Prokurör Feldmanise raske koorem
28aastane riigiprokurör Laura Feldmanis on kohtusaalis alati vaatamisväärsus. Ta kannab tihti silmatorkavalt õhulist särki, sihvakaid jalgu paljastavat ülilühikest seelikut ja mustrilisi sukkpükse.
Õiguskaitseorganite irvhambad on ristinud Feldmanise koos ühe tema nimekaimust kolleegiga "Lihtsa Elu Lauradeks".
Oleks siiski viga alahinnata noort naist selle pärast, et kohtus kõnet pidama tõustes välgub tema riiete vahelt mõnikord paljast ihu. Süüdistuskokkuvõtet ette lugedes suudab Feldmanis tekitada uskumatult kõva, peaaegu mehelikku häält.
Selle õblukese naisterahva õlul on terve virn Eesti riigile tähtsaid kriminaaluurimisi. Neist kõige kuulsam on maadevahetuse asi, kus ta süüdistab altkäemaksuafääris Merko Ehituse suuromanikku Toomas Annust ning Riigikogu liikmeid Villu Reiljanit ja Ester Tuiksood.
Veebruari keskpaigast töötab Feldmanis riigi peaprokuröri Norman Aasa otsealluvuses. Ta on ainus osakonnaväline prokurör kogu Pagari tänavale kolinud riigiprokuratuuris. See detail näitab, kui tähtsaks peab Aas maadevahetuse juhtumit.
Kuni läinud kuuni töötas Feldmanis riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas. Merko läbiotsimise ajal oktoobris 2006 juhtis osakonda Margus Kurm.
Prokuratuur soovis maa-ameti juhti Kalev Kangurit ja temaga seotud ärimehi iga hinna eest vahi alla võtta. Selle saavutamiseks läks Kurm kohtusse kaasa ja rääkis ise. Tallinna ringkonnakohtus tegi Feldmanis suu lahti vaid siis, kui kohtunik tundis huvi, kas tal on midagi lisada. Feldmanis ei soovinud midagi öelda.
Kurmi positsiooniga prokurörid ilmuvad kohtusse vahistamise aruteludele haruharva ning nende sõnal on kohtunike kõrvus suur kaal. Maadevahetajad jäid trellide taha täpselt nii kauaks, kui prokuratuur tahtis.
Samal ajal sattus plindrisse ka Riigiprokuratuur. Inimesi oli liiga vähe ja nad olid keeruliste kuritegude lahendamisega üle koormatud.
Peaprokurör Aas kutsus süüdistusosakonna uueks juhiks Põhja ringkonnaprokuratuurist Lavly Lepa, kes tõi kaasa paar kogenud alluvat.
Mullu sügisel võttis Lepp üle kogu Kurmi osakonna töö. Erandiks olid mõned kriminaalasjad, millega Kurm ise süvitsi tegeles. Nende hulgas oli maadevahetus.
Prokuratuuri juhtkond leppis tollal kokku, et Feldmanis jätkab Lepa juhitava süüdistusosakonna koosseisus. Erandina pidi maadevahetust kureerima edasi Kurm, kes oli asunud juhtima uut riigivastaste kuritegude ja rahvusvahelise koostöö osakonda.
"Maadevahetuse asi pidi olema lõpusirgel. Olin selle lahendusega päri, sest see pidi kestma kuni neli kuud," räägib Lepp Ekspressile. "Jaanuaris aga maadevahetuse asi kestis. Feldmanise kaksikalluvus oli muutunud igapäevatööd häirivaks."
Lepp pakkus välja, et üheksaliikmeline süüdistusosakond paneb pead kokku ja üritab maadevahetuse asjast üheskoos läbi närida.
Peaprokurör Aasa arvates polnud uusi prokuröre mõtet kaasata. Enda ligi 200köitelise kriminaalasjaga kurssi viimine oleks võtnud neilt ilmatu aja. Käsuliini korrastamiseks tõi Aas Feldmanise hoopis oma alluvusse.
Kuigi peaprokuröri tiiva all, ei ole Feldmanise positsioon kolleegide silmis kadestusväärne. Ta peab minema kohtusse võitlema maadevahetajate advokaatidega. Toomas Annus on juba teatanud, et Merko eraldab kohtus käimiseks 50 miljonit krooni.
Sellisele survele ei pea üks inimene tõenäoliselt lihtsalt vastu. Aas üritabki leida Feldmanisele appi mõnd tugeva kohtukogemusega prokuröri.
"Asja kohtusse jõudes oleks mõistlik, et maadevahetusega tegeleks kolm prokuröri," tutvustab Aas oma strateegiat Ekspressile. Kuid tal pole pakkuda alluvatele Merkoga võrdväärset materiaalset motivatsioonipaketti.
Aga mida tunneb enne Eesti uusima ajaloo raskeimat kohtuprotsessi Laura Feldmanis? "Ma ei suhtu sellesse emotsionaalselt," vastab naine pärast pikka mõtlemist.
Kuni partneri leidmiseni kannab Laura Feldmanis kogu maadevahetuse kriminaalasja raskust üksi. Nii ränka koormat pole Eesti riigi nimel vedanud ükski naine alates aastast 1992. Siis hakkas Marju Lauristin äsja iseseisvunud, puruvaese maa sotsiaalministriks ning sattus peagi Toompeal tigeda pensionäri kapuutsirebimise ohvriks.