Prokuröri süüdistuskõne Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüasjas

Lugupeetud kohusProkuratuur süüdistab Toomas Tooli ja Karoly Kirberit KarS § 3981 järgi turumanipulatsioonis.

Nimelt selles, et Toomas Tool andis ja Karoly Kirber täitis Toomas Tooli tehingukorraldused müüa Mari Tooliga seotud AS SEB Panga esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes järjest madalama hinnaga eesmärgiga viia AS Arco Vara aktsia turuhind allapoole 0,56 EUR hinnataset. 

Esmalt soovin ma süüdistuskõnes esitada tõendite analüüsi, seejärel õigusliku analüüsi ning lõpuks palun kohtul anda süüdistatavate tegevusele karistuslik hinnang. 

1. Tõendite analüüs 

Prokuratuur on seisukohal, et Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süü neile etteheidetavas kuriteos on kohtus uuritud tõenditega igakülgselt ja täielikult tõendamist leidnud. 

Kuriteokaebusega ja sellele lisatud materjalidega (väljavõtetega AS Arco Vara aktsiaraamatust ning väljavõtetega äriregistrist) on tõendatud, et 2008.a. 4. juuli seisuga olid AS Arco Vara suuraktsionärideks 1) OÜ Toletum (24,93%), 2) OÜ HM Investeeringud (21,34%) ja 3) OÜ Greatway (12,98%). OÜ Toletum ainuosanikuks oli Richard Tomingas. OÜ HM Investeeringud ainuosanikuks oli Hillar-Peeter Luitsalu ning OÜ Greatway ainuosanikuks oli Arti Arakas. 

Arco Vara börsiteatega T. Tooli osaluse kohta seisuga 22.10.2008 on tõendatud, et nimetatud kuupäevaks oli OÜ Freier Projekt omandanud 20,89% AS Arco Vara aktsiatest, omades 19 909 133 aktsiat. AS SEB Pank 12.03.2009 kirjaga väljastatud OÜ Freier Projekt väärtpaberikonto väljavõttest nähtub, et 12. märtsiks 2009 on OÜ Freier Projekt oma osalust veelgi suurendanud, omades juba 21 183 887 aktsiat. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ Freier Projekt ainuosanik on Toomas Tool. 

Kuriteokaebusega ja sellele lisatud dokumentidega (Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõtetega OÜ Greatway ja OÜ Freier Projekt poolt Arco Vara aktsiatega tehtud tehingute kohta ning Mari ja Toomas Tooli SEB Panga väärtpaberikonto väljavõtetega) on tõendatud, et 04.07.2008.a. soetas Toomas Tool OÜ-lt Greatway AS SEB Pank endaga seotud esindajakontole „SEB PANK AS_NON-RESIDENT RETAIL CLIENTS“ 5 000 000 AS Arco Vara aktsiat (à hinnaga 0,52 EUR).

10.07.2008 soetas Toomas Tool OÜ-lt Greatway AS SEB Pank endaga seotud esindajakontole „SEB PANK AS_NON-RESIDENT RETAIL CLIENTS“ 1 000 000 AS Arco Vara aktsiat (à hinnaga 0,52 EUR).

10.07.2008 soetas Toomas Tool OÜ-lt Greatway AS SEB Pank Mari Tool’iga seotud esindajakontole „SEB PANK AS_NON-RESIDENT RETAIL CLIENTS“ 4 000 000 AS Arco Vara aktsiat (à hinnaga 0,52 EUR).

Päev hiljem, 11.07.2008, müüs Toomas Tool Mari Tooli esindajakontolt (sinna 10.07.2008 ostetud 4 000 000 aktsiast) 3 500 000 AS Arco Vara aktsiat (à hinnaga 0,63 EUR) OÜ–le Freier Projekt, mille ainuosanik on Toomas Tool.

Samaaegselt otsustas ta ülejäänud kontol olevad 500 000 aktsiat müüa läbi AS SEB Pank Kauplemise börsil.

Nimetatud faktid on tõendatud kuriteokaebusega, AS SEB Pank vastuskirjadega 08.04.2009 ja 20.05.2009, millest muuhulgas nähtub, et 08.05.2008 väljastas Mari Tool volikirja, mis andis Toomas Tool’ile üldvolituse Mari Tooli kõikide olemasolevate ja tulevikus avatavate kontode käsutamiseks. Selle alusel sõlmis Toomas Tool Mari Tooli esindajana AS-ga SEB Pank 08.05.2008 privaatpanganduse kliendilepingu ja avas Mari Tooli nimele ka 04.07.2008 AS-s SEB Pank esindajakonto. 

SEB Pank vastuskiri 21.08.2009 tõendab, et Mari Toolil puudus eelnev väärtpaberitega kauplemise kogemus SEB Pangas, et väärtpaberikonto, kuhu Toomas Tool 04.07.2008 soetas OÜ-lt Greatway 4 000 000 aktsiat avati alles 01.07.2008. Kohtus üle kuulatud tunnistajad: Riho Talumaa ja Arti Arakas kinnitasid, et Mari Tool’iga nad väärtpaberitehingutega seoses kokku ei puutunud. Mari Tooli nimel tegutses Toomas Tool. Prokuratuur järeldab eeltoodud infost, et põhjus, miks turumanipulatsioonina kvalifitseeruv aktsiate müük toime pandi Mari Tooli kontolt, oli tehtud eesmärgiga varjata Toomas Tooli isikut. Samuti kasutas Toomas Tool turumanipulatsioonil aktsiate müügiks börsile SEB Panga esindajakontot, kust esmapilgul esindatava nime üldse ei nähtu. Seda enam, et ülejäänud 3 500 000 AS Arco Vara aktsiat, mis soetati 10. juulil 2008 OÜ-lt Greatway Mari Tooli esindajakontole võõrandati koheselt, 11. juulil 2008, edasi OÜ-le Freier Projekt. Mari Tooli nimele esindajakonto avamine sellistel asjaoludel ei ole mõistlikult põhjendatav. 

Kuriteokaebusele lisatud laenu- ja pandilepingutega; Richard Tominga ja Hillar-Peeter Luitsalu ütluste ning Richard Tominga poolt üle antud Evli Pank Plc 01.10.2009 kirja ning  Evli Pank Plc juriidiliste isikute laenude üldtingimustega on tõendatud, et H.P. Luitsalu ja R. Tomingase ettevõtted (OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum) on võtnud kahest pangast: Evli Bank Plc ja AB DnB Nord Bank repolaenud, mille tagatiseks on pantinud AS Arco Vara aktsiad. Nimetatud laenu- ja pandilepingud on järgmised:

-     OÜ Toletum ja Evli Bank Plc vahel 17.08.2007 sõlmitud laenuleping ja 22.11.2007 sõlmitud pandileping, millega OÜ Toletum pantis 3 935 840 AS Arco Vara aktsiat laenu tagatiseks.

-     OÜ Toletum ja AB DnB Nord Bank vahel 13.11.2007 sõlmitud laenu- ja pandileping, millega OÜ Toletum pantis 2 476 191 AS Arco Vara aktsiat laenu tagatiseks.

-     OÜ HM Investeeringud ja Evli Bank Plc vahel 17.08.2007 sõlmitud laenuleping ja 22.11.2007 sõlmitud pandileping, millega OÜ HM Investeeringud pantis 1 967 921 AS Arco Vara aktsiat laenu tagatiseks.

-     OÜ HM Investeeringud ja AB DnB Nord Bank vahel 13.11.2007 sõlmitud laenu- ja pandileping, millega OÜ HM Investeeringud pantis 1 238 096 AS Arco Vara aktsiat laenu tagatiseks.

Kõikide nimetatud laenu- ja pandilepingute üks tingimus oli see, et kui panditud aktsia turuhind langeb alla teatud piirmäära (nn käivitushind ehk trigger price), on pangal õigus nõuda koheselt teatud osa laenu tagastamist või lisatagatise andmist  (nn margin call) ning juhul, kui laenusaaja ei suuda seda kohustust täita, on pangal õigus realiseerida panditud aktsiad. Käivitushinda arvutati valemi järgi

R = F / (M*Q) – U /Q, kus

R – käivitushind

F – laenujäägi suurus

U – lisatagatise suurus

M – maksimaalne lubatud tagatise ja laenujäägi suhe

Q – esialgselt panditud aktsiate arv. 

Juulis 2008 oli käivitushind 0,56 EUR. 

Tunnistajate H. P. Luitsalu ja R. Tomingas ütlustega ning AS SEB Pank 20.05.2009 kirjaga väljastatud tehingukorralduste salvestistega on tõendatud, et Toomas Tool oli teadlik OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud laenu- ja pandikohustustest. Lisaks sellele kinnitasid tunnistajad Luitsalu ja Tomingas, et Toomas Tool, kohtudes nendega 2008.a. juunis ja juulis sooviga arutada AS Arco Vara juhtimisküsimusi, ähvardas neid, et juhul, kui Toomas Tooli ei kaasata AS Arco Vara juhtimisse, kavatseb ta ära kasutada talle teadaolevat informatsiooni ülalnimetatud laenude kohta ja põhjustada H.P. Luitsalule ja R. Tomingale makseraskusi. Luitsalu ja Tomingas andsid ütlusi, et kõnealustest laenulepingutest oli teadlik Arti Arakas kui üks toonane OÜ Toletum juhatuse liige, kes on ühele pandilepingule ka allakirjutanud, ning avaldasid arvamust, et ilmselt sai Toomas Tool nende laenudest teadlikuks just Arti Araka vahendusel. 

Luitsalu, Tominga ja Arakase ütlustega on tõendatud see, et Arti Arakas omas otseselt informatsiooni (talle edastati pankadelt saadud e-kirjad uute trigger price’idega, kuna panditud aktsiate hulgas olid ka A. Arakale kuuluvad aktsiad) asjaolu kohta, et juulis 2008 oli OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud repolaenude trigger price 0,56 EUR. 

Tunnistajana üle kuulatud Arti Arakas andis ütlusi, et ta ei mäleta, kas ta sellise informatsiooni Toomas Toolile edastas, kuid ei välistanud seda. Prokuratuur peab eluliselt ebausutavaks asjaolu, et Arti Arakas ei oleks kõnealust infot T. Toolile edastanud. Tunnistajate Luitsalu, Tomingas ja Arakas ütlustega ning tehingukorralduste salvestistega on tõendatud, et AS Arco Vara suuraktsionärid jagunesid kaheks huvigrupiks: ühelt poolt Luitsalu ja Tomingas, teiselt poolt Tool ja Arakas. Nimetatud asjaolu tuleb selgelt välja ka faktist, et A. Arakas, pakkudes oma osalust müügiks Luitsalule ja Tomingale tegi seda rohkem kui kahekordselt kõrgema hinnaga kui ta need müüs T. Toolile. Sealjuures oli hind, mida ta pakkus Tomingale ja Luitsalule turuhinnast kõrgem, kuid hind, millega ta müüs aktsiad T. Toolile turuhinnast märgatavalt madalam. Asjaolust, et A. Arakas edastas T. Toolile info OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud repolaenudest ning asjaolu, et Arakas müüs oma osaluse T. Toolile sedavõrd soodsalt (hinnaga 0,52 EUR aktsia kohta ajal, kui aktsia turuhind oli 0,62 EUR), paneb tahtmatult järeldama, et A. Arakas võis olla turumanipulatsiooni kaasatud,  kuid prokuratuur möönab, et see jääb siiski spekulatsiooniks ning puuduvad tõendid, et seda tõsikindlalt väita. 

Arti Araka  ütlustega on tõendatud ka see, et Toomas Tool soetas temalt Arco Vara suurosaluse eesmärgiga sinna pikaajaliselt investeerida ja osaleda ettevõtte juhtimises. 

Kuriteokaebuse ja sellele lisatud elektroonilise kirjavahetusega Richard Tominga ja Marek Pajussaare vahel ning maksekorraldusega OÜ-lt Toletum AB-le DNB Nord Bankas ning Evli Bank Plc OÜ Toletum konto väljavõttega on tõendatud, et pärast margin callirealiseerumist 22. juulil 2008 tasus OÜ Toletum AB-le DNB Nord Bankas 235 154 EUR ja Evli Bank Plc-le 224 342,4 EUR ning OÜ-lt HM Investeeringud nõudis AB DNB Nord Bankas 118 000 EUR ja Evli Bank Plc 112 171,5 EUR tasumist. 

Kuriteokaebusest ja sellele lisatud Arco Vara aktsiahinna kujunemise graafikutest ajavahemikul 14.-31. juuli 2008 nähtub, et 14. juulil, so päeval, mil alustati turumanipulatsiooni, oli Arco Vara aktsia hind börsil 0,63 EUR. Graafiliselt on võimalik väga selgelt jälgida, kuidas päev-päevalt aktsia hind langeb. 

Finantsinspektsiooni turujärelevalve osakonna märgukirjas 10.10.2008 on kirjeldatud Arco Vara aktsiatega tehtud tehinguid vaadeldaval perioodil. Sellest nähtub, et 15. juulil toimus enamus tehinguid hinnakoridoris 0,61-0,62 EUR; 16. juulil oli hinnakoridoriks 0,59-0,6 EUR. SEB lisab börsipäeva lõpus müügiorderi, mis viib sulgemishinna 0,59 EUR peale. 18. juuliks on hinnakoridoriks kujunenud 0,56-0,59 EUR. See on tingitud SEB ja Hansapanga suurtest müügiorderitest. 19. ja 20. juuli on nädalavahetus, kus kauplemist ei toimu. 21. juulil on hinnakoridor 0,57-0,58 EUR. Müügipoolel domineerivad SEB suured orderid, hinnakoridori ülemine serv on kinni pandud. 22. juulil on hinnakoridor 0,53-0,57 EUR. Päeva lõpul on sulgemishind 0,55 EUR. 

Kuriteokaebusele lisatud graafik näitab eriti ilmekalt, kuidas aktsia hind langeb stabiilselt kuni T. Tooli soovitud eesmärgini – 0,55 EUR ning pärast seda (kui on lõppenud müügisurve) tõuseb  aktsia hind börsil 10 päevaga tagasi samale tasemele (0,63 EUR), kui see oli enne turumanipulatsioon algust. 

Euroopa väärtpaberituru järelevalvete komitee The Committee of European Securities Regulators (CESR) on andnud soovitusliku juhendi Market Abuse Directive, Level 3 – First set of CESR guidance and information on the common operation of the Directive Cesr/04 505b, mis toob avatud loeteluna näited, mis viitavad turumanipulatsiooni ilmnemisele. Muuhulgas on selleks:

-     tehingud või tehingukorraldused, mis langevad lühikese ajavahemiku sisse ja tingivad olulise muutuste instrumendi hinnas ning see hinna muutus pöördub hiljem; aga ka

-     finantsinstrumendiga tehtud tehingud või antud tehingu korraldused esindavad märkimisväärset osa selle instrumendi päevasest kauplemiskäibest, eriti olukorras, kus antud tegevused mõjutavad oluliselt instrumendi hinda ja

-     reguleeritud turule kauplemisele võetud finantsinstrumendi või selle instrumendi tuletisinstrumendi või alusvara olulise hinna muutuse tingivad tehingud või antud tehingu korraldused isikute poolt, kes omavad märkimisväärset ostu või müügi positsiooni, finantsinstrumendi suhtes. 

Kuriteokaebuses sisalduvast Finantsinspektsiooni tehtud analüüsist nähtub, et M. Tool’i esindajakontolt toimunud AS Arco Vara aktsiate müügitehingud perioodil 14.07-24.07.2008 moodustasid Tallinna Börsi kogukäibest AS Arco Vara aktsiatega üle 22,5%. 

Samuti selgub Finantsinspektsiooni analüüsist, et aktsiaga tehtud tehingute graafiku kohaselt on täheldatav tugev müügisurve 15., 16., 17., 18., 21. ja 22. juulil. Analüüsi kohaselt on müügisurve põhjuseks valdavalt AS SEB Kauplemise maakleri Karoly Kirberi poolt sisestatud SEB Kauplemise kontol asuvate aktsiate müügiorderid ja –tehingud. Finantsinspektsiooni analüüsist selgub, et SEB Kauplemise orderid tellimusraamatu müügipoolel domineerivad sedavõrd, et sulgevad hinnakoridori ülemise serva. Kirjeldatud tehingute ja tehingukorralduste tegemine viitab olukorrale, kus luuakse hinnapiir eesmärgiga mitte lubada aktsia hinnal tõusta. 

Asjaolu, et turumanipulatsioonina käsitletavad tehingukorraldused anti ja et tehingud toimusid just sellistel aegadel ja selliste hindadega nagu süüdistuses on toodud, tõendavad AS SEB Pank 08.04.2009 vastuskirjaga väljastatud tehingukinnituste väljatrükid ning AS SEB Pank 20.05.2009 vastuskirjaga väljastatud CD-plaat tehingukorralduste salvestistega. Samuti asitõendi (tehingukorralduste salvestise) vaatlusprotokoll ja sellele lisatud stenogrammid. 

Analüüsides tehingukorralduste sisu, soovin välja tuua järgnevat. 

02.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080702100259_352019_out 

T: Vaat mul oli see kahtlus, et, kurat, need vennad on hakanud ise turule müüma, ei ole nii või?

K: Raske, raske öelda, et kui, kui niimoodi, niimoodi on juhtunud, siis, siis, küll paneb see päris, päris imestama.

T: Miks?

K: Noh kas see, kas see oleks väga mõistlik või. 

Nimetatud lõigust nähtub, et K. Kirber ei pea mõistlikuks, kui suuraktsionärid hakkavad oma osalust börsil müüma. 

Sama kõne jätkub 

T: Aga mis nendel üle jääb, neil on repod peal. 

Nimetatud vastusest nähtub, et T. Tool on teadlik R. Tomingase ja H.-P. Luitsalu firmade repolaenudest. 

Sama kõne hilisem lõik 

T: mhmh, aga ei noh, seal, seal on, kuradi seal on väljas pangad teinud reposid, ja päris suuri reposid, noh. Ja täna küsivad rahas tagasi, et noh, vaat, ma seda pelgan, et noh. No sa näed, kes müüb, kesse müüb seal, et vaata, kui sa sinna alla lähed, saad aru, siis ei, ei jõua teda kinni pidada, kui need vennad müüvad, noh. 

Lõigust nähtub, et T. Tool on suurepäraselt teadlik aktsiaturgude toimimisest ja mõjust aktsia hinnale börsil, kui müüakse suures koguses aktsiaid. 

04.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080704174405_355901_out 

Kõnest tervikuna nähtub Toomas Tooli huvi omandada AS-s Arco Vara suurosalust. Toon järgnevalt ära paar väljavõtet ja hiljem oma järeldused. 

T: jajah, okei. Okei. Mhmh. Aga no selge, noh, mis sa tahad mulle pakkuda siis, palju sa pakud mulle sealt, noh

R: Ee, sisuliselt siis 592 460

T: 59 pealt, jah

R: Jah, noh, see on see tase, kus sa, kus siin, kus, kus nigu täna päeva lõpus kõik asjad on kaubeldud, ega

T: Jah

R: Selle pealt see nigu

T: Okei, no aga, no aga tee ta mulle ära siis, noh 

Kõnest nähtub, et 4. Juulil 2008 ostis T. Tool 592 460 Arco Vara aktsiat börsilt hinnaga 0,59 EUR, tegelikult hilisema kõne käigus tuleb välja et kokku oli aktsiate hulk, mis 0,59 EUR hinnatasemel osteti suisa 1 092 460 aktsiat. 10 päeva hiljem asus ta M. Tooli esindajakontolt müüma aktsiaid lõpuks hinnaga 0,57 EUR. Sellised tehingud sellistes kogustes ja nii väikese ajavahega on ilmselgelt vastassuunalised ja majanduslikult põhjendamatud. 

R: Okei, siis sa oled täna kaubelnud 1 092 460 (aktsiat). 

R: 1, 0, 9, 2, 4, 6, 0 korrutatud 0,59 see u ümmarguselt 11 milli krooni näitab mulle. 

T: Okei, 11 miljonit onju, okei, aga sa ei näe, palju, palju mul seal Freier Projekti kuradi rahaturu fondis on, seda sa ei näe onju, ma ei tea peast, noh. 

T: Mmm, on küll, mul on seal seda raha, et ma lihtsalt sellepärast, et kas ma jõuan nagu Eestisse peale kanda raha. 

Osundatust nähtub esiteks, et T. Toolil oli kõnealusel perioodil olemas nö vaba raha soetamaks koheselt kaks korda suuremat kogust aktsiaid, kui ta ajavahemikul 14.-22. juuli müüs. Järelikult ei olnud nimetatud müük tingitud ka vajadusest saada vaba raha. Teiseks nähtub osundatud väljavõtetest, et juba alguses plaanis T. Tool soetada AS Arco Vara aktsiad OÜ-le Freier Projekt, mis omakorda tõendab, et Mari Tooli nimele esindajakonto avamisel ja sealt turumanipulatsiooni toimepanek oli kantud soovist varjata oma isikut. 

Sama kõne jätkub. 

T: Et mis ta teeb, ee, mis ta teeb, tähendab, ee, mis või tähendab, ei no, vaatab, noh, tegelikult, vaata, ma ütlesin Karolyle, et ma tahan midagi läbi lasta, onju. 

T: Et ma ilmselt lasen sealt veel läbi mingi kuradi 4-5 miljonit vähemalt, võib-olla kuradi rohkem, onju. 

Nimetatust nähtub, et Karoly Kirber oli kursis Toomas Tooli poolt soetatud 10 000 000 AS Arco Vara  aktsiast ja pidi maaklerina (professionaalse turuosalisena) nägema, et Toomas Tooli poolt antud tehingukorraldused müüa koheselt sinna peale 500 000 äsja soetatud aktsiat järjest madalama hinnaga sisaldavad turumanipulatsiooni tunnuseid. 

Sama kõne jätkub. 

T: Sest ühesõnaga ka 20 senti on, onju, raske kaotada.. 

Nimetatust nähtub, et T. Tool on isik, nagu kirjeldas teda Riho Talumaa: inimene, kes ei soovi kroonigi kaotada. See omakorda tähendab aga, et T. Tool ei hakkaks enda isiklikku varanduslikku olukorda kahjustama, sest omades ligi 10 000 000 aktsiat, langeb tema vara väärtus märgatavalt, kui aktsia hind börsil langeb. 

Kõnest tervikuna nähtub, et Toomas Tool on seisukohal, et ettevõttesse on mõistlik investeerida siis, kui selle juhtimine ise üle võtta. 

08.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080708115831_357603_out 

T: Nii ja ega siis kui me lähme seal nende sõpradega kuradi, ei saa väga hästi läbi, saad aru

R: Mhmh

T: Eks ma siis, noh, ma ise, ise arvestasin, et ma suurendan oma osalust kuni 40-neni, kui see hind püsib.. 

Kõnest tuleb selgelt välja T. Tooli kavatsus soetada AS-s Arco Vara selline osalus, mis annab talle häälteenamuse R. Tomingase ja H.-P. Luitsalu vastu. Seda eesmärki silmas pidades, on majanduslikult mõttetu ja arusaamatu 500 000 aktsia kohene müük börsil. 

08.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080708110917_002_010000B3 

R: 58, 59, aga nüüd on natukene 58 peal ka tehtud, ee, kokku on 42 tuhat kaubeldud täna ja, ee, keegi teine on siin ka saand kätte, mul on need kaks ostjat olemas, nemad on saanud kätte siin natukene alla 10 tuhande 58 peal, nii et

T: Kuule, aga pane mulle ka mingi 58 tuhande peale mingi 100 tuhat välja, noh

R: Okei, 58, 0,58, selge

T: Ja ütle mulle pärast bärsipäeva, palju sa said või kui sa saad selle kätte siis 

Kõnest nähtub, et 8. juulil 2008 soovib T. Tool osta börsilt 100 000 Arco Vara aktsiat hinnaga 0,58. Arvestades, et vähem kui nädala pärast asub ta Mari Tooli esindajakontolt aktsiaid müüma lõpuks hinnaga 0,57 EUR, on tehingud ilmselgelt vastassuunalised ja majanduslikult põhjendamatud. 

08.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080708132038_002_010000C7 

R: Et eks see nigu seda hinda hoiab. Nii, kui keegi tahab agressiivselt midagi suuremat müüa, võib-olla siis see hind isegi tuleks allapoole, aga reaalselt ee, tundub, et mingi kriitiline maht seda, seda müügihuvi sai ikkagi eelmine nädal rahuldatud. Võib-olla kui, kui siit midagi peale kasvab, siis tundub seda vähemasti natuke aega, aega veel, kui, kui üldse, onju, siit seda madalamale müüakse, et 

Kõnest nähtub, et Toomas Tool on huvitatud Arco Vara aktsia hinna langusest ka põhjusel, et madalalt hinnalt suurt osa kokku osta. Samuti tõendab see seda, et Toomas Tool on suurepäraselt teadlik agressiivse müügi mõjust aktsia börsihinnale. 

09.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080709103608_358869_out 

T: Mhmh, aa, kui ta hakkab sinna minemagi, vaat 64, 65 poole, siis anna mulle kohe teada, noh

R: Mhmh, okei

T: Et, ee, tuleb vist müüma hakata. 

09.07.2008 kõne Riho Talumaaga 20080709104052_358875_out 

T: Ei, ma mõtlen, ära siis näita mingeid suuri koguseid

R: Ei, seda küll, arusaadav

T: Tilguta niimoodi

R: Arusaadav

T: Pisikeselt alla, onju 

Viimasest kahest kõnest tuleb selgelt välja Toomas Tooli kavatsus Arco Vara aktsia hinda alla suruda müügitaktikaga, mis hoiab pidevalt müügiordereid üleval. Just selliste tehingukorralduste tagajärjel suleti aktsia hinnakoridori ülemine serv ja tekitati selline müügisurve, mis langetas aktsia hinna T. Tooli soovitud piirini. 

14.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080714100555_363034_out 

T: Mhmh, ei no tähendab, aga vaatab, noh, me tasapisi, kuradi tasapisi müüks

K: Mhmh

T: Tasapisi müüks, eee, ja vaataks, mis edasi saab. Kui väga alla läheb, siis läheks võib-olla teisele poole. 

Kõnest tuleb välja kaks momenti: 1) T. Tooli soov müügisurvega aktsia hinda alla suruda ja 2) pikas perspektiivis suurosalust kasvatada. Samuti nähtub, et Karoly Kirber sai T. Toolilt tehingukorralduse, millest ta professionaalse maaklerina, omades infot, et T. Tool on soetanud AS-sArco Vara märgatava osaluse ja kavatseb seda suurendada, pidi järeldama, et sellises tehingukorralduses on turumanipulatsiooni tunnused. 

16.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080716110836_001_00000104 

T: Mul pole sa midagi müünd vä

K: Ee, suurt mitte, jah, või, jah, ei ole üldse mitte

T:/../ alla, kui minna saab 

Sama kõne hilisem lõik. 

T: Mhmh, okei, no aga kuule, aga vaata, kui mis see seal edasi teeb, et jää sinna, pane sinna 61 peale müüki ja vaata, mis edasi teeb, noh.

K: Oleme seal

T: Onju, ja, ja kui tuleb alla veel, siis ütle mulle, või kui keegi küsib midagi, onju 

16.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080716135425_001_00000116 

K: Ee, tahtsin kerget ülevaadet anda Arcost, et siin Hansa pani mingi väikese blokikese läbi, kui seda saab blokiks lugeda, et35 438 aktsiat 0,6 peal ja praegu siin ääred 59-60 ja ee peale meie 60 peal on ca 25 000 aktsait ja, ja 59 peal on ca 20 000, et

T: Ostus vä?

K: Jaa, et tõenäoliselt saaks sealt 59 pealt üks 25 000 teha

T: Lükka sinna sisse 

Viimati viidatud kahest kõnest nähtuvad T. Tooli suunised müüa hinnaga allapoole. 

16.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080716140828_001_00000118 

T: Kui saab paremalt ära minna, raisk, saab ära minna, sest noh

K: Mhmh

T: Sest mul see kuradi sisenemine on nii madal, noh, keskmine hind, et ma võin seal tulla ja tulla, raisk 

Sama kõne hilisem lõik. 

T: Et, ee, et ma keskmise hinnaga, kuradi, noh, noh, ma ei, ma ei jaga kõike seda kuradi, ma ei jaga kõike seda kuradi loogikat, mis nendel seal vendadel on, et nad tahavad minna seal kuskile Ukrainasse ja asja.. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T: Noh, et, ee, põhimõtteliselt, noh, saad aru, sellest ettevõttest saab asja ainult sel juhul, kui kuradi, kui, kui see kuradi, noh, aktsia hind läheb nii madalale, et, et seal on mõtet nagu ja et seal on mõtet nagu, saad aru, kuidagi, kuidagi alt teda, teda kuradi, ma ei tea, üles osta ja siis pöörata, raisk, et, noh, muidu ei ole seal, nagu  seal ei ole midagi teha selle juhtkonnaga, ei ole seal mitte midagi teha, raisk. 

Kõnest nähtuvad Toomas Tooli motiivid aktsiahinna allasurumiseks. 

21.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080721122250_001_000001D2 

T: 57 peal, mhmh, aga, aga, sa, noh, võid mulle helistada, vaata, kui nad müük tuleb alla, onju, et, et noh, et mis me seal 59 peal siis istume, läheme 58 peale.

K: Mhmh, no 58 on praegu mingi 1226 on meie enda mingi jae, jaeklient on seal, seal müümas.

T: Mhmh, aga, aga palju seal 57 peal ostu on?

K: 4652 täpselt

T: Mhmh, no aga, mmm, teeme niukse käigu, mine sõida 57 sisse ja pane müük 57 välja.

K: Okitok, aga hakkan siis sealt andma. 

Kõnest nähtub väga selge hinna allapoole survestamine. 

21.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080721151536_001_000001DE 

T: Et rohkem sa ei saanudki midagi, jah

K: Et rohkem ma ei saanud, jah, et täna oli mitu, mitu teist müüjat

T: Mis oli siis

K: Et ma pidin jagama seda müüki

T: Palju see oli siis, mis number see oli

K: See oli, kohe ma ütlen, võtan ette, 36 500

T: Okei, aga viimastel hinnaks oli

K: 57 senti

T: Mhmh, okei, kuule, aga 56 peale ei läinud üldse, jah

K: 56 peale ei läind, jah, seal, seal ei kaubeldud ka

T: Mhmh 

Selle kõne juures on äärmiselt oluline ka T. Tooli toon. Selle asemel, et olla rõõmus asjaolu üle, et aktsia hind ei läinud alla, on ta mõtlik ja kindlasti mitte rahulolev. Kõne näitab jällegi selgelt T. Tooli eesmärki aktsiahinda alla suruda ja Kirberi teadlikkust sellest. 

22.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080722100652_367950_out 

T: Onju, aga, aga see, et Hansa sisse sõitis, see on hea. Kuule, aga mine 53 peale välja mingi kuradi 5 tuhande kaupa, vaatame, noh, vaatame, mis nad teevad, kui sa oled mingi 10 tuhat ära teinud, siis helista mulle, noh. 

Lõigust nähtub Toomas Tooli rõõm selle üle, et tema enda müügisurvele lisaks on hakanud toimima Hansapangast müügisurve, mille taga arvab Tool olevat Oberschneiderit. Tähelepanu tuleb ka pöörata T. Tooli toonile, mis on silmatorkavalt rõõmus. T. Tool saab aru, et ta on eesmärgile lähedal. Nimetatud lõigust võib ka välja lugeda seda, et nüüd T. Tool ostab aktsiaid, sest ta teab, et hind on surutud soodsaks ja kui ta müügisurve lõpetab, hakkab aktsiahind börsil taas ilmselt tõusma, mis võimaldab tal tulu teenida. 

22.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080722114110_001_000001F0 

T: Ja, jah no, aga, aga 54 peal on pidid, aga müü see, mis sa 53 ostsid, müü see kuradi 54 kohe nendele sisse, noh

K: Okei, aga selle ma

T: (naerab)

K: Rohkem, rohkem sinna ei müü

T: Rohkem ära müü, jah

K: Okei, aga

T: Müü see, müü seesama maha nendele kohe

K: Müün täpselt selle, teeme nii

T: Jah, onju, kuule, ma ei tea, kas mulle jääb seal midagi vahelt ka või ei jää, jääb ainult sinu kuradi teenustasu, noh 

Kõne iseloomustab silmatorkavalt rõõmus toon. Kõnest nähtub esiteks see, et tulu teenimine ei ole T. Tooli motiiv nendest tehingutest. Selle asemel, et olla pettunud faktist, et tulu ta ilmselt ei teeni, viskab ta hoopis nalja ja on rõõmus. Teiseks nähtub sellest asjaolu, et K. Kirber on Tooli plaanidest ja eesmärkidest igati kursis, sest ta ise ütleb, et rohkem ta sinna ei müü, millega T. Tool nõustub. 

22.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080722125518_001_000001F3 

See on kõige olulisem kõne. Kõne on tehtud selle börsipäeva lõpul, mil T. Tool saavutas oma eesmärgi – viia Arco Vara aktsia börsihind allapoole 0,56 EUR (trigger price’i). 

T:  Noh, mis sul toimub seal

K:  Noh, praegu toimub 55 56 on ääred, viimane tehing on isegi 56 on siin tehtud

T:  Mhmh

K:  Aga  mitte, mitte palju, et, et käibed on endiselt väga väiksed

T:  Mhmh

K:  Kokku on 57 kilo täna tehtud

T:  No see nii kuradi pisikesed käibed raisk

K:  Jah

T:  Aga noh, aga noh, tundub et, ei no, ma arvan, et seal oli kuradi, et et seal, kes ehmatas seda hinda alla, ma arvan, et see oli Oberschneider noh

K:  Okei, aga miks, miks tema

T:  Eee, no vaata, ta on ka aktsionär ju noh

K:  Jah

T:  Eks ta siis, eks ta püüab juurde osta võib-olla, või vaatab sama moodi et mis situatsioon on noh

K:  Mhmh, mhmh

T:  Aga no, ma ei, ma ei usu, et ta läheb, vaata, noh, saad aru, seal on, noh, selles suhtes, vaata, ta on njuke kuradi pukkide mäng, et eks seal igaüks vaatab, et kuidas ta seal kuradi sellest pasast välja tuleb, noh

K:  Mhmh

T:  Et, et see pask on kuradi njuke, noh, vaata, et tegelt oli seal niimoodi et Oberschneider tahtis teha pakkumist, onju, aga siis, kuradi, mina jõudsin ette onju

K:  Jaa nii

T:  Nii jaa, jaa, noh, põhimõtteliselt noh, saad aru, ongi niimoodi, et, et see kogu mäng käib nende kuradi suuraktsionäride tänaste, tänaste kuradi sadulas olevate vendade vastu noh 

Kõnest tuleb välja, et Tool samastab Oberschneideri kavatsusi enda omadega, arvates, et Oberschneider tegutseb samal eesmärgil ehk siis jõuga aktsiahinda alla surudes. Samuti tuleb sellest kõnest must-valgelt välja, et aktsia hinna allasurumise eesmärk on see, et vabaneda R. Tomingast ja H.-P. Luitsalust AS Arco Vara juhtkonnas. 

Ühtlasi, hinnates seda kõne koos faktiga, et CPI (kes tegi koostööd Oberschneideriga) oli teinud pakkumise osta ära 50% kogu Arco Vara aktsiakapitalist hinnaga 0,65 EUR, annab see sügavama sisu mõistmaks, miks Toomas Tool P. Oberschneideri eesmärkidest sedavõrd veendunult räägib. See omakorda näitab seda, et T. Tool oli teadlik CPI ostuhuvist Arco Vara aktsiate suhtes, mis omakorda näitab veel kord, et tema poolt 500 000 aktsia müüki panek börsil ei olnud ratsionaalse investori käitumine. Isegi juhul, kui T. Tool ei oleks saanud juuli alguseks konkreetset hinnapakkumist CPI-lt, ei kiirustaks mõistlik investor aktsiaid börsil müüma, vaid selgitaks välja, kui palju oleks tal võimalik raha saada erihuviga ostjalt. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T:  Et, et noh, et nende repod kukkusid täna läbi, raisk, jaa, ja noh, nendel on seal paar päeva aega klaarida oma reposi noh 

Prokuratuur peab seda lauset äärmiselt tähendusrikkaks. Mitte ükski kolmas isik ei ole sekundipealt teadlik võõra isiku laenutingimuste saabumisest, va juhul, kui tal on selle vastu sügav erihuvi. Toomas Tool aga väljendab oma teadlikkust sellest faktist koheselt, 22. juuli börsipäeva lõpus. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T:  Et selles suhtes, vaata, seal on nagu raske spekuleerida onju, et noh, et see 53 või 52 või 50, see ei pruugi olla see koht, kus kuradi, noh, sest igaüks,kes üle tahab võtta, saad aru, peab saama ena enam tahab saada enamust onju, sest, noh, nende kuradi tänaste vendadega ei ole mõtet seal võidelda noh 

Sama kõne hilisem lõik.

 

K:  Ja ega Eestis ei ole sellist juhtumit Eesti ettevõtete puhul vist senimaani olnud mis, mis oleks avalikud ettevõtted

T:  Sa mõtled

K:  Noh, välja arvatud onju, noh, sellist et, et kus, kus nagu strateegilised investorid niimoodi välja tulevad ja ja ja selle peale mängitakse, et sisuliselt üle võtmise peale

T:  No sisuliselt selle peale 

Sama kõne hilisem lõik. 

T:  Onju et eee igapäeva võlausaldajad kuradi koputavad ukse peale, onju, noh ja siis ütleme, siin mingi siis seltskond, noh, ilmselt Oberschneider, mina, saad aru, seal, noh, mingi seltskond mängib selle vastu, et eee et lihtsalt peksta nad maa sisse noh

 Jällegi, viimati viidatud kolmest kõnelõigust tuleb selgelt välja Toomas Tooli plaan AS Arco Vara üle võtta ja teha seda võttega, et suruda aktsiahind alla ja siis odavalt kokku osta. Samuti tuleb sellest välja, et Karoly Kirber on täielikult teadlik T. Tooli kavatsustest ja soovidest seoses Arco Varaga. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T:  Onju, et eee, noh, aga aa, tead, see on kõik njuke, noh, ütleme täna oleme meie mingis esu eduseisus, sest, noh, meil on ikka mingi positsioon sees, onju. Mul on seal mingi kuradi, onju, mingi positsioon, jaa, ja noh, Oberschneideri positsioon on väike, tal on mingi kuradi poolteist milli, noh

K:  See on vist mingi

T:  Aktsiat

K:  Protsent või paar vä

T:  Jah, poolteist protsenti, noh, et, et noh, siis ütleme Artil on ju ka veel. Noh, meil Artiga kokku on mingi kuradi tegelikult me oleme Artiga kokku oleme, oleme mingi kuradi ma räägin kuradi 23

K:  23

T:  23 või 24 prossa peal, noh

K:  Aga palju seal vaja on mingit eee

T:  No vaata, sa ei saa minna nagu, vaata, nendel on nelikend, noh vaata, seal on ka veel segadus

K:  Aa kas

T:  See aktsiaraamat ei näita täpselt, seda täpselt, seda kuradi koosseisu, sellepärast, et osa aktsia Art eee Arti aktsiaid on veel nende käes, noh, kuna need olid ühes repos, noh

K:  Aa okei

T:  Saad aru, et need tulevad sealt välja, noh, need tulevad sealt kohe, kohe välja, et siis noh, et siis põhimõtteliselt, noh, siis saab näha, noh, et need tulevad välja onju, ja, ja see onju, noh, täpselt teada, et palju nendel on, palju nendel on laenusi, palju nendel on reposi onju, et noh, lihtsalt eee vaat, seda ei oskagi keegi öelda et kaua kuradi nendel võlausaldajatel närvi jätkub noh 

Sellest kõnelõigust tuleb prokuratuuri hinnangul üheselt välja see, et Toomas Tool sai teada OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud repolaenudest Arti Arakalt ja ühtlasi see, et ta ootab, millal pangad tagatiseks pandud aktsiaid müüma hakkavad, et neid siis turult kokku osta ja oma osalust Tomingase ja Luitsalu vastu kasvatada. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T:  No seal on täna määramatus selles suhtes, et no, et ma räägin, et need sellid ei saa ise

ka aru, mis nad teevad, ja noh, ja, ja seal on põhimõtteliselt, saad aru, nüüd on nagu  kuradi paar päeva ootamist, et, et nende repod, need kukkusid läbi, noh, nüüd on kuradi kolm päeva, kas nad leiavad kolme päevaga raha või hakkavad pangad realiseerima, noh

K:  Mhmh, no aga siis peab natukene ootama, vaatama, mis, mis siin nüüd saama hakkab

T:  Jah, et, et noh, seal ta ongi, et nagu ,et selles suhtes ongi, vaata, mul samamoodi, et ma ei oska nagu kuradi ei ostu ega müügi poole peal panna, minna, noh, ma nii kaugele, nii kaugele jõudsime, et kuradi, et need kukkusid läbi onju, jaa, noh, vaatame kui palju heasoovlikke inimesi on, kes tahavad nendele sõpradele laenu anda, noh

K:  Aga, eks, eks näis 

See kõnelõik on kõikidest olulisim. Jällegi tuleb üheselt välja, et Toomas Tool ootab, et repolaenude tagatiseks olnud aktsiad tuleksid turule müüki. Ja mis kõige tähtsam: T. Tooli väljendusest tuleb must-valgelt välja, et OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud repolaenude läbikukutamine oli T. Tooli ja K. Kirberi üks eesmärke. 

23.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080723142205_368924_out 

T: Aa, kes siis ostis veel, palju üldse käive oli

K: Kogu käive oli 230 kilo

T: (hüüatab) Ossa kurat, aa, seal oli sees ka see, onju

K: Seal on sees see, eee, noh, see väike jupp, mis me tegime ka, see 170 kilo 

Kõnest nähtub, et Toomas Tool saab suurepäraselt aru, mida tähendab suur käive Tallinna börsil. 

Sama kõne hilisem lõik. 

T: Okei, aga mis see, oota, aga Hansa raport, aga äkki saad mulle saata selle Hansa, selle, on sul vä

K: ikka, ikka saan

T: Arco Vara

K: Jah

T: Kohta, kuule, aga pane mulle see äkki vä

K: Aga siis, siis ei tohi teistele näidata, et, et me saadame konkurendi analüüsi 

Kõnest nähtub, et K. Kirber peab T. Tooli kliendiks, kelle huvides tasub reegleid rikkuda. Asjaolu, et K. Kirber jagab T. Toolile infot, mida ei tohiks jagada, ilmneb ka teistest kõnedest, kuid viidatust kõige ilmekamalt. 

24.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080724150517_001_0000023C 

T:  Mhmh, okei, okei. Noh, aga, aga vaatame siis homme, sest, noh, ma olen muidugi seda meelt, et see aktsia tuleb jämedalt veel alla ajada

Sellest kõnest tuleb taaskord välja T. Tooli kavatsus teha tehinguid eesmärgiga kukutada aktsiahinda. 

31.07.2008 kõne Karoly Kirberiga 20080731095932_374766_out 

K: Siin on 8470 aktsiat

T: Mhmh, 62 peal, jah

K: Jaa

T: Mhmh, kurat, ma ei tea, kas on mõtet seda alla peksta vä

K: Aga äkki ma panen 63 peale välja ja siis, kui hakatakse tegema, et siis 62 näiteks, et siis, siis lähen ka 62 peale müüma 

Kõnest nähtub esiteks, et olukorras, kus aktsiahind on tagasi tõusnud oma toonasele loomulikule väärtusele Tool kõhkleb, kas on uuesti mõtet üritada aktsiahinda alla suruda. Silmas tuleb pidada ka seda, et selleks hetkeks olid OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud leidnud raha, et laenudest osa tagastada ning T. Tooli esialgne survestamisplaan oli läbi kukkunud. Teiseks nähtub kõnest, et K. Kirber, selle asemel, et selgitada, et hinna allasurumine jõuga on keelatud tegevus ja turumanipulatsioon, läheb loomulikult T. Tooli ettepanekuga kaasa. 

Kui kõiki kõnesid kogumis analüüsida, siis nähtub esiteks, et Toomas Toolil on kaks erinevat eesmärki: 1) pikaajaline -  soetada suurosalust ja juhtimine üle võtta ning 2) lühiajaline – suruda aktsia hind alla trigger price tasemele. 

Teiseks soovin ma välja tuua asjaolu, et Tooli ja Kirberi vahelisi kõnesid kogumis jälgides,on täheldatatav, et kuni 22. juulini – so päeval, mil realiseerus aktsia margin call – räägivad Kirber ja Tool peaaegu ainult Arco Vara aktsiatest ja Tooli vestluses on pinget. 22. juulil, kui hind on kukkunud, on Tool silmatorkavalt rõõmus ning heatujuline ja sealjuures nii elav, et räägib Kirberile oma isiklikest kavatsustest Arco Vara suhtes. Peale seda muutub ka kõnede sisu. Tool ei huvitu enam nii intensiivselt Arco Vara aktsia hinnast, vaid tunneb rohkem tasakaalustatud huvi kogu turu suhtes. 

Kolmandaks soovin ma osundada faktile, et Toomas Tool - isik, kellel on nii palju raha, et ta ütleb, et ta kulutas üle 81 miljoni Eesti krooni Arco Vara aktsiatele, et „teha natuke Eesti turul nalja“ – helistab mitu korda päevas börsimaaklerile, et uurida, kuidas ja mis hinnaga tema 500 000 aktsiat müüakse. Kui vaadata kaitseversiooni, et Toomas Tool lihtsalt soovis odavalt ostetud aktsiate pealt raha teenida, tekivad paratamatult järgmised küsimused: 1) 500 000 aktsia müügist saadud tulu oli T. Tooli jaoks nö peenraha. Milleks tunda selle vastu nii suurt huvi, et kulutada üheksa päeva jooksul vestlustele maakleriga tunde; 2) milleks müüa neid aktsiaid hinnasurvega allapoole, tehes seda T. Tooli juhiste kohaselt „tilgutades“ – so müügiviis, mis survestab pidevalt hinda ja ei lase hinnal tõusma hakata; 3) milleks mitte anda maaklerile korraldust: müü need 500 000 aktsiat mulle kõige kasulikumal viisil; 4) milleks mitte otsida tehingule vastaspoolt, kes selle turuväliselt blokina ära ostaks, mis jätaks ära müügisurvest tingitud aktsiahinna languse ja suurendaks seeläbi Toomas Tooli ülejäänud aktsiapaki väärtust. Kuna Toomas Tool ja tema kaitsjad ei suutnud anda nendele küsimustele usutavaid vastuseid, tuleb tunnistada, et tema versioon toimunust on eluliselt ebaveenev ega ole kooskõlas uuritud tõendite kogumiga. 

Richard Tominga ja Hillar-Peeter Luitsalu ütlustega ning City Property Investments kirjaga on tõendatud, et juulis 2008 pidas City Property Investments läbirääkimisi kõigi AS Arco Vara suuraktsionäridega, sh Toomas Tooliga, soovides osta suure kogus Arco Vara aktsiaid väärtusega 0,65 EUR/aktsia. Asjaolu, et City Property Investments tegi ostupakkumise ka Arti Arakale ja Arti Arakas käis sellega seoses 2008.a. juunikuus Londonis, kinnitas ka Arti Arakas oma ütlustega kohtus. Nimetatud tõendid on äärmiselt olulised näitamaks, et kui Toomas Tool oleks soovinud realiseerida 500 000 aktsiat selleks, et kasumit teenida, oleks ta mõistliku investorina pidanud pakkuma neid esimes asjana turuvälise blokktehinguna City Property Investments’ile, mis oleks 1) toonud talle sisse märkimisväärselt rohkem raha (T. Tool realiseeris vaidlusalused aktsiad börsil hinnaga vahemikus 0,57-0,62 EUR) ja 2) oleks ühtlasi vältinud tema suurosaluse väärtuse vähenemist. Seda aga T. Tool ei teinud. Selle asemel müüs ta suure koguse aktsiaid börsile „tilgutades“, surudes aktsia turuväärtust hoopis alla. 

Kristjan-Erik Suurväli andis kohtus ütlusi selle kohta, et Finantsinspektsioon tuvastas T. Tooli tehingukorraldustes ja K. Kirberi tehingutes turumanipulatsiooni tunnused. Tunnistaja K.-E. Suurväli küsitluse ajal tõusetusid küsimused, mis puudutasid tasakaaluhinna kujunemist turumanipulatsiooni tingimustes ning turumanipulatsioni järgselt Arco Vara aktsia hinna tõusule pöördumise asjaolude kontrollimata jätmist FI poolt, millede osas peab prokuratuur vajalikuks rõhutada järgmiseid asjaolusid. 

Esiteks, tuleb märkida, et tasakaaluhind on väärtpaberite nõudlust ja pakkumist võrdsustav hind ehk piltlikult öeldes olukord, kus ostjate ja müüjate soovid langevad hinna osas kokku. Taoline kokkulangevuspunkt ehk tasakaaluhind tekib paratamatult ka manipulatiivse iseloomuga tehingute ja tehingukorralduste korral, millist võib pidada tasakaaluhinnaks üksnes tinglikult. Lähtudes tõdemusest, et turumanipulatsioon on oma olemuselt otsene rünnak väärtpaberi hinnakujunemise mehhanismile, siis ei ole võimalik manipulatiivsete tehingute või tehingukorralduste tagajärjel väljakujunenud tasakaaluhinda pidada loomulikuks tasakaaluhinnaks, kuivõrd väärtpaberi hind ei peegelda selle majanduslikku väärtust ning investoritel puudub võimalus väärtpaberiturul tõesest teabest ning turuhinna õigest väärtusest lähtuda. Mööndes küll tasakaaluhinna olemasolu, kuid välistades selle loomuliku kujunemise, ei ole võimalik rääkida efektiivselt toimivast väärtpaberiturust. 

Teiseks, tuleb märkida, et Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve raames kontrollinud kõiki Arco Vara aktsiaga sooritatud tehinguid puudutatud perioodil. Järelevalvemenetluse raames on siiski analüüsitud üksnes manipulatiivset toimet omavate tehingute ja tehingukorralduste jadad ning jäetud analüüsimata tehingud ja tehingukorraldused, millised ei kahjusta investorite finantshuve ega Eesti finantssüsteemi stabiilsust. 

Nimetatu raames ei ole põhjust rääkida ka hinnatõusust turumanipulatsiooni järgsel perioodil, mis võis olla väidetavalt „kunstlikult“ kergitatud Arco Vara AS tagasiostuprogrammi raames. Tagasiostuprogramm ja sellest teavitamine on ülimalt rangelt reguleeritud protsess, mille eesmärgiks on välistada turumanipulatsiooni läbiviimine tagasiostutehingute raames. Manipulatsioon on rünnak väärtpaberi hinnakujunemise mehhanismile ning tagasiostuprogrammil taoline turgu kuritarvitav toime puudub. Tulenevalt asjaolust, et turumanipulatsiooni järgset hinnakujunemise mehhanismi ei ole rünnatud, võib hinnakujunemist pidada loomulikuks ka olukorras, kus hinnakujunemist mõjutab väärtpaberite tagasiostuprogramm. 

Samuti soovin ma rõhutada, et asjaolu, et peale manipulatsiooni lõppu aktsia hind tõusis tagasi eelnenud tasemele, on üksnes indikatsioon, mis osundab võimalikule turumanipulatsioonile. Turumanipulatsioon on toime pandud ka juhul, kui aktsiahind olekski jäänud kunstlikule tasemele. See on ka põhjus, miks tunnistaja Suurväli ütluste kohaselt Finantsinspektsioon turumanipulatsiooni järgset hinnakujunemise mehhanismi sedavõrd süvendatult ei analüüsinud. Turumanipulatsiooni lõpuleviiduks lugemisel ei oma see tähendust. 

Kristjan-Erik Suurvälja ütlustega koos Finantsinspektsiooni poolt esitatud kuriteokaebusega on tõendatud, et Finantsinspektsioon tuvastas, et tehingukorralduste ja tehingute jada objektiivselt vastab turumanipulatsioonile. Prokuratuur nõustus Finantsinspektsiooni hinnanguga ning kogus juurde tõendeid (eelkõige tehingukorralduste salvestised ja tunnistajate ütlused), mis tõendavad süüdistatavate tegevuse subjektiivset külge ehk siis tehingukorralduste ja tehingute tegemist eesmärgil, mis on karistatav. 

Puutuvalt Karoly Kirberisse. AS SEB Pank 14.05.2009 vastuskirjaga väljastatud Karoly Kirberi töölepingu ja ametijuhendiga ning AS SEB Pank 19.08.2009, 14.09.2009 ja 13.10.2009 vastuskirjadega väljastatud pangaregulatsioonidega on tõendatud, et Karoly Kirber töötas alates 03. detsembrist 2002 AS Eesti Ühispank maaklerina kapitaliturgude divisjonis ja alates 01. augustist 2007 maaklerina SEB Enskilda Equities divisjonis. Tema ametijuhendi punkt 3.2 nõudis kõigi õigusaktide, pangas kehtivate eeskirjade ja muude vastavaid toiminguid reguleerivate eeskirjade järgimist, mis reguleerivad tehingute sooritamist reguleeritud börsidel kaubeldavate instrumentidega ning nõutavaks töötulemuseks oli õiguspärane käitumine. Ülalnimetatud vastuskirjadega on tõendatud, et Karoly Kirber läbis turukuritarvitust käsitleva pangasisese koolituse ning on kinnitanud oma allkirjaga järgmiste pangaeeskirjade järgimist:

1)     protseduurireegel nr 3-7017 Balti börsitehingute kohta;

2)     investeerimisteenuste osutamise eeskiri nr 7-8210 ja

3)     turukuritarvituse keelamise eeskiri nr 7-8213. 

Turukuritarvituse keelamise eeskirja punkt 5.1.a sätestab must-valgelt: töötajal on keelatud turuga manipuleerimine, sh on keelatud kliendile väärtpaberitehingu tegemine eesmärgiga mõjutada väärtpaberite hindu kindlas suunas. Sama eeskirja punkt 5.2 sätestab, et töötajal on keelatud teha kliendi arvel väärtpaberitehingut, kui tal on piisavalt põhjust kahtlustada, et selle väärtpaberitehingu puhul on tegemist turuga manipuleerimise või selle katsega. 

Ühtlasi paneb nimetatud eeskiri (punkt 6.1) töötajale, kes kahtlustab, et tehing on seotud turukuritarvitusega, kohustuse viivitamatult teavitada oma vahetut juhti ja panga compliance officer’i, kellel on omakorda kohustus sellest viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni. Sealjuures on eraldi välja toodud, et turukuritarvituse kahtlus ei pea põhinema tõenditel. 

Finantsinspektsiooni 17.08.2009 kirjaga on tõendatud, et SEB Pank compliance officer teavitas Finantsinspektsiooni kõnealusest turumanipulatsioonikahtlusest alles 25.03.2009 ja seda kohustust ei täitnud Karoly Kirber. 

Kaitsjate poolt taotletud tõenditest AS SEB Pank poolt väljastatud sisekontrolli materjalidest selgub, et seal on asutud seisukohale, et Karoly Kirber oleks, arvesse võttes tema tööstaaži, pidanud märkama turumanipulatsiooni kahtlust ja oleks pidanud rakendama ettevaatusabinõusid. Seda põhjusel, et müügiorder oli ebatavaliselt suures koguses ja sellised kogused on tavalised üksnes institutsionaalsete klientide puhul. Toomas Tool aga on eraisik. Ühtlasi soovin ma rõhutada, et SEB Panga sisekontroll tegi selle järelduse üksnes müügiorderi suuruse pealt, ilma, et oleks kuulatud kõiki tehingukorralduste salvestisi, kust selgelt ilmneb T. Tooli tehingukorralduste manipulatiivne eesmärk. 

Kuigi KarS § 398¹ lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseis ei sisalda mõisteid „õigustatud põhjendus“ ja „turu tunnustatud tava“, siis sisalduvad need mõisted väärtpaberituruseaduses ja Euroopa turukuritarvituste direktiivis toodud turumanipulatsiooni mõistes. 

Nimelt avatakse seal turumanipulatsiooni mõiste läbi selle, et 1) finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused või 2) isiku poolt või isikute koostöös tehtavad finantsinstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, on käsitletavad manipulatsioonina üksnes siis, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale. 

Sel põhjusel pidas prokuratuur vajalikuks peatuda ka neil kahel mõistel. 

Õigustatud põhjendusi tehingutele või tehingukorraldustele, mis iseenesest vastavad turumanipulatsiooni tunnustele on kaks, ja need tulenevad Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2273/2003: 1) emitendi väärtpaberite tagasiostu programmid ja 2) väärtpaberite emiteerimise käigus stabiliseerimine ja ülejaotamise võimaluse kasutamine. 

Turu tunnustatud tava on mõiste, mis on avatud VPTS § 188¹⁶ lõikes 1: Turu tunnustatud tava käesoleva peatüki tähenduses on selline käitumine, mida saab mõistlikult eeldada ühel või mitmel finantsturul ning mille inspektsioon on heaks kiitnud vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule. 

Tegemist on mehhanismiga, mis võimaldab Finantsinspektsioonil heaks kiita turu tunnustatud tavana teatud kauplemistava, mis väliselt vastab turumanipulatsiooni tunnustele, kuid milleta ei oleks võimalik turu normaalne toimimine või väärtpaberitega kauplemine või neile hinna leidmine. Põhimõtteliselt eeldaks see, et huvitatud isik pöörduks Finantsinspektsiooni poole taotlusega kehtestada turu tunnustatud tava. 

Finantsinspektsiooni kirjaga 26.10.2009 on tõendatud, et Eesti Vabariigi Finantsinspektsioon ei ole heaks kiitnud ühtegi turu tunnustatud tava, mis vastab väliselt turumanipulatsiooni tunnustele. 

Seega on tõendatud, et käesolevas vaidluses puudus turumanipulatsioonil õigustatud põhjendus (tegemist ei olnud emitendi väärtpaberite tagasiostu programmiga ega väärtpaberite emiteerimise käigus stabiliseerimise ja ülejaotamise võimaluse kasutamisega) ja tegemist ei olnud turu tunnustatud tavaga. 

Kõiki tõendeid kogumis hinnates joonistub välja väga selgelt asjaolu, et 2008.a. otsustas Toomas Tool teha pikaajalise investeeringu AS-i Arco Vara ja osaleda sealjuures selle juhtimises. Kuna AS Arco Vara suuraktsionäride juhatuse liikmed ja AS Arco Vara nõukogu liikmed R. Tomingas ja H.-P. Luitsalu keeldusid kaasamast Toomas Tooli AS Arco Vara juhtimisse, kasutas Toomas Tool ära talle teatavaks saanud infot R. Tomingase ja H.-P. Luitsalu ettevõtete laenudest ja otsustas põhjustada neile probleeme. Seda enam, et juhul, kui Toomas Tool saavutanuks oma eesmärgi kutsuda esile laenude margin call, oleks võinud pangad tagatiseks panditud Arco Vara aktsiad börsil müüki panna ning Toomas Tool oleks koheselt ja märkimisväärselt saanud selle võrra kasvatada oma osalust AS-s Arco Vara. 

Hinnates ühelt poolt fakti, et Toomas Tool soetas 2008.a. juulis 10 000 000 aktsiat (ca 10% aktsiakapitalist) ja poole aasta jooksul soetas veel teist sama palju, on majanduslikult mõistetamatu 500 000 aktsia müük ostule järgneval päeval, eriti info valguses, et samal ajal kandis ta 3 500 000 miljonit aktsiat OÜ Freier Projekt kontole hinnaga 0,63 EUR/aktsia. 

Samuti on majanduslikult põhjendamatu ligi 600 000 aktsia ost börsil hinnaga 0,59 EUR/aktsia ning 500 000 aktsia müük lõpuks hinnaga 0,57 ja 0,58 EUR kaks nädalat hiljem (nii suurte investeerimisotsuste tegemise puhul sisuliselt samaaegselt).

Samuti on majanduslikult mõistetamatu, et Toomas Tool ei teinud midagi, et juhul, kui ta tõepoolest oleks soovinud kõigist oma aktsiatest vabaneda, leida sellele suurostjat börsiväliselt. Seda eriti olukorras, kus Toomas Tool oli teadlik nii Oberschneideri kui ka CPI huvist Arco Vara aktsiate vastu. 

Mõistetavaks muutubki see alles koos selle teabega, et T. Toolil oli isiklik motiiv viia aktsia hind börsil 0,55 EUR-ni ning ühtlasi suruda aktsia hinda börsil alla selleks, et hiljem ise aktsiaid odavalt kokku osta. 

Sealjuures soovib prokuratuur veel kord rõhutada, et keelatud ei ole mitte suure koguse aktsia müük börsil, vaid keelatud on tehingud, mille eesmärgiks on aktsiahinna kujundamine. Teisisõnu, kui Toomas Tool oleks müünud turul kasvõi kaks miljonit Arco Vara aktsiat põhjusel, et tal oleks soovinud oma osalusest vabaneda või saada nö vaba raha, ei saaks sellisele tehingukorraldusele midagi ette heita, tegemist oleks olnud õiguspäras tehinguga. Kuid tõendatud on, et Toomas Tooli peamine eesmärk 500 000 aktsia müümisel oli aktsiahinna kindal piirini viimine ehk aktsiahinna kunstlik kujundamine. 

Tehing börsil, mille eesmärgiks on aktsiahinna kunstlik kujundamine, on eksitav, keelatud ja karistatav. 

Kaitsjate taotlusel uuriti kohtus ka selliseid tõendeid, mis prokuratuuri hinnangul on asjasse puutumatud: AS Arco Vara poolt tagasiostu programmi raames tehtud aktsiatehingud (ei mõjuta kuidagi hinnangu andmist T. Tooli ja K. Kirberi tegevuse keelatusele); AS Arco Vara juhatuse ja nõukogu liikmete ütlused (ei sisaldanud ei õigustavat ega süüstavat teavet) ja Kristjan Hänni poolt antud spetsialisti arvamus. 

Viimane dokument on selline, et prokuratuuri hinnangul ei ole esiteks võimalik seda tõendi vormi puuduste tõttu tõendina arvestada. KrMS § 63 lg 1 näeb ette tõendite loetelu, st et kui pooled soovivad midagi menetluse käigus tõendada, tuleb see esitada nõutavas tõendivormis. KrMS § 63 lõikes 1 toodud tõendite loetelu on nö range, st et muid tõendeid tõendamisel kasutada ei tohi, kui on leoteletud kõnealuses sättes. KrMS § 63 lg 1 näeb tõendina ette eksperdiarvamuse, kuid ei näe tõendina ette spetsialisti arvamust. Seega ei ole tegemist lubatava tõendiga. Vabatõendiga tõendamiseseme asjaolusid tõendada ei ole lubatud. 

Kui kaitsjad oleksid soovinud tõepoolest esitada tõendina eksperdi hinnangut, siis oleks tulnud lähtuda KrMS normidest ja taotleda kohtult ekspertiisi määramist. Sel juhul oleksid mõlemad pooled saanud sõnastada eksperdile küsimused ning eksperdiarvamuse ebaselguse osas oleks olnud võimalik eksperti ka küsitleda. Käesoleval juhul sellised võimalused puuduvad. Prokuratuur sooviks teada, millele esitatud arvamus tugineb, milliste kriminaalasja materjalidega K. Hänni tutvus, miks ei ole ta arvesse võtnud tehingukorralduste salvestistest tulenevat infot oma arvamuse andmisel, millest ta järeldab, et puudus võimalus blokktehinguks. Samas ei ole prokuratuuril menetluslikult võimalik neid küsimusi K. Hännilt küsida, sest tal puudub menetlusstaatus – K. Hänni ei ole käsiteltav ei tunnistajana ega eksperdina. 

Viitan ka Riigikohtulahendile nr 3-1-1-142-05 ja tsiteerin: „Üldjuhul on kriminaalmenetluslikul tõendamisel võimalik kasutada vaid KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (nn ranged tõendid) /.../ Range tõendamissüsteem nõuab erinevate lubatavate tõendiliikide, aga ka erinevate tõendiallikate selget piiritlemist üksteisest /.../Tõendamiseseme asjaolu, mille selgitamiseks prokurör taotles neuroloogi kohtusse kutsumist, puudutas küsimust sellest, kas L. Hea lapse vigastuste puhul on alust rääkida raputatud lapse sündroomist või mitte. Sellise küsimuse lahendamine eeldab mitteõiguslikele eriteadmistele tuginevate ja konkreetset kriminaalasja puudutavate järelduste tegemist ning seega ekspertiisi määramist.“ 

Teiseks ei saa K. Hänni arvamust arvestada ka sisuliselt. Käesoleval juhul saab asjaolu, kas T. Tooli ja K. Kirberi tegevuses on turumanipulatsiooni tunnused, otsustada üksnes kohus kõikgi uuritud tõendite pinnalt. Ma juhin tähelepanu, et prokuratuur süüdistab isikuid selles, et nad tegid tehinguid keelatud eesmärgil. See tähendab, et piltlikult öeldes tuleb vaadata süüdistatavate pähe ja tuvastada vaidlusaluste tehingute ja tehingukorralduste tegemise eesmärk. Seda saab teha üksnes kohus. Sisuliselt on K. Hänni asunud kohtu rolli, asudes lahendama süüdistatavate süüküsimust. Sealjuures on K. Hänni teinud seda selliselt, et on täielikult ignoreerinud tehingukorralduste salvestistest tulenevat teavet ja sealt nähtuvaid süüdistatavate eesmärke. Ka sel põhjusel on K. Hänni järelduselt sisult mõttetud, sest nad käsitlevad üksnes poolikut teavet. 

Põhjus, miks K. Hänni arvamust ei ole võimalik samastada Finantsinspektsiooni Turujärelevalve osakonna märgukirjaga ning miks viimane on käsitletav tõendina, seisneb selles, et esiteks ei sisalda märgukiri arvamusi ega hinnanguid, see ei pretendeeri eksperdi arvamuse staatusele, vaid kajastab üksnes tehingute jadasid, näidates ära hinnakoridorid, milles vaatlusalustel päevadel kaubeldi. Teisisõnu on tegemist kirjeldava, mitte järeldava tõendiga. Ühtlasi oli kaitsjatel võimalus küsitleda Finantsinspektsiooni esindajat, mida kaitsjad ka põhjalikult tegid. 

Juhul, kui kohus siiski ei nõustu prokuratuuri seisukohaga selles, et tegemist on kõlbmatu tõendiga vormilt ja kavatseb otsuse tegemisel tugineda ka K. Hänni arvamusele, siis sellisel juhul palun ma kohtul tõendina arvesse võtta ka Finantsinspektsiooni koostatud arvamust K. Hänni arvamusele ning arvestada selles väljatoodud seisukohti. 

Süüdistatavatena andsid kohtuistungil ütlusi T. Tool ja K. Kirber. Prokuratuuri hinnangul tuleb nende ütluste puhul esmalt arvesse võtta, et tegemist on süüdistatavate ütlustega ehk siis tegemist on isikutega, kellel puudub tõe rääkimise kohustus ning isikutel on ilmselge huvi endi kaitseversiooni esitamisest. 

Prokuratuuri arvates ei ole võimalik T. Tooli ja K. Kirberi ütlusi tõendina arvesse võtta. Seda põhjusel, et nende ütlused on vastuolus kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega ning oma olemuselt ka eluliselt ebausutavad. Seda järgnevatel põhjustel: 

1.     T. Tool ei suutnud anda usutavaid vastuseid küsimustele, miks ta soetas vaid nädal aega enne manipulatiivse müügi alustamist, ligi 600 000 AS Arco Vara aktsiat börsilt hinnaga 0,59 EUR. Majanduslikult põhjendamatu ja vastuoluline on käitumine, mille korral isik samaaegselt ostab ning müüb suurema koguse aktsiaid ning teeb seda selliselt, et väärtpaberite ostuhind ületab väärtpaberite müügihinda. Väärtpaberiturul samaaegne kauplemine nii ostu- kui ka müügipoolel, kus ostuhinnad ületavad müügihindasid, on investorile kahjulik ja seetõttu ka majanduslikult põhjendamatu. T. Tooli kaitseversioon maailma majanduse järsust muutusest (nädala jooksul 2008.a. juulikuus) on eluliselt ebausutav ning vastuolus tehingukorraldustest saadud teabega T. Tooli nägemuse kohta AS Arco Vara tuleviku osas. Eraldi võib ka osundada sellele, et pärast aktsiate ostmist hinnaga 0,59 EUR börsilt, Arco Vara aktsia hind börsil hoopis jätkas tõusmist, mis viitas, et T. Tool on teinud hea investeeringu. T. Tool ega tema kaitsjaid ei ole nimetanud ühtegi sündmust, mis oleksid objektiivselt hinnatavad mõistmaks, miks pidi T. Tool äkitselt arvama, et ta on teinud halva investeeringu. Oma arvamust Arco Vara juhtkonna nõrkuse suhtes avaldas T. Tool kõnesalvestistes juba enne seda, kui ta 10 000 000 aktsiat soetas. 

2.     T. Tool andis ilmselgelt ebaõigeid ütlusi seoses sellega, et ta kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovinud saada AS Arco Vara suuraktsionäriks ning et ta soovis koheselt kogu oma osaluse müüa. Samas tuleb tehingukorralduste salvestistelt korduvalt ja jõuliselt välja Toomas Tooli soov soetada AS-s Arco Vara selline osalus, mis annaks talle häälteenamuse, sealjuures tehes seda viisil, et suruda turul aktsia hind alla ning tekitada võimalus suur aktsiakogus väga odava hinnaga kokku osta, mh nähtuvad T. Tooli kavatsused AS Arco Vara aktsiaga seoses ka alljärgnevates katketes tehingukorraldustest: 

07.07.2008.a. kõne Riho Talumaale 20080707111512_356159_out:

T: [...]kui ma ei saa nendega kokkuleppele, siis ma paiskan selle kõik uuesti müüki

R: Mhmh

T: aga mul on lihtsalt see tase niipalju all pool, et ma võin selle hinnaga rahulikult müüa

R: Mhmh. Arusaadav

T: Et siis ma hakkan teda peksma uuesti välja 

08.07.2008.a. kõne Riho Talumaaga 20080708115831_357603_out:

T: eks ma siis noh ma ise, ise arvestasin, et ma suurendan oma osalust kuni 40-neni kui see hind püsib ja ja nii noh, no seal on tehingud, mis seal on siis noh, mingi 15 miljonit eurot 

Toomas Tooli kavatsust soetada Arco Varas suurosalus tõendavad ka Arti Araka ütlused ja CPI kiri R. Tomingale ja H.-P. Luitsalule. 

3.     Toomas Tool andis ütlusi, et põhjus, miks ta 500 000 koos ülejäänud 3 500 000 aktsiaga OÜ-le Freier Projekt edasi ei müünud, tulenes sellest, et tal puudusid selleks vajalikud finantsvahendid. Tegemist on ütlusega, mis on ümber lükatud tehingukorraldusest saadud teabega, kus T. Tool väljendab pärast ligi 11 miljonit krooni väärt ostutehingu sooritamist, et vabade vahendite leidmine ei ole tema jaoks problemaatiline, vastava vajaduse tõusetumisel peab ta üksnes teadma sellega arvestada ja vastava rahasumma Eestisse kandma:

04.07.2008.a. kõne Riho Talumaaga 20080704174405_355901_out:

T: Mmm on küll mul on seal seda raha et ma lihtsalt sellepärast et kas jõuan nagu Eestisse peale kanda raha 

4.     Samuti jääb arusaamatuks ning seda ei suutnud omalt poolt selgitada ka süüdistatav T. Tool, millisel põhjusel avati Mari Toolile SEB Panga esindajakonto. T. Tool selgituse kohaselt avati nimetatud konto sooviga eristada abikaasade lahusvara. Arusaamatuks jääb, miks pidas T. Tool vajalikuks eristada enda ja oma abikaasa lahusvara, kuivõrd tehinguid mõlema abikaasa lahusvaraga sooritas väärtpaberiturul T. Tool ainuisikuliselt. Tegemist on ilmselgelt ebaõige ja ennastõigustava ütlusega, kuna T. Tooli käitumine ei vasatanud tema sõnadele istungil. Ehk siis, olles soetanud M. Tooli nimele avatud SEB Pank esindajakontole 4 000 000 aktsiat, kandis ta koheselt  3 500 000 aktsiat edasi OÜ Freier Projekt kontole ja 500 000 aktsiat hakkas realiseerima börsil, mis tähendb, et lahusvaraks soetatud varast ei jäänud sellele kontole paari nädalaga mitte midagi. 

5.     Prokuratuur soovib osundada ka sellele ebaloogilisusele T. Tooli tegevuses ja ütlustes. T. Tool väitis kohtuistungil, et ta soovis müüa mitte üksnes 500 000 aktsiat, vaid kogu oma osaluse, st 10 000 000 aktsiat. Sellised ütlused on vastuolus kogutud tõenditega ja eluliselt ebausutavad. Esiteks tuleb täheldada, et T. Tool müüs M. Tooli esindajakontole soetatud 4 miljonist aktsiast koheselt 3,5 miljonit edasi OÜ-le Freier Projekt. Börsile müüs ta aktsiaid üksnes M. Tooli esindajakontole jäänud jäägist. Selline eristus näitab selgelt, et erinevaid eesmärke nende aktsiate  (ühelt pool 3,5 miljonit, teiselt poolt 0,5 miljonit) osas. Samuti jääb sellisel juhul täielikult arusaamatuks, miks oleks T. Tool pidanud soovima oma äriühingule, OÜ-le Freier Projekt tekitada nii suurt kahjumit. Kui T. Tool oleks tõepoolest soovinud kogu 10 000 000 aktsiat börsil realiseerida (kogenud investorina suudab ta näha ette, mis mõju tekitab aktsia hinnale sellise koguse müük bärsil -  see nähtub ka eelpool tsiteeritud kõnedest), siis miks müüs ta aktsiad, mille oli ostnud hinnaga 0,52 EUR/aktsia OÜ-le Freier Projekt hinnaga 0,63 EUR? See tähendanuks OÜ-le Freier Projekt äärmiselt suurt kahjumit. 

6.     T. Tool väitis küsitlemisel vastuseks prokuröri küsimusele, et ta küsis maaklerilt, kas on isikuid, kellel on erihuvi suure koguse aktsiate ostuks. Samuti avaldas T. Tool küsitlemisel, et süüdistuses nimetatud ajaperioodil ei olnud ta K. Kirberiga kohtunud ning kõik tehingukorraldused andis ta viimasele telefon teel. Teave selle kohta, et T. Tool oleks K. Kirberi käest tundnud huvi erihuviga investorite osas, on kõnesalvestistega ümber lükatud. Kuulatud salvestistest ei tundnud T. Tool üheski kõnes huvi selle kohta, kas on olemas erihuvidega ostjaid ja kuulatud kõnedest üheski ei nimeta K. Kirber ühtegi nime, kellel võiks selline ostuhuvi olla. Samas, tuleneb salvestistest küll välja see, et T. Tool teab, et Paul Oberschneider on isik, kellel on ilmselgelt erihuvi suurtes kogustes AS Arco Vara aktsiate ostuks. 

Kogumis tuleb järeldada, et Toomas Tooli ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ennekõike tehingukorralduste salvestistega, mis on objektiivsed tõendid, ja sel põhjusel tuleb need jätta tõendite kogumist kõrvale. 

Karoly Kirberit puudutavalt tuleb samuti arvestada tema ülekuulamisel antud ütluste elulist usutavust ning kooskõla teiste tõenditega kogumis. Prokuratuur soovib kohtu tähelepanu juhtida järgnevatele asjaoludele: 

1.     K. Kirberi ütlustele üldise hinnangu andmisel alustaks prokuratuur sellest, et toob välja K. Kirberi vastuse prokuratuuri viimasele küsimusele, kuidas ta reageeris T. Tooli soovile (nagu see nähtub antud tehingukorraldusest: 24.07.2008.a. kõne Karoly Kirberiga 20080724150517_001_0000023C - T: Mhmh okei okei. Noh aga aga vaatame siis homme, sest noh ma olen muidugi seda meelt, et see aktsia tuleb jämedalt veel alla ajada) „aktsiahinda jämedalt alla ajada“. Nimetatud küsimusele vastas K. Kirber, et ta pidas seda T. Tooli poolseks keelevääratuseks. Selline arusaam on vastuolus iga mõistliku kolmanda isiku tajuga, sest kuulates T. Tooli tehingukorraldusi ja sealt ilmnevat korduvat infot selle kohta, kuidas T. Tool arutleb, et mõistlik oleks aktsiahind nii alla ajada, et siis odavalt alt üles osta ning lauseid, et ta soovib Tomingat ja Luitsalu „maa sisse peksta“, ei ole võimalik, et Karoly Kirber seda tõepoolest keelevääratusena oleks tajunud. Lisaks eelöeldule ilmestab K. Kirberi ütlusi ka see, et saades ka ise aru oma vastuse ebaadekvaatsusest, üritas ta oma vastust prokuratuuri poolt esitatud küsimusele mõnevõrra „mugandada“ ning esitada seda vastuvõetavamal kujul. Olles eelnevalt nimetanud seda T. Tooli keelevääratuseks, väitis K. Kirber järgnevalt, et ei saanud T. Tooli taolisest väljaütlemisest aru või ei mäleta ta, et oleks kuulnud midagi taolist T. Tooli poolt lausutavat. 

2.     Samuti üritas K. Kirber kohtuistungil väita, et ei ole sooritanud ebaseaduslikke tehinguid, mööndes siiski, et võis koos T. Tooli poolt antud tehingukorralduste alusel sooritada ka küsitavaid tehinguid. Seega on K. Kirber vähemalt osaliselt omaks võtnud, et T. Tooli poolt antud tehingukorraldused ja tema enda täidetud tehingud võivad olla mitteõiguspärased. 

3.     Süüdistatavad on väitnud, et tehingukorraldused ning nende raames sooritatavad tehingud omasid igakordselt majanduslikku sisu ning nende eesmärgiks oli saavutada müüdavate aktsiate puhul kliendile päeva parim müügihind. Seejuures väitis K. Kirber, et lähtus müügistrateegia kavandamisel reaalsest turunõudlusest, kuivõrd pakkumine toimus üksnes nõudluse olemasolul ning müügisurve oli välistatud. Nimetatud väitele ei vasta aga olukord, kus väärtpaberite müük toimub peidetud orderitega ehk olukorras, kus potentsiaalset ostjat ja ostukogust ei ole teada. Asjaolu, et T. Tooli poolt antud tehingukorraldused ja K. Kirberi poolt täidetud tehingud väljusid konkreetse päeva nõudluse ja pakkumise tasakaalust, tuleneb muuhulgas ka T. Tooli poolt antud tehingukorraldustest: 

14.07.2008.a. kõne Karoly Kirberiga 20080716110836_001_00000104:

T: aga ole 61 ka väljas siis

K: okei olen 61 peal väljas

T: Mul sa pole midagi müünd vä

K: Ee suurt mitte jah, või jah ei ole üldse mitte 

21.07.2008.a. kõne Karoly Kirberiga 20080721100659_001_000001CB:

K: et aga ootame äkki siin päeva peale tuleb keegi noppima 

4.     Samuti on K. Kirberile tema kaitsja poolt esitatud küsimustes kirjeldanud tehinguperioodil K. Kirberi poolt T. Tooli antud tehingukorralduste alusel sooritatud tehingute asjaolusid. Süüdistus peab nimetatud osas kaitsja küsitlust ja K. Kirberi vastuseid oma olemuselt eksitavateks. Ehkki süüdistatav on väitnud, et üritas korraldada T. Tooli poolt antud tehingukorralduste alusel müügitehinguid blokktehingutena, väljumata väärtpaberibörsi tavapärastest käivetest ning tegutsedes investori kasumi maksimeerimise eesmärgist lähtudes, ei nõustu prokuratuur süüdistatava poolt küsitlusel avaldatud seisukohaga. Süüdistuse sisu seisneb selles, et süüdistatavad oma tehingukorralduste ja tehingute jadaga tekitasid kogumis turule sellise müügisurve, mis surus aktsiahinna alla. Prokuratuuri hinnangul oleks saanud sellist müügisurvet vältida mh ka juhul kui T. Tool oleks aktsiad blokina (tervikpakina) müünud väljaspool börsi. Just selle käitumisviisi eiramist ehk siis asjaolu, et Toomas Tool ei teinud mitte midagi (mida ta ka sisuliselt möönis vastuseks prokuröri küsimusele) peab prokuratuur majanduslikult ebamõistlikuks käitumiseks olukorras, kus kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et taolise tehingu tegemiseks olid võimalused olemas. Nimetatud osas on vajalik osundada ka asjaolule, et ka tunnistajad Tomingas ja Luitsalu, olles AS Arco Vara suuraktsionärid, ning Riho Talumaa, olles professionaalne maakler, väitsid, et kõige esimene asi, mida nad teeksid, kui asuksid korraga müüma suurt kogust Eesti ettevõtte aktsiaid, oleks see, et nad püüaksid leida turuväliselt ostja kogu aktsiapakile. 

Samuti tuleb müügisurve avaldamisel ja läbiviimisel arvestada alljärgnevas kõnekatkes väljaöelduga: 

21.07.2008.a. kõne Karoly Kirberiga 20080721131358_001_000001D7:

T: Palju sa praegu minu omast müünud oled umbes

K: Kohe ütlen üks hetk

T: no umbes noh

K: Peaks olema tsirka tsirka 18 kilo

T: Aaa ainult nii vähe vä

K: Midagi rohkem jah

T: Kuule aga vaata ma annan sulle siis ma annan sulle niukse numbri onju 70 939 aktsiat

K: 70 939

T: Jah on mul vaata sellel kontol hommikuse seisuga sellel sellel kontol kust kust ma olen endal müünud onju

K: okei

T: et noh kui sa tahad siis proovi see mehele panna täna 

Võttes arvesse, et tegemist on vahetult enne manipulatsiooniga seatud eesmärgi realiseerumist peetud kõnega ning asjaolu, et tehingukorraldus antakse vahetult enne börsipäeva lõppu, on süüdistatavate väited müügisurve mitteavaldamise ning müügipakkumiste tegemise osas, mis vastasid nõudlusele, ümber lükatud. Ilmselgelt põhjendamatu on olukorras, kus päevased müügikäibed on minimaalsed, tehingukorralduse andmine ligi 3 korda suurema koguse müümiseks ja seda börsipäeva lõpus. 

Seega, lugupeetud kohus, tuleb kaitsjate poolt taotletud tõendid kui asjassepuutumatud (tagasiostuprogrammi puudutavad dokumendid ja pikaajalised aktsiahinnagraafikud), ebausaldusväärsed (süüdistatavate ütlused) ja lubamatud (spetsialisti arvamus) tõendite kogumist kõrvale jätta. 

2. Õiguslik analüüs 

KarS § 398¹ lg 1 kohaselt on karistatav tegu reguleeritud turu või finantsinstrumendi turuhinna või reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva  tehingu või tehingukorralduse tegemine või emitendi finantsinstrumendi suhtes teadvalt ebaõige või eksitava teabe levitamine emitendi aktsia- või osakapitalis osalust omava või emitendiga töö- või ametiülesannete kaudu seotud isiku poolt. 

Toomas Toolile heidetakse ette finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingukorralduse tegemist. 

Karoly Kirberile heidetakse ette finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu tegemist. 

Kuriteokoosseis on jagatav järgmisteks osisteks: 

1)     finantsinstrument;

2)     eesmärk mõjutada selle turuhinda;

3)     eksitusse viiv ja tõenäoliselt eksitusse viiv tehingukorraldus ja tehing. 

Finantsinstrumendiks käesoleval juhul on AS Arco Vara aktsia. 

Tõendatud on, et Toomas Tool soovis langetada Arco Vara aktsia turuhinda piirini, mis tõi kaasa OÜ Toletum ja OÜ HM Investeeringud laenulepingutes toodud nn margin call’i, mille tagajärjel tekkis pankadel õigus panna laenude tagatiseks panditud Arco Vara aktsiad müüki. Toomas Tool andis Karoly Kirberile tehingukorraldused müüa Mari Tool’iga seotud SEB Pank esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes järjest madalama hinnaga eesmärgiga viia AS Arco Vara aktsia hind allapoole nimetatud trigger price’i piiri, so 0,56 EUR hinnataset. Karoly Kirber, olles professionaalne turuosaline, olles teadlik Toomas Tooli poolt äsja omandatud 10 000 000 aktsiast, olles teadlik Toomas Tooli suhtumisest ja kavatsusest AS Arco Vara suhtes ja Toomas Tooli eesmärgist suruda Arco Vara aktsia hinda alla ning olles saanud Toomas Toolilt tehingukorraldused, mille selge tagajärg oli tugeva hinnasurve tekkimine Arco Vara aktsia turuhinnale, täitis Toomas Tooli korraldused ega teavitanud panka turumanipulatsiooni kahtlusest. Seega, täites teadlikuna turumanipulatsioonina kvalifitseeruvad tehingukorraldused, tegi ka Karoly Kirber ise tehingud eesmärgiga mõjutada AS Arco Vara aktsia turuhinda. Selleks et veel kord rõhutada Karoly Kirberi teadlikkust Toomas Tooli eesmärgist tsiteerin veel kord Toomas Tooli tema antud tehingukorralduste salvestistelt: „nii kaugele jõudsime, et kuradi, et need kukkusid läbi onju, jaa, noh, vaatame kui palju heasoovlikke inimesi on, kes tahavad nendele sõpradele laenu anda, noh“ , millele vastas K. Kirber lausega: „eks, eks näis.“ Ka pärast selle lause väljaütlemist ei esitanud Karoly Kirber teadet turumanipulatsioonist, ta lihtsalt nõustus Toomas Tooliga. 

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande 3. trüki kohaselt on tehing või tehingukorraldus eksitusse viiv, kui selle teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused ja see ei vasta tunnustatud turutavadele ning tehing või tehingukorraldus hoiab või viib finantsinstrumendi hinna tavapäratule või kunstlikule tasemele. 

Käesoleval juhul Toomas Tooli ja Karoly Kirberi tegevus survestas AS Arco Vara aktsia turuhinda selliselt, et surus päev-päevalt aktsia turuhinna madalamale ning müügiorderite hulk oli sedavõrd suur ja mis eelkõige oluline – järjepidev -, et ei võimaldanud aktsia turuhinnal tõusma hakata. Seega surusid T. Tool ka K. Kirber jõuga aktsia hinda alla, mis tähendab, et viisid finantsinstrumendi turuhinna kunstlikule tasemele. 

Sealjuures puudus Toomas Toolil õigustatud põhjendus selliseks hinda suruvaks müügiks. Vastab küll tõele, et Toomas Tool realiseeris turumanipulatsioonina aktsiad selliselt, et teenis ise nende pealt kasumit, kuid turumanipulatsioon ei eeldagi, et isik peaks endale kahjulikult või siis et kahjumlikult tegutsema. E. J. Swan ja J. Virgo toovad välja oma raamatus „Turu kuritarvituste regulatsioon“, et tunnus, millest algab turumanipulatsiooni tuvastamine, on see, kui isikul on selge põhjus viia väärtpaberi hind eksitavale, tavapäratule või kunstlikule tasemele. Kui see oligi tehingu eesmärk, siis sõltumata sellest, kui palju teisi positiivseid motiive selle tehinguga kaasnes, sh kasumi teenimine, ei oma see tähtsust ning tehing tuleb lugeda manipulatiivseks¹. 

Seega, lugupeetud kohus, esinevad süüdistatavate tegevuses kõik kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. T. Tool ja K. Kirber tegid tehingud ja tehingukorraldused, mille eesmärgiks oli mõjutada aktsia hinda ja kuna nad oma eesmärgi saavutasid ning aktsiahind börsil viidi kunstlikule tasemele, olid need tehingud eksitusse viivad või vähemalt tõenäoliselt eksitusse viivad teistele börsil tegutsejatele. 

Subjektiivsest küljest eeldab kuritegu kavatsetust mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Kuna Toomas Tool seadis aktsiahinna langetamise enda otseseks eesmärgiks ja Karoly Kirber saades sellest aru ja täites need tehingukorraldused, mille sisuks oli aktsiahinna jõuga mõjutamine, siis tegutses ka tema eesmärgiga viia aktsia hind kunstlikule tasemele. Seega on tuvastatud ka subjektiivne koosseis süüdistatavate tegevuses. 

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud T. Tooli ja K. Kirberi käitumises puuduvad. 

Kaitsjad on üritanud menetluse käigus konstrueerida süüdistatavate oletuslikku käitumisviisi, millel puudunuks turgu manipuleeriv iseloom, ning samuti tõstatada küsimusi seoses Arco Vara väärtpaberi tegeliku hinnaga, juhul kui 22.07.2008 Arco Vara aktsia sulgemishind 0,55 EUR-i seda ei olnud. Kaitsjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et nii T. Tooli kui ka K. Kirberit süüdistatakse turumanipulatsioonis kui tegevusdelikti toimepanemises. Tegevusdelikti puhul täidab isik süüteo koosseisulised asjaolud oma aktiivse tegutsemise tulemusena ning sellisel juhul (vastandina tegevusetusdeliktile) ei tule konstrueerida oletuslikku nõutavat tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine, kuivõrd koosseisupärasust välistavaks asjaoluks on juba üksnes keelatud tegevusest hoidumine. Tegevuse keelatuse olukorras on tähtsusetu samaaegse õiguspärase tegutsemise võimaluse tuvastamine, kuivõrd keelatud tegevusest tegevusetuse vormis hoidumine ei eelda välismaailmas manifesteeritavat käitumisakti. 

Kaitsjad on esinenud ka väitega, et süüdistus ei ole tõendanud, milline oli siis Arco Vara aktsia tegelik hind (vs kunstlik hind). Tegemist on demagoogilise väitega. Aktsia hinna kunstlikkust näitabki see, et see on saavutatud selliste tehingukorralduste ja tehingute mõjul, mille eesmärgiks oligi väärtpaberi hinna kujundamine. Ei ole võimalik tegelikkuses tuvastada, milline oleks olnud aktsia hind juhul, kui manipulatiivsed tehingud börsil olematuks teha. Börsil on liiga palju tehinguid oma koosmõjus, mis muudavad olukorra taastamise ilma teatud tehinguteta võimatuks, tegemist oleks spekulatsiooniga. Ja selleks puudub igasugune vajadus. Veelkord: hind on kunstlik siis, kui see on tekkinud tehingu mõjul, mille põhieesmärk oli hinda mõjutada. Kuna käesoleval juhul oli aktsiaturul AS Arco Vara aktsia hind enne ja pärast manipulatsiooni lõppu samas suurusjärgus, saab antud kaasuse puhul ka öelda, et indikatiivselt oli sellel ajal loomulik tasakaaluhind 0,62 EUR. 

Kaitsjate argument, et Toomas Tool ise ei teinud tehinguid hinnaga 0,56 EUR ega teinud tehinguid 22. juulil, so päeval, kui saabusmargin call, ei ole asjassepuutuv. Turumanipulatsiooni eesmärki oli võimalik saavutada ja saavutasid süüdistatavad ka kasumlikumalt ja varjatumalt. Tõendatud on, et 1) T. Toolil oli eesmärk viia AS Arco Vara aktsia hind börsil allapoole 0,56 EUR hinnapiiri; 2) et tema tehingukorraldustel müüa ligi 500 000 aktsiat ajas järjest madalama hinnaga puudus õigustatud põhjendus vaadates T. Tooli, M. Tooli ja OÜ Frier Projekt tehinguid tervikuna ning et 3) T. Tool ja K. Kirber saavutasid  500 000 aktsia müügikorralduste andmise ja täitmisega soovitud aktsiahinna ja T. Tool väljendas rahulolu eesmärgi saavutamise üle. 

Sealjuures soovib prokuratuur ka eraldi rõhutada, et turumanipulatsioon oleks toime pandud ka siis, kui T. Tool ja K. Kirber oleksid teinud tehinguid eesmärgiga viia Arco Vara aktsia hind 0,55 EUR tasemele, kuid ei oleks oma eesmärki saavutanud. KarS § 398¹ lg 1 koosseis näeb karistuse ette tehingu või tehingukorralduse eest, mis on eksitusse viiv või tõenäoliselt eksitusse viiv ja tehtud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil. Eesmärgi saavutamist koosseis ei nõua. Seega ei pea prokuratuur tegelikult süüteokoosseisu olemasoluks tõendama rohkem kui seda, et aktsiahind viidi kunstlikult alla. 

Samuti on kaitsjad esitanud väite, et süüdistusakt on vastuoluline, kuivõrd turumanipulatsiooni alaliik ei ole piisavalt selgelt määratletud. Manipuleerimise viisist lähtuv turumanipulatsiooni liigitamine on kantud eesmärgist mõista paremini turumanipulatsiooni kui turukuritarvituse alaliiki õigusteoreetilisel tasandil. KarS § 398¹ ei ole blanketne norm ning see ei nõua mingisugust sisustamist manipulatsiooni liigi mõttes. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-31-10 leidnud, et süüdistatava informeeritusel süüdistusest tuleb lähtuda KrMS § 154 lg 3 p-dest 2 ja 3, millede kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. 

Kuivõrd turumanipulatsiooni alaliik ei ole süüdistuse sisu ega kuriteo kvalifikatsiooni osa, siis on põhimõtteliselt ainetud kaitsjate väited, et prokuratuur ei ole määratlenud turumanipulatsiooni alaliiki. Teiseks on selline väide väär ka sisult, sest prokuratuur määratles turumanipulatsiooni alaliigi süüdistusakti kirjeldavas osas konkreetselt, andes hinnangu, et süüdistatavad on teinud eksitavad tehingukorraldused ja tehingud, mille eesmärgiks on olnud väärtpaberihinna kunstlik kujundamine. 

3. Karistus 

KarS §-s 398¹ sätestatud koosseisuga kaitstav õigushüve on väärtpaberituru ausa ja investorite võrdsel kohtlemisel põhineva toimimise tagamine. 

Väärtpaberituru ausa ja investorite võrdse kohtlemise tagamiseks on eelkõige vajalik kõigi sellel osalejate usaldus turu vastu. Turg peab toimima ühetaoliselt kõigi liikmete jaoks. Usalduse tekkimise jaoks on vajalik arusaadavus turul toimuvast. See tähendab ajakohase õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavust väärtpaberite ja nende emitentide kohta ning tehingute tegemise kohta ehk turu läbipaistvust. Turu läbipaistvus on vajalik võimaldamaks investoritel teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hindamiseks, omandamiseks või võõrandamiseks. Läbipaistvuse all mõistetakse olukorda, kus reguleeritud väärtpaberiturul osalejad saavad viivitamata ja üheaegselt õiget teavet  väärtpaberitega kauplemise ja nende väärtpaberite emitentide kohta ning nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav². 

Seega on väärtpaberituru toimimise eelduseks usk, et :

i.     Kaubeldava väärtpaberi kohta olemasolev teave mõjutab hinda

ii.     Väärtpaberi turuhind on õige väärtus ja

iii.     Investorid usaldavad otsuste tegemisel turuhinda

Olukorras, kus iseregulatsioon ei suuda tagada usaldust finantsvahendussüsteemi vastu, mille raames oleks võimalik kõige tõhusamalt kasutada ühiskonna käsutuses olevaid ressursse, peavad õigusnormid turu toimimise puudujääke kompenseerima. Nimetatust lähtudes on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament võtnud 28.01.2003.a. vastu direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, millest lähtub ka KarS §-s 398¹ sätestatud turumanipulatsiooni koosseis. 

Sellisena on direktiivi 2003/6/EÜ preambula punktis 2 leitud, et: „Integreeritud ja tõhus finantsturg eeldab turu terviklikkust. Majanduskasvu ja jõukuse suurendamise eeltingimuseks on väärtpaberiturgude tõrgeteta toimimine ja üldsuse usaldus turgude vastu. Turu kuritarvitamine kahjustab finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite ja tuletisinstrumentide vastu.“ ning preambula punktis 1 sätestatut, et: „Finantsteenuste ühtne turg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks ühenduses.“ 

Turumanipulatsioon turukuritarvitusena sekkub otseselt väärtpaberi õige hinna kujundamise protsessi. Sellisel juhul ei peegelda väärtpaberi turuhind selle õiget väärtust, mistõttu puudub ka investoritel usaldus turuhinna suhtes. Sellise usalduse kaotus viib ebaratsionaalse käitumiseni, mille kollektiivset väljendust nimetatakse nn „mulli lõhkemiseks“. Taolise käitumise tagajärjed võivad halvimal juhul mõjutada kogu kohalikku, regionaalset või ka globaalset turgu ehk tuua kaasa finantskriisi. 

Finantsturu stabiilsuse kaudu tagatakse riigi ja EL-i majandusareng, kuivõrd finantsturg põhineb riigi majanduse rahalisel infrastruktuuril ja õiguslikul keskkonnal. Direktiivi 2003/6/EÜ preambuli punktis 15 sätestatakse, et: „Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine takistavad turgude täielikku ja nõuetekohast läbipaistvust, mis omakorda on kõigi ettevõtjate kauplemistegevuse eeltingimus integreeritud finantsturgudel.“ Sellisena on turu usaldusväärsus kollektiivne õigushüve, milline peab olema tagatud igal ajahetkel. 

Igale kuriteole peab järgnema karistus. 

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 

KarS § 398¹ lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. 

Prokuratuur peab vajalikuks rõhutada Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süü suurust. Süüdistatavad on kohtu alla antud selle eest, etToomas Tool, andis Karoly Kirberile tehingukorraldusi, mille täitmisega rikkus viimane jämedalt oma ametikohast tulenevaid kohustusi, eesmärgiga AS Arco Vara aktsia turuhinna viimine allapoole 0,56 EUR hinnataset. Sellise teguviisiga on Toomas Tool ja Karoly Kirber, pidades silmas üksnes endi eesmärke, kõigutanud terve väärtpaberituru usaldusväärsust ning murendanud investorite usku kaubeldavate väärtpaberite turuhinna õigesse väärtusesse. 

Sealjuures on süüdistatavad ka kohtumenetluse vältel ennast küüniliselt üleval pidanud ja väljendanud ennast viisil, mis ei näita mitte mingisugust kahetsust ega arusaamist oma teo hukkamõistetavusest. 

Toomas Tooli ja Karoly Kirberi tegevuses ei esine ühtegi vastutust kergendavat asjaolu. 

Vastutust raskendavateks asjaoludeks on KarS § 58 p 1 alusel omakasu ning § 58 p 10 alusel süüteo toimepanemine grupi poolt. 

Tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 

Toomas Tooli puhul tuleb arvestada asjaoluga, et tema keskmine päevasissetulek ei ole kuidagimoodi vastavuses tema elatustasemega. Võttes arvesse ka asjaolu, et Toomas Tooli elatustaseme puhul on arvesse võetud üksnes tema Eestis registreeritud vara, on enam kui raske määratleda tema tegelikku keskmist päevasissetulekut. Toomas Tooli puhul, kes on öelnud, et ta kulutas 81 miljonit Eesti krooni selleks, et pisut nalja teha, puudub tegelikkuses võimalus saavutada karistuse eesmärke rahalise karistuse mõistmise kaudu, mistõttu vangistuse mõistmine on ainuõige. Võttes arvesse kahjustatud õigushüve, isiku süü suurust ning eri- ja üldpreventsioonilisi eesmärke, on põhjendatud Toomas Tooli karistamine lühiajalise šokivangistusega. Karistuse kandmisest osaline vabastamine aitab vältida karistamatuse tunnet, mis tekib täieliku tingimusliku karistusest vabastamise korral ja eriti veel olukorras, kus karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada mistahes rahalise karistusega. 

Karoly Kirberi puhul tuleb eripreventsioonilistest kaalutlustest lähtuvalt arvestada asjaoluga, et ta on süüteo pannud toime oma ametikohast tulenevate kohustuste rikkumise teel. Arvestades sealjuures ka kaitstava õigushüve kollektiivset iseloomu, on enam kui põhjendatud üldsuse kaitsmine isiku eest, kes on karistatava teo toime pannud oma ametiseisundit ära kasutades, millega on ohustatud avalikke hüvesid. Seetõttu on põhjendatud lisakaristusena tegutsemiskeelu kohaldamine. 

Samuti palub prokuratuur kohtul karistuse mõistmisel arvestada seda, et tegemist on nn „ohvritu kuriteoga“. Sellisena on tegemist väga raskelt tuvastatava peitkuriteoga. Kuna selliste kuritegude menetlemine ning isikute süü tõendamine on riigile äärmiselt keeruline, siis sellest tulenevalt peab see ka väljenduma mõistetud karistuse raskuses. Seda just seetõttu, et saavutada KarS §-s 56 väljendatud eesmärki kaitsta õiguskorra huve. Õiguskorra huvide üldpreventiivse kaitse vajadust on rõhutatud ka direktiivi 2003/6/EÜ preambula punktis 38: „Sanktsioonid peavad olema küllalt hoiatavad, rikkumise raskuse ja saadud kasuga proportsionaalsed ning neid tuleb kohaldada järjekindlalt.“ 

Seega, tuginedes kõigele eelöeldule: võttes arvesse süüteoga kahjustatud õigushüve ning isikute süüd nimetatud õigushüve kahjustamisel, s.h võttes arvesse karistust raskendavaid asjaolusid, pidades silmas sanktsiooni piirmäärasid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, palub prokurör kohtul KarS § 398¹ alusel süüdi mõista Toomas Tool ja karistada teda selle eest vangistusega üks aasta. KarS § 73 sätete alusel palun vangistus jätta osaliselt täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt palun kohtul määrata ärakandmisele üks kuu vangistust. Katseajaks palun määrata neli aastat. 

Samuti palun ma kohtul KarS § 398¹ alusel süüdi mõista Karoly Kirber ja karistada teda selle eest rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 275 000 krooni. KarS §-st 49 tulenevalt palun määrata Karoly Kirberile lisakaristusena tegutsemiskeeld ning võtta temalt kolmeks aastaks õigus tegutseda väärtpaberituru kutselise osalise otsustuspädevust andvatel ametikohtadel. 

Kriminaalasjas olevad asitõendid palun KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 

Ühtlasi palun menetluskulud – valitud kaitsjale makstud tasu – KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdistatavate kanda. 

Maria Sutt

Põhja ringkonnaprokurör

¹ E.J. Swan, J. Virgo. Market Abuse Regulation. Second edition. Oxford 2010. P. 66
² K. Kessler. Läbipaistev väärtpaberiturg on atraktiivne. Äripäev. 28.02.2003