Prokuratuuri arvates pole põhjust midagi karta, sest inimese maasse löömine on ebareaalne tegevus. Seega, ärge kartke! Ja ärge üleüldse tüüdake politseid ega prokuratuuri.

Just selline uskumatult jabur lugu juhtus tuntud Kihnu poliitiku, kunagise Mõõdukate erakonna liikme ja tänase respublikaani Johannes Leasiga (62). Sellesama endise vallavanemaga, kes astub sügisel algaval protsessil Pärnus kohtu ette seoses 130 000 kroonise pistisesüüdistusega. Kohtu all on ka pistise andja, ehitusfirma Globetrotten esindaja Taivo Luik (43).

Alates mullu suvel käivitunud politseiuurimisest said kahest mehest verivaenlased. Kuigi politsei asitõendite hulgas on ka mõned Luige poolt salaja lindistatud neljasilmavestlused, otsustab asja ilmselt tema tunnistus kohtusaalis.

Ainult Luik saab öelda, kas Leas nõudis Kihnu sadama ja muuseumi remonditööde tellimuse eest raha. Leas ise eitab seda kategooriliselt.

Tüli puhkeb tellingute lammutamisest

Pistiseskandaal ja paarinädalane vahi all viibimine maksid Leasile vallavanema koha. Sellest hoolimata on ta Kihnus mõjukas isik.

Oktoobrikuistel kohalikel valimistel sai Leas isiklikult vaid kolm häält vähem kui konkureeriva valimisliidu Parem Kihnu esitegija Annely Akkermann. Kokkuvõttes sai Leasi tiim aga rängalt lüüa.

Ilma pistiseskandaalita oleks jõudude vahekord olnud hoopis teistsugune. Mitme kuu jooksul kogunenud pinge vallandus viis päeva pärast valimisi.

21. oktoobril kuulis Luik, et vallavalitsus võtab Kihnu muuseumi juures maha tema ehitustellinguid. Ta sõitis kohale ja haaras kohalikul ehitusnõunikul rinnust kinni. Kui üks töömees sekkuma tõttas, siis Luik lahkus.

Mõne aja pärast helises endise vallavanema Leasi mobiiltelefon. "Vana, sa oled pätt, ja meie kõnelused ei ole veel lõppenud, sa saad veel niikuinii," kostis torust. Leasi politseisse esitatud avalduse kohaselt ütles need sõnad Luik.

Parajasti üksi viibinud Leas katkestas kõne ning helistas ruttu oma kaitsjale vandeadvokaat Aadu Lubergile. Endine Tallinna politseiülem Luberg soovitas otsida tunnistaja ning viimase juuresolekul Luigele tagasi helistada.

Kõike seda Leas ka tegi. "Meie kõnelused ei ole veel lõppenud," kuulis ta seekord. "Sind lüüakse maasse, võta endale millised advokaadid tahes."

Nii on vähemalt kirjas advokaat Lubergi poolt samal päeval Lääne ringkonnaprokuratuurile edastatud kiireloomulises taotluses. Ta nõudis ähvardamise uurimist ja oma kliendi julgeoleku tagamist. Lease sõnu pidi kinnitama tema tunnistaja, endine vallavanem Argo Lilles.

Kohtunik käsib praagi parandada

Pärnu politsei alustaski tegevust. Nii räägiti Luige ja kolme tema tunnistajaga, kes olid telefonikõnesid Leasiga pealt kuulnud. Kaks neist raiusid, et mingisugust maasse löömise juttu ei olnud. Kolmas ütles, et tegeles oma asjadega ega pööranud meeste jutule tähelepanu.

Teise poole ülesleidmine käis politseil imelikul kombel üle jõu. Leasi ei saadud kordagi mobiiltelefoni teel kätte. Tunnistaja Lillesel polnud politsei andmetel mobiiltelefoni olemaski. Teda püüti tabada Kihnu vallavalitsusse helistades, kuid ebaõnnestunult. Noormees oli parajasti Pärnu ja Kihnu vahet kurseeriva praami peal.

Novembris leidis politsei juhtivinspektor Kalju Mõis, et ähvardamist pole toimunud. Kõik politseiga rääkinud inimesed kinnitasid ju ühest suust, et Luik rääkis Leasiga intelligentselt ja viisakalt.

Kaitsja Luberg kaebas Lääne ringkonnaprokuratuuri. Seal asus kaebust lahendama prokurör Helga Aadamsoo, kes juhtis ka Leasi pistiseasja uurimist.

Aadamsoo leidis kriminaalasja mittealustamiseks mõjuva põhjuse: inimese maasse löömist pole võimalik teoks teha!

Advokaat Luberg kaebas jälle edasi, seekord Tallinna, riigiprokuratuuri. Kogenud prokuröri peale laekunud kaebus anti lahendada veel rohelisele prokuröri abile Helen Kiviloole. Too leidis, et ähvardamine peab olema veenev ja selle täideviimist peab olema alust karta.

Leasile oli jäänud viimane võimalus. Advokaat Luberg nõudis õigluse jaluleseadmist Tallinna ringkonnakohtus.

Kaebus jõudis kohtunik Priit Pikamäe lauale. Varem justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonda juhatanud Pikamäe on üks oma ala piibli, ligi 800-leheküljelise kommenteeritud karistusseadustiku autoritest. See raamat seletab üksipulgi, kuidas tuleb mingist kuriteost aru saada.

Aprilli algul tunnistas Pikamäe nii politsei kui ka prokuratuuri senise töö täielikuks praagiks. Ei kohtunik ega ka advokaat Luberg pidanud õigeks Ekspressiga teemat põhjalikumalt arutada. Nad soovitasid lugeda otsust, kus on kõik kirjas. 

Esiteks: Politsei on käsitlenud asja ühekülgselt, jättes rääkimata kuriteokaebuse esitaja Leasi enda ja tema poolt üles antud võimaliku tunnistaja Lillesega.

Teiseks: "Väljend "maasse lööma" kujutab endast kahju tekitamise kavatsuse teadvustamist teise isiku hirmutamise eesmärgil."

Kokkuvõtteks: riigiprokuratuur peab alustama kriminaalasja Leasi võimaliku ähvardamise välja selgitamiseks.

Uurimine tõepoolest käib. Seda juhib jällegi prokurör Aadamsoo.

Polegi oluline, kas Leasi ähvardamine leiab kinnitust või mitte. Tõenäoliselt vajub asi kokku, sest tunnistajate jutt läheb lahku ning telefonikõnede salvestust ei ole.

Tähtis on hoopis see, et inimesel on võimalik politsei ja prokuratuuri ringkaitsest läbi murda. Eesti õigusriigis kulus selleks seekord pool aastat.

Mida politsei ja prokurörid kostavad?

Prokuröri abi Helen Kiviloo:
"Mina leidsin, et see ei ole veenev ähvardus. Kohtunik leidis, et see on reaalne. See on alati kaalutlusotsus. Ma ei näe oma määruse tühistamises midagi imelikku."

Pärnu majanduspolitsei ülemkomissar Mehis Mets:
"Politsei oleks pidanud kindlasti kohtuma ja kuulama ära Johannes Leasi tunnistaja. Praegu kuulatakse kõik üle."

Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo:
"Kindlasti võetakse menetlemisel arvesse ringkonnakohtu soovitust väljendi "maasse lööma" tõlgendamise osas."