Mida Kuslap edasi tegi?
Ta ootas kuni kell sai 23 ja läks korteri ukse taha. Koputas, kuid keegi uksele ei tulnud. Astus siis ise uksest sisse, nägi neid noormehi ja asus korteri omanikku otsima. Noorukid või osa neist järgnesid talle ja küsisid, miks ta sinna tuli.
Kui vanad need noormehed olid?
Üks oli 18, teised 17-aastased.

Levinud on arvamus, et Kuslap tuli heade kavatsustega, kuid teda solvati, öeldi “vanamees, mis sa kobised” või midagi taolist?
Kuslap ise pole midagi niisugust kordagi väitnud. Ta on tunnistanud, et tõukas üht poistest. See ongi ainus omapoolne vägivallategu, mille ta on omaks võtnud. Kõike muud on ta eitanud ja kannatanu näpu ukse vahele löömist ta enda sõnul ei mäleta. Teised on aga öelnud, et ta haaras ühel noormehel kõrist, tõukas ta tugitooli ja lõi jalast võetud sussiga vastu nägu. Siis haaras teisel poisil kõrist ja paiskas ta põrandale.

Kuidas see sõrm ukse vahele jäi?
Kuslap ütles poistele, et kutsub politsei. Noorukid vastasid, et kutsuvad hoopis temale politsei võõrasse korterisse sisenemise ja kallaletungimise eest. Seepeale Kuslap lahkus.
Ka üks külas olnud noorukitest otsustas lahkuda, sest kell oli palju. See oli sama poiss, kellel Kuslap oli kõrist haaranud ja ta põrandale paisanud. Poiss pani õueriided selga ja hakkas uksest väljuma.
Kuslap ilmselt arvas, et talle tahetakse kallale tulla ja asus ust kinni suruma. Poisi käsi oli ukse vahel. Kannatanu ja tunnistajad on väitnud, et Kuslap nägi, et käsi on ukse vahel ja pressis ometi kogu keharaskusega peale.
Kuidagi sai poiss oma käe vabaks. Huvitaval kombel ei teinud ta kordagi häält, nii et teised ei saanudki aru, et midagi juhtus. Poiss läks vaikselt oma verd jooksva sõrmega vannituppa ja hakkas seda kraani all loputama. Siis selgus, et asi on tõsine. Ta läks traumapunkti ja kui sealt tagasi jõudis, tuli ka politsei kohale.

See, et politsei kohe kutsuti, justkui välistab võimaluse, et toimus kokkumäng?
Mitte ainult see. Kannatanute ja tunnistajate ütlustes on selliseid üksikasju, et kahtlust ütluste kokkuleppimise kohta ei tekkinud.
Miks Kuslap ise öörahu rikkumise pärast politseisse ei helistanud ja asus ise tegutsema?
Ta ütles, et tal oli piinlik politseisse helistada ja teiste peale kaevata. Ta arvas, et saab asja ise lahendatud.

Kas selle korteriga on politseil varem probleeme olnud?
Ei ole.

Mida võite öelda kannatanute kohta?
Tegemist on tavaliste noormeestega. Politseiga pole kellelgi pahandusi olnud.
Kas vastab tõele, et Kuslap nõustus kokkuleppemenetlusega, ent ei tunnistanud ennast süüdi?
Põhimõtteliselt ei nõua seadus, et kokkuleppemenetlusega nõustuja ennast süüdi tunnistaks. Samas tähendab see, et inimene siiski nõustub talle süüks arvatud tegude eest karistuse vastu võtma. Kuslap ennast süüdi ei tunnistanud.

Miks ta siis kokkuleppele läks, kuigi näib seda täna kahetsevat?
Tema esimene ja ainus soov oli, et see asi saaks võimalikult kiiresti lahendatud. Ta ei soovinud mingil tingimusel avalikkuse tähelepanu ja avalikku protsessi. See on tavaline, et prokurör teeb sellises olukorras inimesele ja tema kaitsjale ettepaneku kokkuleppemenetluseks.
Kuslapile sai selgitatud, et hiljem ei ole võimalust kokkuleppemenetluse otsust edasi kaevata. Nagu ka seda, et see tähendab nõustumist kahju hüvitamisega. Kuslap ja tema kaitsja olid kokkuleppega nõus.

Kuslap räägib nüüd, et ta pole tegelikul tsüüdi. Kas võib järeldada, et Kuslapi kaitsja ei tegutsenud parima võimaliku äranägemise järgi, soovitades tal kokkuleppele alla kirjutada?
Sellele küsimusele ei saa mina vastata.

Voldemar Kuslap on 72aastane, varem karistamata, armastatud maestro. Seadus lubab lõpetada kriminaalmenetlust "oportuniteedi" põhimõttel, s.t. süü ei ole suur, süüdlane nõustub kahju hüvitama jne. Miks Te prokurörina ei kasutanud seda võimalust?
Ma kaalusin seda võimalust, aga ei pidanud õigeks. Tegemist oli ju ikkagi kriminaalse käitumisega ja küllaltki raske tagajärjega: jääv kehavigastus, alaealiste vägivaldne ründamine, mis ei olnud õigustatud. Jah, kell oli 23 ja väidetavalt käis väga kõva lärm, aga vägivald ei lahenda olukorda. Usun, et igaüks, kes elab või on elanud kortermajas, on kogenud naaberkorterist tulevat lärmi. Kas muusikat, valju kõnet, remondiga kaasnevaid helisid, mida iganes. Ei ole ju mõeldav lahendada selliseid probleeme vägivalla abil.
Kas prokuröridele on antud viimasel ajal juhtnöörid omakohtu juhtumeid iseäranis rangelt kohelda?
Niisuguseid juhtnööre pole antud. Omakohtu juhtumid on väga tõsine probleem ja sellistesse juhtumitesse on alati rangelt suhtutud.