede peale.

Samalaadseid trenne saab ta teha ka Eestis jõusaalides lihtsamate vahenditega, näiteks kummilindi abil. Mullu andis Sten Pentus Tallinnas näidistreeningu ja Marek Kiisa on sellest seniajani vaimustuses: “See oli pööraselt imponeeriv, millises vormis Sten oli. Tavaliselt on vormelisõitjad heas mõttes sääse kehaehitusega ja Steni puhul oli iga muskel näha, kõik lihased olid välja treenitud.”

“Uskumatu, millised atleedid on võidusõitjad,” kiidab Kristel. “Sten peab jõudma 46 minutit sõita nii, et ei tunne kordagi füüsilist väsimust.”

Steni õde Keit Pentus on Riigikogu aseesimees, Reformierakonna juhtivtegelane. Ka Sten kuulub samasse parteisse ja on isegi kaks korda kohalikel valimistel kandideerinud, kuid ei kavatse end poliitikaga siduda. “Olen otsustanud, et ei vali seda teed. See, mida poliitikas tehakse, et teistest parem näida, ei käi kokku minu eetikareeglitega. Ja ka äris võiks kehtida põhimõte, et mõlemad pooled võidavad, mitte nii, et üks võidab ja teine kaotab.”

Tema avaliku halduse õpingud akadeemias Nord katkesid sportimise tõttu. Keskkooli tunnistuse sai poiss erakoolist Nord, kus käis ka Kristel. Tollest ajast nad üksteist tunnevadki.

Isa ja noorem vend Kristian käisid Steni sõitu viimati kohapeal vaatamas neli aastat tagasi Saksamaal, õde tänavu Belgias. Võistluste ajal suhtleb Sten perega peamiselt Skype’i kaudu või saadab sõnumeid. Isa on salvestanud Eurospordist kõik poja sõidud. “Kui võistlus läbi on ja pinge maas, siis vaatan rahulikult üle, teinekord neli-viis korda, nii et kodused muutuvad vahel juba kergelt rahutuks.”

Saavutusi on Sten tähistanud hotellis või lennujaamas ja ka siis nii, et režiim väga sassi ei lähe. Ühes kevadises telesaates tunnistas noormees, et ta on käinud juba viis korda Barcelonas rajal, kuid mitte kordagi linnas endas. Suur osa tema ajast möödub rajalt rajale reisides.

Aga ta on läbi ja lõhki õnnelik. “Ma teen tööd, mis mulle meeldib.”

Rajal kütab demonstratsiooniringe Renault’ F1 auto. Küsin, kas see ülivali kiunumine on meeldivaim heli Steni kõrvadele, ja ta vastab, et kiivrist ja kõrvatroppidega kuuleb seda hoopis teistmoodi, sest kõrged helid on seal “maha keeratud”.

Ta ei pasunda enam unistusest võita vormel-ühe maailmameistritiitel, kuid kinnitab, et F1 on endiselt eesmärk number üks.

“Tahtejõud ja pühendumisvõime on Stenil suur,” ütleb õde Keit. “Sellist sõna nagu “võimatu” Steni sõnavaras ei eksisteeri.”

Saatuse tahtel annab Renault just Hockenheimis välja teate, et kutsub neli noort pilooti külla Itaalia GP etapile ja septembri lõpus meeskonna baasi Inglismaal. Üks neist on Sten. “Had a great day on Thursday in Monza with Renault F1 team. Thanks for the invitation Renault,” säutsub StenPentus hiljem Twitteris.

F1 tiimi kutse saab teinegi eestlane Kevin Korjus, kes on veel Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane ja võistleb üliedukalt aste madalamas klassis Renault 2,0. Ta ei saa Pentuse kombel kohe Itaalia poole suunduda, vaid asub samal õhtul Eesti lennukile, et öösel kell kaks kohale jõuda ja juba kell kuus hommikul kooli nimel üles tõusta.

“Täna on täiesti ainulaadne situatsioon, kus kaks Eesti poissi on korraga sõelal,” märgib Marek Kiisa Autospordi Liidust. “Saab olema väga huvitav, kellele uks avatakse. See on paljuski loterii: kas oled õigel ajal õiges kohas. Kevini trump on tema noorus, Sten on jälle kogenud.”

Ma tõesti ei oska öelda, kui kaua suudab Margus Reinsalu toetada väimehe ja tütre tiimi miljonitega ja kas Sten jõuab kuninglikku vormel-ühte. See näib uskumatu, aga kui paljud meist uskusid aastaid tagasi, et Andrus Veerpalu tuleb suusatamise olümpiavõitjaks?

Marko Asmer oli paar aastat tagasi juba varvastpidi vormel-ühes sees, aga ei murdnud läbi. Samas võistleb praegu Toro Rossos Jaime Alguersuari, kes veel mullu oli Pentuse konkurent. Kuid hispaanlane on perspektiivikas, kõigi aegade noorim F1 piloot.

Peter Collins tõdeb, et kuigi F1 jahib noori talente, siis Sten on olemuselt vastuvoolu ujuja ning tundub, et ta võidab pidevalt jõge!

Ekspressi usutlus lõpeb siis, kui mehaanik teatab, et pakib laua kokku. Rekkas silmitseb Jon Lancaster kurvalt kolmanda koha karikat, mis on puruks kukkunud. Ringraja kohal tiirutab saaki otsides pistrik, kuigi seeriaautod veel rajal mürisevad.

Vormel Renault 3,5

? Sten Pentus on sõitnud kuni 275 km/h.

? Bensiinipaak 110 liitrit.

? Karboonfiibrist monokok, V6-mootor, kuuekäiguline käigukast.

? Reedeti kaks 75 minuti pikkust vabatreeningut. Laupäeval ja pühapäeval 20 minuti pikkused kvalifikatsioonid ja võistlussõidud, mis kestavad 44 minutit pluss üks ring. Seadistused on mõlemal päeval erinevad ning pühapäeval on kohustuslik rehvivahetus, mida võib teha kuni kuus mehhaanikut.

? Pärast neljandat etappi saab sarja liider juhtida järgmises võistluspaigas Renault F1 demonstratsioonautot.

? Tänavune võitja saab auhinnaks Renault F1 ametliku testi.

? Järgmine etapp toimub sel nädalavahetusel Inglismaal Silverstone'is. Otseülekanded: laupäeval Eurosport kell 15.00 ja pühapäeval Eurosport 2 kell 15.00.

Vormelisõit neelab meeletult raha

Autofirma Renault teatas viis aastat tagasi vormel-3,5 sarja luues, et eeldatav eelarve ühe auto kohta on 550 000 eurot aastas. Praeguseks on kulud kasvanud, kuigi sarja peetakse endiselt kõige odavamaks, kui arvestada, kui palju maksab iga sõiduminut.

Firma KC Racing aruanne näitab, et mullu kulus Sten Pentuse tiimil meeskonna teenuste peale ligi 860 000 eurot ning treeneri kasutamine maksis veel ligi 190 000 eurot. ­Kristel Reinsalu märgib, et tänavu on eelarve sisuliselt sama suur kui mullu.

Võistkonna rahastaja on Kristeli isa, Eesti üks jõukamaid ärimehi Margus Reinsalu. Sten võistleb spordijoogi Fat Burner värvides, mida Reinsalu püüab üle Euroopa müügile paisata.

Minu rehkenduste kohaselt on Reinsalu andnud sügisest 2007 kuni selle aasta lõpuni väimehe harrastuse heaks otseste rahasüstide ja laenude kujul umbes 2,7 miljonit eurot.

See on Eesti oludes haruldaselt suur panus, aga papa Reinsalu teatab Ekspressile, et Steni “areng on olnud väga hea” ja suured kulutused “on äriplaani üks osa, loodame saada selliseks firmaks nagu näiteks GR8 Industries”. Too firma on Beneluxi maade juhtiv spordimarketingi ettevõte, kelle klientide hulka kuuluvad Red Bull, Trust, Stolichnaya ja Codemasters.

Ja kui arvestada, et Pentuse autol särab uhkelt sinimustvalge ning tema auto tagatiival on suur kiri “visitestonia.com”, siis minu arust võiksid eduka sportlase tarbeks eraldada teatava rahasumma ka riiklikud struktuurid. Näiteks EAS, kes korraldab Eesti riigi reklaamimist välismaal. EAS ju toetas Urmo Aava Rally Team Estoniat omal ajal.

Praegu kutsub kiri “vistestonia.com” Pentuse autol rahvast Eestisse täiesti tasuta. “See on ju hea võimalus promoda Eestit ja on väga hästi toiminud kohapeal ja teleülekannetes,” ütleb Margus Reinsalu riigimehelikult.