Pronksiöö toetaja nõuab Eesti tükeldamist

“Eesti riik on sündinud minu tahte vastaselt ja minu osavõtuta,“ deklareerib Lasnamäel elav endine Interrinde aktivist Oleg Morozov. Tema juhitav organisatsioon levitab üleskutseid luua ligi poolt Eestit hõlmav Vene territoriaalne autonoomia

Sügisel leidsid Lasnamäe elanikud oma postkastidest kaunis ehmatava sisuga venekeelse lendlehe, milles kutsutakse venelasi ärkama ja ühinema oma õiguste eest. Lendlehe juures on kaart, mis näeb ette Eesti poolitamise eestlaste ja venelaste tükiks.

Ligemale poolel Eesti territooriumist moodustataks Vene autonoomia. See kuuluks küll Eesti Vabariiki, kuid selle elukorralduse üle otsustaksid suurel määral kohalikud venelased.

Tallinna volikogu liige Tiina Mägi toimetas Lasnamäe postkastidest leitud lendlehe volikogu esimehele ­Toomas Vitsutile. Too omakorda tegi järelepärimise kaitsepolitseile (Kapo).

Oktoobri algul teatas Kapo linnavolikogule, et on ässitamisest teadlik: “Materjalide levitamisega tegeleb Uue Põlvkonna Põhja-Läänelaste Liit, kuhu kuulub kolm isikut.”

Kapo väitel on lendlehtede levitajad neile teada ning nad jätkavad nende jälgimist.

Kes on siis see äärmiselt kohmaka nimega Uue Põlvkonna Põhja-Läänlaste Liit?

Äriregistrist tuleb välja, et tänavu kevadel on asutatud sellenimeline mittetulundusühing.

Asutajad Oleg ­Morozov ning registreerimispaberites millegipärast läänepärast nimekuju kasutav Alexandr Yuryev.

Liikumisel on kodulehetaoline sait, kust selgub ühingu veidravõitu nime taust. Nimelt on seal palju juttu Eesti Vabadussõja ja Vene kodusõja ajal tegutsenud valgekaartliku Loodearmee käekäigust. Niisiis see on idee või identiteet.

Kontakttelefonil vastab Morozov ise. Ei nõua mingit vaeva, et leppida mehega kokku, et ta oma ideest räägiks. Ta tuleb Ekspressi toimetusse kohale. Pisut Hemingway-stiilis habemega ja pidurdamatu jutuvooluga mees.

Enne kui jõuan küsida, miks on organisatsioonil selline nimi, tuleb Morozovi suust läbisegi nimede, aasta­arvude ning mingisuguste ajalooliste sündmuste kaskaad, mis lõppkokkuvõttes jääb sedavõrd segaseks, et raske on edasi anda.

Ajaloohuvilisel Aleksandr Dormi­dontovil, kes Morozovit tunneb, on jäänud mulje, et ilmselt pole tegu just kõige helgema intellektuaaliga. Pigem on tegu mehega, kes räägib edasi teistelt kuuldud juttu.

Sellest siis see kaunis segane tekst.

“Loodearmee teema Eesti ajaloos on ühest küljest tõepoolest asi, mis vääriks ju põhjalikumat käsitlemist, uurimist ja tutvustamist,” arvab Vene muuseumi juht Heigo Sahk. Ta lisab, et selle temaatika sidumine territoriaalse autonoomia loomise ideega on siiski pigem mingite komplekside väljaelamine.

Dormidontov märgib, et Loodearmee käekäigu vastu on viimasel ajal hakatud venelaste kogukonnas aktiivselt huvi tundma. Just noored.

Venemaal popi käsitluse kohaselt ei toetanud Eesti Vabariik oma loodearmeelastest liitlasi enamlastevastases võitluses piisavalt. Seega on eestlased reeturid.

Propaganda nurgakiviks on Loodearmee juhtide väidetav seisukoht, et Eesti Vabariik on mingi ajalooline veidrus. Loodearmee lüüasaamise tegelikud põhjused huvitavad väheseid.

Ja nagu selgub, ei lähe need korda ka Morozovile. Tema tegelik eesmärk on kutsuda kõiki siinseid venelasi ühinema ühise asja eest. Põhja-Eestis tuleb luua vene territoriaalne autonoomia.

“Ma olen vene rahvuslane. Põhimõtteliselt Vene kodanik. 17 aasta jooksul pole venelaste jaoks siin riigis midagi tehtud. Me peame kaitsma oma keelt ja kultuuri. Autonoomia kehtestamine oleks kõige parem viis, kuidas siinne vene rahvas saaks end kaitsta,” kõlab Morozovi suust.

Eriti häirib Morozovit vene kooli des suurema eestikeelse õppe kehtestamine. Ta otsinud välja keeleteadlase Mati Hindi laulva revolutsiooni aegse kuulsa artikli, mille väitel kakskeelsena üles kasvamine mõjub lastele halvasti.

20 aastat tagasi kasutasid eestlased Hindi artiklit võitluseks venestamise vastu. Nüüd kasutavad venelased sama artiklit võitluseks Eesti riigi vastu.

Seejuures juhtisid mitmed Eesti keeleteadlased juba omal ajal tähelepanu, et Hindi väited kakskeelsuse pärssivast mõjust ei vasta tõele.

Küsime taas Kapolt, mis tüübi ja mis ühinguga siiski tegu.

Kapo pressiesindaja komissar ­Andres Kahar vastab: “End Uue Põlvkonna Põhja-Läänlaste Liiduks (UPPLL) nimetav seltskond koosneb kolmest inimesest. Need on kaks endist interrindelast – Aleksandr Jurjev ja Oleg Morozov (põhiideoloog) – ning õpiraskustes keskkoolinoor Aleksandr Kotov. Kõik on Vene kodanikud. UPPLL tekkis 2007. aasta lõpul.”

“Nende üsna segast ja vastuolulist, et mitte öelda skisofreenilist ideoloogiat võiks lühidalt iseloomustada kui Tsaari-Venemaa ja valge liikumise (Loodearmee) idealiseerimist ja püüdu seeläbi vastanduda Eesti Vabariigile.”

“Nende eesmärgid on kindlasti suunatud Eesti Vabariigi vastu. Samas ei maksa ülehinnata nende võimet Eesti julgeolekut tegelikult kahjustada. Toetajaskond neil puudub.”

Ei tea, kas tahab kaitsepolitsei ohtu vähendada või mitte, aga kooslus vanad interrindemehed ja üks õpiraskustes noor ei mõju tõesti liiga tõsiselt.

Morozov võidab, et nende ühingul on 30–40 aktiivsemat jüngrit. Lendlehti, ütles ta, jagati laiali tuhandeid.

Morozov on hariduselt pedagoog. Vene filoloog. Ta on sündinud Tallinnas ja töötanud kunagi koolis.

Nagu Morozov tunnistab, tekkis tal 1990. aastal probleeme, sest ta osales aktiivselt Interrinde töös. Toimetas oma sõnul Interrinde ajalehte. “Olin seal, sest ei soovinud NSV Liidust lahkulöömist.”

1990ndate alguses töötas Morozov kirjastuses, mis andis välja ajalooajakirja Revel. Ajakirja sisu ja suund oli tema sõnul sarnane selle ideega, mida ta levitab nüüd.

“Ma rääkisin juba 20 aastat tagasi, et Eestis tuleb luua territoriaalne autonoomia.” Ajakiri Revel ilmus rahapuuduse tõttu vaid üks kord.  

Viimastel aastatel on endine õpetaja Morozov töötanud peaasjalikult turvamehena. Viimastel kuudel on töötu.

Kui sirvida vanu ajalehti, siis lööb muidugi ette päris mitu temaga seotud teemat. 1990. aastate keskel oli tal kohtuasi seoses kallaletungiga politseinikule. Nagu mees räägib, oli ta juures, kui majast koliti välja tema seltsimees Albert Šaumjan.

Morozov, kes oma sõnul oli juures lihtsalt niisama, vabastas enda sõnul politsei haardest Šaumjani toona alaealise poja. Kohus teda süüdi ei mõistnud.

Pärast seda sattus mees korrakaitsjate huviorbiiti, kui kandis mingil pensionäride miitingul loosungit, mida politsei tõlgendas vaenu õhutamisena.

Vene kodanikuna ei kavatsenud ta endale hankida alalist elamisluba, nagu kord ette näeb. Meest prooviti välja saata. Viidi arestikambrisse, kus ta korraldas ka näljastreigi. Kuulutas, et on Eesti riigis tagakiusamise ohver ning poliitvang.

2002. aasta kohtuotsus määras talle 1500kroonise trahvi. Otsuses on kirjas Morozovi enda selgitus: ta ei tunnista Eesti Vabariigi ja selle riigiorganite seaduslikkust.

Tema on Venemaa kodanik, kes elab territooriumil, mis on igavesest ajast kuulunud Venemaale. Sellest tulenevalt ei näe ta mingit vajadust oma viibimist legaliseerida Eesti võimude silmis.

Elamisluba on Morozovil nüüd siiski olemas. Toona jäi võitlus katki. Kui uskuda venekeelseid ajalehti, siis ei toetanud teda ka Vene saatkond. Saatkond soovitas mehel kohalikke seadusi täita ja endale elamisluba võtta.

“Ma olen tähele pannud, et kogu tema tegevus on olnud tingitud tähelepanuvajadusest. Ta tahab olla liider ja märter,” märgib Dormidontov.

Morozov oli üks neist, kes 2006. aastal Tõnismäe pronksmonumendi juures Ve ne ja Nõukogude lippe lehvitas. 2007. aasta pronksiöö tegi temast jälle aktivisti.

Võib-olla tõesti paistab Morozov pigem veidrik või hull. Võib-olla tõesti ei leia tema üleskutse territoriaalse autonoomia loomisest laiemat toetust, nagu usuvad Vene Muuseumi juht Sahk ja Kapo.

Ent ülemöödunud laupäeval võisid Lasnamäe turul inimesed näha, kuidas pronksiöö korraldamises kahtlustatavana kohtu alla antud Maksim Reva jagas koos kaaslasega möödujatele küsitluslehti, kus küsiti arvamust Eestis Vene autonoomia loomise kohta.

Eesmärk on koguda 100 000 vastust, et esitada siis oma ettepanekud Eestile, Venemaale ja Euroopa Liidule.

Unistus Eesti iseseisvuse lõhkumisest elab.