Prokurör: “On naeruväärne pidada Otsalti kriminaalasja poliitiliseks tellimuseks.”
Kriminaaltoimik ei ole täna avalikkusele kättesaadav, kuid kas võid natuke valgust heita sellele, mismoodi süüdimõistetud politseinikud ise seletasid näiteks bensiini omastamist? Olen kuulnud, et Aivar Otsalt dirigeeris telefoni teel Jõhvist, kust ja kuidas eksalluvad bensiini peavad omastama?
Bensiini omastamist seletasid nad sellega, et neil oli bensiini vaja oma eraürituse korraldamiseks. Vastab tõele, et Otsalt andis oma endistele alluvatele juhiseid prefektuurile kuuluva bensiini omastamiseks.
Omastatud bensiini kasutati Otsalti mootorpaadis. On jahmatav, et kõrgepalgaline prefekt peab mõne tuhande krooni kaupa bensiini varastama, et paadiga sõita. Kas kohtusse jõudnu on jäämäe tipp?
See oli ka minu jaoks väga üllatav. Aga ma ei hakka tegema spekulatiivseid järeldusi selle kohta, mida ei saa tõendada. Süüdi mõisteti isikud ikkagi vaid kolme bensiini-omastamise episoodi eest. Samas, vaadates süüdistuste mahtu ja laiaulatuslikkust, oli seaduserikkumine saanud neile üsna tavaliseks asjaks.
Mis laadi tõendid Otsaltile kahtlustuse esitamiseks määravaks said -on need pealtkuulatud vestlused või rääkisid ka endised alluvad Otsalti peale, nii et suu vahus?
Kõik süüdimõistetud andsid kuritegude kohta sisulisi ütlusi, kuid ka jälitustegevusega kogutud tõendid olid väga tähtsad. Kellelegi ei esitatud süüdistust üksnes ühe inimese jutule tuginedes.
Ilmselt olid jälitusega saadud tõendid niivõrd selged ja kõnekad, et kahtlustatavatel ei jäänudki erilist võimalust oma süüd tagasi ajada või ütluste andmisest loobuda. Kindlasti nii mõnelegi oli ütluste andmine ka kergenduseks.
Enamikku kohtualustest süüdistati prefektuuri vara omastamises. Kui levinud selline omastamine politseis on?
Kindlasti erandlik. Antud juhul sai omastamine võimalikuks, sest juhid mängisid alluvatega kaasa. Välja olid kujunenud omalaadsed suhted, oli tekkinud karistamatuse tunne. Oma seaduserikkumisega kahjustasid süüdimõistetud ka kõigi ausate politseinike mainet ning peaksid seetõttu end oma endiste kolleegide ees topelt süüdi tundma.
Salaküttimise jubedad üksikasjad panevad küsima: kas sel seltskonnal oli olemas moraalne valmisolek pidada ka inimjahti - näiteks kodutute või kahtlustatavate kallal?
Sellisele küsimusele vastamine läheks oletuste valda ja nii äärmuslikke väiteid, mõistetavalt, ma kommenteerida ei saa. Igal juhul loodan, et efektiivne kriminaalmenetlus ja sellele järgnenud kiire karistamine on need inimesed maa peale tagasi toonud.
Otsalti soovitusel sulgesid röövpüüdjad Ahja ja Koosa jõe suudmed. Milleks neile sadade kilode kaupa kalu?
Võib-olla oli see äärmuslik püügi- või jahikirg, hasart, ahnus. Ongi raske leida selgitust, miks ühed inimesed peavad võimalikuks püüda kala ja pidada jahti lubatud vahendite ja meetoditega, teised mitte.
Miks vajas Otsalt infot Lõuna prefekti Tarmo Kohvi tegemistest?
Otsalt pidas Kohvi oluliseks konkurendiks tulevase Politsei ja Piirivalve ühendasutuse Lõuna piirkonna juhi kohale. Otsalt arvas, et kui Kohvi kohta õnnestub koguda kompromiteerivat infot võimalike ametialaste eksimuste või mis tahes rikkumiste kohta, vähendab see Kohvi šansse sellele ametikohale.
Kas Aivar Otsalti jaoks oli tavapärane kasutad a erahuvides politsei jälitusvõtteid ja -seadmeid?
Ma siiski ei usu, et see oli tavapärane. Antud juhul langesid kokku paljud asjaolud: leidusid inimesed, kes Otsalti mõttega kaasa läksid, ja oluline eesmärk, mida saavutada - tulevase ühendasutuse Lõuna piirkonna juhi koht.
Kas vastab tõele, et ühe ametniku maakodust leiti muu hulgas vanu kriminaalasjade toimikuid?
Ühe ametniku maakodu läbiotsimisel leiti kriminaalasjade dokumente. Millistel asjaoludel ja millal need tema kätte sattusid, on täpsemal kontrollimisel.
Üks väljaanne väitis, et politseinikud omastasid nn agendiraha - informaatoritele mõeldud vahendeid? On see tõsi?
Kriminaalasja kaks omastamise episoodi olid seotud osa süüdlaste poolt erikuludeks mõeldud raha ebaseadusliku kasutamisega. Erikuludeks mõeldud raha kasutamisega seonduvaid täpsemaid asjaolusid ei ole mul aga võimalik selgitada.
Paljude arvates poleks ärimees Neinar Seli tohtinud padruni-episoodist puhta nahaga pääseda. Kirjutasid menetlust lõpetades, et Selit on võimalik mõjutada kriminaalkaristust määramata. Ent võib-olla on ülirikka ja võimuka inimese jaoks normaalne pidada end seadustest kõrgemalseisvaks ning ainult karistus niisugust mõjutabki?
Ma ei saa nõustuda väitega, et Neinar Seli "pääses puhta nahaga". Et tõendamist leidnud 50 padruni edasiandmises ei olnud Seli süü suur, pidasin otstarbekamaks kriminaalmenetlus lõpetada ning määrata talle rahaline kohustus.
Sellistes otsustes lähtume eelkõige kuriteost ja mitte sellest, kas isik on avalikkuse jaoks tuntud, rikas või mõjukas. Arusaamatust võib tekitada see, et avalik menetlushuvi juriidilises tähenduses erineb suuresti avalikust huvist meedia kontekstis, avalik huvi juriidilises mõttes ei ole kindlasti "see, mis avalikkust huvitab".
Kriminaalmenetluses ei tohi isiku prominentsus mõjutada tema kohtlemist.
Siit edasi Otsalti ja "kompanii" karistuste juurde. Kedagi ei mõistetud reaalselt vangi, kuigi nii Otsalti kui näiteks Janek Pritsi teod olid võrdlemisi küünilised, kui arvestada, et tegu oli politseinikega. Miks tingimisi vangistus neile kõige õiglasem on?
Tuleb arvestada, et kohtueelse uurimise ajal olid mahukamate kahtlustustega isikud vahi all, seega said nad sealt oma šoki kätte. Uskuge, arestimaja ei ole tore koht, eriti politseinikule, kes pole iial arvanud, et võib sinna sattuda.
Karistuste pakkumisel seab seadus üsna selge loogika ja piirid, arvestasin ka analoogiliste tegude eest kriminaalkorras karistamata isikutele varem mõistetud karistustega.
Politseiniku amet karistust ei raskenda, seaduses on raskendavad asjaolud väga täpselt määratletud. Samas, kriminaalmenetluse tõttu kaotasid nad töökoha ja sissetuleku, kogu nende varasem karjäär või haridus muutus paljuski kasutuks, neil ei ole enam kunagi politseisse tagasiteed.
Selles väljendubki politseiniku suurem vastutus oma tegude eest. Kui näiteks ehitustööline mõistetakse varguse eest süüdi, saab ta ka pärast kohtu otsust rahulikult müüri edasi laduda.
Need inimesed peavad nüüd oma elu paljuski otsast alustama. See on inimlikus mõttes ehk raskemgi karistus kui kuu või paar reaalset vangistust.
Paljud nõudsid Otsalti pundile rasket karistust. Millega seda seletada, eriti kui arvestada, et politsei maine pole sugugi halb?
Emotsioone tekitabki see kahepalgelisus - ühel hetkel nad võitlesid kuritegevusega, teisel hetkel panid ise kuritegusid toime. Eks kuriteodki näitasid nende kohatist absurdset jultumust.
Ma ei saa öelda, et see mindki külmaks või ükskõikseks jättis. Kuid karistusi ei saa määrata emotsioonidele tuginedes.
Hiljuti käis uudistest läbi, et ebaseaduslikke relvi kogunud kaitseliitlane mõisteti seitsmeks aastaks vangi. Aga siin - detonaatorid, summutid, tapetud kodukakk, omastamine - ja ikkagi tingimisi? Oli see hind, et vältida aastatepikkust üldmenetlust?
Ma ei arva, et üldmenetluses oleks kohus neile lõpuks karmimad karistused mõistnud. Küll oleks sedavõrd mahuka kriminaalasja kohtulik arutamine veninud väga pikaks, kahtlused ja määramatus kestnud ning kokkuvõttes oleks see olnud kõigile kahjulik.
Kuidas sa ennast tundsid, kui kriminaalasjale joon alla sai?
Väga väsinult. Kogu see periood alates kriminaalasja alustamisest oli tõesti intensiivne ja pingeline. Samas on hea meel, et õnnestus nii kiiresti otsuseni jõuda, sest nüüd saavad nii Lõuna prefektuur kui prokuratuur oma tööga rahulikumas õhkkonnas edasi minna.
Kas kriminaalasja keerukus oli kõmulisusega samal tasemel?
Minu neljateistkümne prokuratuuris töötatud aasta jooksul on keerulisi kriminaalasju ennegi ette tulnud. Asjas oli palju süüdistatavaid ning eriliigilisi kuritegusid, mistõttu tuli läbi töötada materjale alates majandusdokumentidest kuni jahipidamiseeskirjadeni.
Tõendeid koguti väga erinevate asjaolude kohta, sest näiteks ebaseadusliku jahipidamise puhul ei piisa teadmisest, et keegi läheb keeluajal püssiga metsa, vaid tuleb tuvastada, milliseid loomi või linde ja kui palju lasti, sest sellest sõltub keskkonnale tekitatud kahju suurus.
Psühholoogiliselt ma varasemast nii rasket asja ei mäleta. Süüdlasteks osutusid ju isikud, kelle puhul olin varem arvanud, et töötame sama eesmärgi nimel ja lähtume samadest väärtushinnangutest.
Millest uurimine alguse sai?
Prokuratuuri ja kaitsepolitseisse jõudnud infost, et Janek Prits koos mitme oma alluvaga käib sageli jahil, ehkki tal puudusid load jahipidamiseks või jahirelvade kasutamiseks. Relvad omakorda hangiti väidetavalt ebaseaduslikult ametialase tegevuse käigus.
Kuidas kommenteerid seda, et Jüri Pihli valitsusest väljaheitmine oli reformikate vastulöök sellele, et kapo Otsaltit ründas?
Mulle tunduvad sellised väited asjakohatud, isegi naeruväärsed. Eestis ei ole kindlasti võimalik, et minister helistab menetlejale ja annab käsu "teha" kriminaalasi kellegi konkreetse isiku vastu. Igal prokuröril on Eestis rohkem sõltumatust ja otsustusõigust, kui avalikkus tundub seda kohati tajuvat.
Menetluse alguses polnud ei uurijatele ega mulle teada, kuhu ja kelleni me täpselt välja jõuame. Nii mõnegi tänase süüdimõistetu kuriteod olid meile väga ebameeldivaks üllatuseks.
Olen kuulnud, et kamba paljastamine ja kohtu ette saatmine oli Margus Grossi sooloprojekt. Et sa tüdinesid Janek Pritsi ja tema alluvate kroonilisest laisklemisest, öösiti jahil käimisest, töö ajal pohmelli välja magamisest jne?
Tagantjärele on selge, et Pritsi ja tema alluvate "elustiil" hakkas ka nende tööd mõjutama. Kui politseinik lubab endale pidevaid seaduserikkumisi eri valdkondades, ega ta siis ka ise ilmselt kuritegevusega väga sihikindlalt ega suure huviga võitle.
Aga kriminaalmenetluse alustamine ei sõltunud kindlasti sellest, kas keegi teeb halba või head tööd. Eesti seadused on sellised, et kui inimene on pannud toime kuriteo, siis alustakse tema suhtes kriminaalmenetlust, olgu ta politseinik või mitte.
Menetlus poleks jäänud olemata, kui minu asemel olnuks teine prokurör.
Kui täna tuleb Aivar Otsalt vastu, kas ütled tere ja naeratad või vaatad kõrvale? Kuidas tema käitub?
Seda, kuidas Aivar Otsalt käitub, tuleb küsida temalt endalt. Minul ei ole põhjust teretamisele vastamata jätta.
Pressile tehtud avalduses ütles Otsalt, et võttis karistusega nõustudes vastutuse endiste alluvate tegude eest - vihjates niisiis, et ega ta kõike, mis kirjas, toime ei pannud. Kas nõustud sellega?
Isikut saab süüdistada ikkagi vaid nendes kuritegudes, mille ta ise on toime pannud ja mis saavad ka piisavalt tõendatud. Vastasel korral ei oleks kohus Otsalti ja teiste politseiametnike suhtes süüdimõistvat otsust langetanud.
Kuidas viimased kuud su elus välja nägid? Kas jäi aega puhkuseks, pere jaoks, aga ka asutuse juhtimiseks, mis on su põhitöö?
Viimased kuud olen tõtt-öelda koos kaitsepolitsei Lõuna-Eesti uurijatega tegelenud ainult selle kriminaalasjaga, ka õhtuti ja nädalavahetustel. Tööpinge oli erakordselt suur, oli perioode, kus uurijatel jäid ööd vahele, sest polnud aega koju minna. Arvestades asja mahukust, jõudsid uurijad kriminaalasja ikka erakordse kiirusega kokku panna, ning väga suur kiitus neile selle eest.
Üle-eelmisel nädalal tabas prokuratuuri tagasilöök: kohtunik leidis, et toimik ei ole korrektselt kokku pandud. Meedia elas prokuratuuri "läbikukkumisele" kirglikult kaasa.
Kui jätta kõrvale meedia asjatundmatus, siis millest see kisa-kära tekkis?
Tõepoolest, pärast kohtumääruse avaldamist võis avalikkusele jääda mulje, et tegemist on savijalgadel süüdistusega, et peaaegu igas kokkuleppe punktis on mingi oluline viga, kohtu all olevad inimesed võib-olla ei olegi mingeid kuritegusid toime pannud jne.
Tegelikult hõlmasid süüdistused rohkem kui 30 eri kuriteoepisoodi ning kohtu määrus käsitles neist vaid väikest osa.
Mis puudutab enamikku kohtu etteheiteid, siis pigem oli tegemist erineva juriidilise tõlgendamisega, mis kriminaalasja sisulist poolt kuigivõrd ei puudutanud. Et määrus, millega kriminaalasi tagasi prokuratuuri saadeti, ei ole edasi kaevatav, puudus prokuratuuril ka võimalus oma põhjendusi esitada või kohtu väiteid vaidlustada.
Näiteks kohtueelse menetluse kokkuvõte ei ole kohtumenetluses vältimatult vajalik, pigem on see prokuröri töövahend. Kindlasti ei ole see dokument, millest kahtlustatav saab teada oma lõpliku kahtlustuse sisu.
Asja uuesti kohtusse andmisel said mõned viidatud probleemkohad siiski üle vaadatud ja parandatud.
Mitu korda menetluse ajal mõtlesid sellele, kas su füüsiline või ametialane julgeolek on ohus?
Mitte kordagi.
Mitu korda pidid uurimise üksikasjadest informeerima riigiprokuratuuri või justiitsministrit?
Riigiprokuratuuri informeeritakse jooksvalt olulisematest kriminaalasjadest ning peaprokurör oli kriminaalasja uurim ise käigust teadlik. Justiitsministrit pole ma sellest asjast teavitanud ega ole toimikuga kordagi Tallinnas käinud. Seaduses on kirjas, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur. Nii see ongi.
Mitu korda tuli süüdlaste tegudele mõeldes tahtmine kahe käega peast kinni võtta ja ahhetada, et kuidas kurat see kõik võimalik on?
Selliseid mõtteid tuli pähe peaaegu iga päev. See oli emotsionaalselt keeruline kriminaalasi.
Tead kindlasti, kuidas mõjutas see kriminaalasi Lõuna prefektuuri igapäevast tööd. Kas tänaseks on politseis töömeeleolu taastunud?
See kriminaalasi oli kindlasti šokk kõigile Lõuna prefektuuri politseinikele. Võib üksnes ette kujutada, mis tunne neil oli, kui ühel hommikul tööle tulles selgus, et mõnegi kolleegi kabinet jääb tühjaks, sest ta on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Kindlasti tekkis palju küsimusi ja kahtlusi.
Sellises olukorras ei saa keskendunud töötegemisest juttugi olla. See oli üks põhjus, miks püüdsime võimalikult kiiresti jõuda kohtulahendini, et kõik kahtlused saaks kiiresti ümber lükatud, et ausatel politseinikel oleks võimalik oma igapäevast tööd normaalselt jätkata.
Mida Tartu politsei "mustad lambad" tegid?
* Kauaaegne Lõuna-Eesti politseipealik Aivar Otsalt (45) omastas prefektuurile kuuluvat kütust isiklikus paadis kasutamiseks ning raha oma juubelipeo pidamiseks. Hoidis oma valduses keelatud tulirelvi ja detonaatoreid. Tellis Lõuna prefekti Tarmo Kohvi eraviisilise jälitamise ning jagas salaküttidele nõuandeid ja relvasummuti ning röövpüügiks vajaliku elektriseadme.
* Endised Tartu kriminaaltalituse ametnikud, komissar Janek Prits (37), juhtivinspektorid Margus Ootsing (33), Aivo Filippov (29), Veikko Vulf (29), politseidirektor Arved Ant (50) ja komissar Margus Ratnik (46) omastasid prefektuuri vara (raha, sh Otsaltile kinkimiseks, kütust, kummipaadi või näiteks sporditarbeid). Endine kriminaalosakonna ülemkomissar Raivo Kiisk (39) aitas kaasa Otsalti lahkumiskingituseks raha omastamisele ja osales Kohvi jälitamises.
*Prits, Ootsing, Filippov, Vulf, Ratnik ning endine vaneminspektor Anneli Naadel (25) küttisid keelatud ajal ja ilma jahiloata loomi ja linde ning püüdsid elektriseadmega kala, olles enne sulgenud jõesuudme.
