Askur Alas: Tere, head Ekspressi netifoorumil osalejad ja külalised! Algab uusi interneti võimalusi kasutav paneeldiskussioon, milles osalevad politsei esindajana Põhja politseiprefekt Raivo Küüt, Kaitsepolitsei esindajana komissar Irina Mikson, Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik, julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross ja ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand.

 

    Askur Alas: Eerik-Niiles liitub meiega kohe, kuid võime pihta hakata.

 

    Askur Alas: Alustaks kohe kõige tõsisemast. Teatavasti on valitsus keelanud rahvakogunemised 8. ja 9. mail. Kas ja kuidas on meie jõustruktuurid mõelnud musta stsenaariumi peale? Kui tõenäoline võib olla näiteks streik elektrijaamades ja erinevad nõuded: vene keel teiseks riigikeeleks, autonoomia Ida-Virumaale... Kas selleks ollakse valmis?

 

    Kaitsepolitsei: Saame öelda ainult seda, et turvalisuse ja julgeoleku eest vastutavad ametkonnad teevad kõik endast sõltuva õiguskorra tagamiseks.

Mõned isikud võivad esineda äärmuslike üleskutsetega, mis on ajendatud eelkõige tähelepanuvajadusest. Elanikud peaksid jääma rahulikuks ja mitte kaasa minema nende üleskutsetega. Meie koostöös teiste asutustega kogume informatsiooni ja rakendame vajalikke meetmeid. Elanikel pole ärevuseks põhjust kui nad käituvad seaduskuulekalt.

Igal inimesel võimalik avaldada oma arvamust kui see ei kahjusta teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi ega riku avalikku korda. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.

 

    Askur Alas: Niisiis - rahutusi ei peeta enam tõenäoliseks? Ehk hr Küüt kommenteeriks?

 

    Hans H. Luik: Minulgi on küsimus. Riigi kõrgemad võimukandjad on rääkinud sellest, et venekeelseid elanikke provotseeriti millekski karmimaks kui olid praegused rüüstamised.

 

    Kaarel Tarand: Nõudmisi võib igasuguseid esitada ja on ka esitatud. Streikide korraldamiseks aga on olemas oma kindlad reeglid, nagu õigusriigis kohane. Kui kellelgi on jälle kiusatus kehtivaid reegleid rikkuda, siis sellega tegeleb õigussüsteem. Tõhusalt. Aga üldiselt tuleks arvestada, et esmajärjekorras on inimesele tähtis ikka toit ja peavari, alles seejärel kõik muu. Kui miski seab esimesed kaks põhilist asja ohtu, siis inimene hoidub sellest.

 

    Raivo Küüt: Praegune ohuhinnang sellist laadi rahutusi ei prognoosi, kuid politsei on jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus tagada avalik kord. Ennetava meetmena on keelatud avalikud koosolekud. Kuid samas on lubatud viia langenute mälestuseks lilli Filtri tee kalmistule.

 

    Hans H. Luik:   Ehk siis KaPo esindaja vastaks: kas on kindel, et Jõe tänava lõhkeaineleid ned head nädalad tagasi polnud seotud poliitilise provokatsiooniga?

 

    Kaitsepolitsei: Jõe tänava lõhkeaine juhtum on politsei menetluses ja eeluurimist juhib prokuratuur.  Seega ei saa me kahjuks seda uurimist selgitada.

 

    Raivo Küüt: Aktiivne kriminaalmenetlus on käimas ning selgitusi sel teemal saab väljastada ainult prokuratuur.

 

    Kaarel Tarand: Hans, selge see ju, et provotseeriti. Kuidas see Vene luurevõrk siin ikka muul viisil toimib kui nii, et ühed saavad provotseerimise eest palka ja teised, kes palka ei saa, provotseeruvad. Nüüd, kui provotseerijaid vähemaks jäänud, peaks see mõjuma ka eelmisel korral lihtsameelsusest provotseerunuile.

 

    Kaitsepolitsei: Tingimata ei ole kõik suhted rahalisel alusel.  Kõige ohtlikumad välisriikide eriteenistustele abi osutajad võivad olla need, kes tegutsevad isiklike veendumuste ajel.

 

    Hans H. Luik:   Kaarel: provotseeriti = see kõlab umbisikuliselt. Kas meie politsei poolt, kes sulges Aljosha ja Rahvusraamatukogu vahelise kuja ning suunas gaasi ning nuuti saanud protestijad Eesti pealinna kaubatänavale?

 

    Askur Alas: Nüüd 9. mail kogunemisi tõenäoliselt ju tuleb ikkagi vene kogukonna poolt. Kas poleks võinud näiteks pronkssõduri uues kohas lubada?

 

    Kaitsepolitsei: Pole keeldu tuua lilli haudadele ja hauatähiste juurde. Politseiprefekt on keelustanud avalikud koosolekud.

 

    Raivo Küüt: Rõhutan, et rahumeelne lillede asetamine Pronkssõduri juurde ei ole avalik koosolek ja õigust hukkunuid austada politsei ei takista. Keelatud on konkreetselt meeleavaldused.

 

    Kaarel Tarand: Mina näen toimunut küll eelkõige välisoperatsioonina. Kui siinsetel mitte-eestlastel oleks mingeid ratsionaalseid põhjuseid seaduse piiridest väljuvaks rahulolematuseks, siis need oleksid toimunud juba ammu, kui Eesti riik palju nõrgem oli kui praegu. Tähendab, neil autonoomia- ja muudel nõuetel, mingil iseäralikul suurvene ideoloogial sh ei ole siin kunagi olnud arvestatavat kandepinda.

 

    Kaarel Tarand: Askur, mis asi on "vene kogukond"? Seda on siin mingilgi määral organiseerunud kujul sama vähe kui "eesti kogukonda", millest mõni tavatseb rääkida (sellist asja Eestis minu arust ei eksisteeri).

 

    Kaitsepolitsei: Nõus Kaarel Tarandiga. Ei saa aru keda mõeldakse "Eesti kogukonna" all - kas kõiki Eesti elanikke.

 

 

    Hans H. Luik:   Mis minu arust on halvasti läinud, on see, et pealinna peatänav (meie Champs Elysee!) on Eesti elanike poolt kahel ööl rüüstatud. See tähendab, et oleme välja lasknud mingi negatiivse energia, mis venekeelses äärelinnas on minu arust alati podisenud.

 

    Kaarel Tarand: Peatänav rüüstati tõesti. Aga ehk peaks siin kõnelema sellest, et vana Tallinna ei käsitle märkimisväärne osa praeguse Tallinna haldusterritooriumi elanikest üldse kodulinnana? Narvalased näiteks käitusid ju teisiti (need üksikud, kes paha peale kippusid). Neile ei tundunud mõistlik Narvat, oma kodulinna purustada.

 

    Hans H. Luik:  Arvan et ei meie president ega peaminister tea seda Tallinna äärelinnade erilist vene kampade atmosfääri. Mina aga, ja ka Kaarel ilmsesti, oleme Tallinna äärelinnades nolkidena kiiresti jooksma või kõvasti lööma pidanud.

 

    Hans H. Luik:   Ma mõtlen et just selles mõttes on nüüd meie pealinnalt "süütus" võetud ja telekas on samuti näidanud, kui lihtne on linnavalitsuse vitriini segi lüüa - väga halb, et politsei kaitsma ei jõudnud. Ega turvafirmad. Kas politsei analüüs ei näita, et oleme 12 päevaga järsult kehvemasse sisejulgeoleku situatsiooni sattunud? Kohe väga palju kehvemasse?

 

    Kaarel Tarand: Hansule, mul ei olnud südalinlasena Lasnamäele just suuremat asja, aga eks märatsevaid noortejõuke sattus igasse linnajakku. Põhiline vahe oli siis praegusega võrreldes see, et nõukogude miilitsast polnud kodaniku kaitseks mingit abi, pigem asus ta konfliktis kurjategijate (ründajate poolele).

 

 

    Askur Alas: Millised võivad olla need meetmed, millega politsei olukorda vajadusel rahustab? Küsimus hr Küüdile siis ennekõike.

 

    Raivo Küüt: Politsei kasutab erinevaid taktikaid olukorra kontrollimiseks ja ennekõike kasutatakse taktikaid mis ei ole agressiivsed.

 

 

    Askur Alas: Kas 9. maiks saabuvad rongitäied našiste? Ja mis nendega tehakse, peaksid nad siin end näitama?

 

    Kaitsepolitsei: Jutud rongitäitest našistidest on ilmselgelt liialdatud. Äärmusrühmituste liikmed Venemaalt on üritanud Eestisse tulla, kuid neid katseid on Eesti ka tõhusalt tõkestanud. Loomulikult ei saa välistada, et Venemaalt Eestisse saabuvate isikute seas leidub ka äärmuslaste toetajaid, kuid kindlasti ei ole nende hulk nii suur, et nad võiksid jõudude vahekorda muuta. Juhul kui Eestisse saabunud isikud panevad toime või õhutavad siin tõsiseid avaliku korra rikkumisi, ootab neid lisaks karistusele ka sissesõidukeeld Eestisse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

 

 

    Hans H. Luik:    Kas KaPo ei tahaks kommenteerida seda juhtumit Lätis, kus Läti Vabariik võttis elamisloa ära ühelt vene rahvusest provokaatorilt (vist endiselt N.ohvitserilt), aga Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas et mees võib Lätis elada ja ta naaseski?

 

    Kaitsepolitsei: Kui peate silmas perekond Slivenko kaasust, siis see on aastate tagune juhtum.  Oleme sellega kursis.  Euroopa Inimõiguste kohtu motiivid selles asjas ei seondu küll praegusel hetkel meie tänavatel toimuvaga.

 

    Hans H. Luik:  KaPole:  Selles mõttes et kas on juriidilist alust riigivastase tegevuse eest26-nda aprilli "kangelaste"  elamisluba tühistada?

 

    Kaitsepolitsei: Vastuseks hr Luige viimasele küsimusele - sõltub igast üksikjuhtumist.  Vastav otsus on KMA pädevuses.   Seadused võimaldavad tõsise ohu puhul julgeolekule ja avalikule korrale väljasaatmist küll.

 

 

    Kaarel Tarand: Aga küsigem, kui suur % elanikest üldse on valmis vandaalitsema. Kui politsei võttis 1000 inimest 400000-st tallinlasest esimeses raundis maha, siis palju veel alles jäi? Ma pakun, et vandaalitsemishimu ei saanud kuidagi kasvada viimase nädala jooksul, pigem häbi ja vajadus igal võimalikul viisil hoiduda kõigest, mis võimaldaks teistel sind vandaalidega samastada.

 

    Raivo Küüt: Olukord on käesoleval hetkel muidugi mõnevõrra erinev varasemast ja seda eelkõige just 9 mai ootuses. Samas pole tunda muud olulist muudatust õiguskorras. Mis puudutab politsei tegevusi massirahutuste ohkamisel siis siin on selgeks prioriteediks siiski inimelud ja oht tervisele. Seejärel riiklikult tähtsad objektid ning seejärel muu vara.

 

 

    Askur Alas: Milline on selles kontekstis Venemaa eesmärk? Paistab ilmne olevat, et mingis mõttes orkestreeriti asju sealtpoolt. Kas lihtsalt olukorda destabiliseerida või on siin kaugemaleulatuv plaan?

 

    Kaitsepolitsei: Vastuseks Askur Alase küsimusele: Venemaalt lähtuvast tegevusest on selgesti ilmnenud soov õhutada siinseid ekstremiste Eesti vastastele aktsioonidele. Selle põhjuseks on ilmselt Venemaa eesmärk säilitada ja suurendada oma mõju naaberriikide üle.

 

   Kaarel Tarand: Venemaa eesmärk riigina peaks praegu olema teha, mis võimalik, oma demograafilise olukorraga. Pimegi näeb, et see on maailma halvim ja isegi palju võimsamad abinõud kui need, mis Eestis juba kasutusel, ei pruugi aidata Venemaad kokkuvarisemisest pääseda. Aga sellega Venemaa tegelda ei taha, temal on hoopis irratsionaalsed eesmärgid - näiteks endise impeeriumi hiilguse ja mõjuvõimu taastamine. Ise sorgivad oma haiges haavas ja sellest saavad ka ainult ise haiget, mitte arstid.

 

 

    Kaarel Tarand: Kui uskuda avalikus inforuumis pidevalt korrutatavat väidet, elab valdav osa Eesti mitte-eestlastes täielikus infosulus ja elatub kuulujuttudest. Mu meelest - mis sest, et massilise väljasaatmise võimalusi ju tegelikult pole - on täitsa distsiplineeriv, kui kuulujutu tasemelgi inimesed, kel kiusatusi sees, usuvad väljasaatmise võimalikkusesse.

 

    Hans H. Luik: Kaarlile: jah, ega pole vist palju inimesi, kes kaamerate ees kaine peaga kauplustesse tahaks tungida. Aga aeglustatud sõiduga liikluse blokeerimine ja tuututamine? See oli ju kaugel äärmuslikust huligaansusest, ja on üleüldse küllaltki kultuurne protestiavaldus. Neid saab vast ikka olema. Näiteks septembris, kui kirjanduse õppimine vene koolides eestikeelseks muutub.

 

    Kaarel Tarand: Hans, Sina kui tööandja saad seda tuututamist ju hästi reguleerida, määrates oma töötajatele südapäevaks muid tähtsaid tööülesandeid. Ülejäänutele - neile, kellele laisk tööandja südapäevast tööd ei leia - teeb politsei ilmselt edaspidigi trahvi. Kuni sedasorti rahumeelsuski hääbub (eelpool öeldud: toit ja peavari ju maksab ja toidu- ega üüriraha pole mõistlik riigikassasse viia).

 

    Hans H. Luik:  Kaarel, ma ei ole päriselt nõus Su võiduka tooniga. Venemaa laiendab küüniliselt ja agressiivselt oma turgu. Ja edukalt! Hoidsime 26-ndal ja 27-ndal ära halvima, st eestlaste ja venelaste omavahelise löömingu, aga ega midagi väga hästi ka pole.

 

   Kaarel Tarand: Mu toon, muuseas, pole ülearu võidukas. Mulle nimelt meeldiks, kui Eesti idapiiri taga oleks endaga toimetulev, mitte hääbuva rahvastikuga ja aina süvenevate probleemidega riik. Paraku selle riigi võim ei jaga minu soovi ja teeb iseendale nii lühiperspektiivis kui pikemas eriti halba, ainult halba.

 

 

    Hans H. Luik:  Hr Küüt: kas jagate seda Ekspressis avaldatud vene rahvusest naispolitseiniku tähelepanekut et kampade sees olid 30-40-aastased organisaatorid, kes kõva häälega kamandasid ning kandsid seejuures valget pulloveri või valget salli. On see videodelt näha?

 

    Raivo Küüt: Selline mulje sündmuste kulgu jälgides tõepoolest jäi ning konkreetsete kriminaalmenetlustega loodame ka need asjaolud selgitada.

 

    Askur Alas: Seda oli mujaltki kuulda, näiteks on pealtnägijad väitnud, et rünnakut Woodstocki baarile kamandasid 30-40 aastased

 

    Kaitsepolitsei: Kaitsepolitsei tegeleb organisaatorite väljaselgitamisega.  Teatavasti on kolm neist praegu kahtlustatavatena vahi all.

 

 

    Kaitsepolitsei: Eelnevalt tõstetud küsimustega seoses tahaks avaldada siirast tunnustust meie ametivendadele Politseis.  Kõik, mida politsei korrarikkumiste ohjeldamisel tegi oli väga professionaalne ja proportsionaalne.

 

    Hans H. Luik: KaPole: See, mida politsei tegi, oli professionaalne. Aga nad jätsid ka üht-teist tegemata. Näiteks tupiktänavas asuva Woodstocki pubi ründamine väljapoolt kividega oleks tegelikult võinud laibad majja tuua. Ja sealsamas tapeti Dima Ganin - kui politsei oleks reageerinud Eesti Panga peajuristi tehtud kõnedele 30 minuti jooksul, oleksid need asjad olemata olnud. Politseitelefonil vastati "käimas on koordineeritud operatsioon". Koordineeritud operatsioon käis Tõnismäe kolmnurgas.

 

    Kaitsepolitsei: Vastuseks hr Luigele väga üldise kommentaarina: Paraku on nii, et ükski demokraatlik riik ei suuda 100% õigusrikkumisi tõkestada.  Avalike korratuste ajal on kurjategijatel neid paratamatult kergem toime panna, sest Politsei ja teiste korrakaitsjate jõud on seotud.  Seepärast on ka näiteks karistusseadustikus eraldi koosseis süüteo toimepanemise eest massiliste korratuste ajal.

 

    Raivo Küüt: Politsei viibis Tatari tänavale seoses prioriteetsusega tagada kord eelkõige Endla tänaval tähtsate riigiasutuste (KMA, KAPO, MTA) kaitsmise ja vabastamisega vandaalide küüsist. seda osa ei ole valdavalt meedias kajastatud. Niipea kui politsei sai teate kaklusest Tatari tänaval reageeriti sinna. Endla tänavalt saadi ka esimesed kinnipeetud keda oli ca  100 ringis.

 

 

    Kaarel Tarand: Väga hästi on näiteks see, mis vaatab vastu statistikast. Nimelt, et integratsioon noorema põlvkonna hulgas toimub lausa füüsilisel kujul eriti suures ulatuses. 2005. aastal sündinud lastest oli enam kui 10% vanemad eri rahvustest (kokku ca 1900 last), lisagem peaaegu sama palju neid, kelle isa rahvust statistika ei näita. Tähendab, tuhanded segapered on reaalsus. Kui see pole integratsioon, siis mis on?

 

 

    Askur Alas: Vahendan Sten Tamkivi küsimuse kõigile osapooltele: mida arvate rahvaalgatusest http://whitetulips2007.blogspot.com/ : Teeme ettepaneku viia vastastikku tähtsatesse kohtadesse valgeid tulpe, või kui neid saada pole, siis teisi valgeid lilli, nelke, roose või kasvõi lumikellukesi.

 

     Hans H. Luik:   Lilleaktsioon on hea, aga mul on veel ettepanekuid. Ühiskondlikult aktiivsed eestlased peaksid paarikaupa minema vene koolidesse. Rääkima oma elust, tööst, karjäärivõimalustest Eestis. Lähen ise kindlasti ja soovitan Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele taolisi kohtumisi organiseerima hakata.

 

    Kaarel Tarand: Mina arvan, et kampaania korras millegi tegemine (kasvõi lillede viimine) ei ole siiras. Ma loodaksin väga, et iga vaba inimene siin teeb kaalutud ja iseseisvaid otsuseid, mitte ei jää pimesi uskuma kellegi teise näpunäiteid selle kohta, mis on õige ja mis vajalik. Ainus vajalik asi siin ja praegu on, et inimesed jääksid iseendaks, endiseks. Mitte ei muutuks mingi ülalt antava poliitkorrektsuse järgi teistsuguseks.

 

    Hans H. Luik:   Veel meeldis mulle Karusoo ettepanek Presidendi ümarlauas: politsei peaks samuti koole külastama, rääkima kuidas defineeritakse Avalikku Korda, mida alaealised enne ja peale kl 23 teha tohivad ja mida ei või ning millised on politsei volitused korda maksma panna. Erivahenditest rääkimine peaks poistele ju ka huvitav olema, aga oleks tarvis süvendada arusaamist Politsei tööst.

 

    Askur Alas: See on hea mõte, aga mida arvab politsei?

 

    Kaitsepolitsei: Kõik rahumeelsed algatused, mis ühiskonda edendavad, on positiivsed.

 

    Kaarel Tarand: Minu laste koolis Tartus käib küll neil teemadel - ja paljudel teistelgi - (noorsoo)politseinik aastaid rääkimas. Ma usun küll, et sama toimub ka Tartu vene koolides, mille arv küll kahaneb, kuni need ca 10-15 aasta pärast huvi puuduse tõttu üldse suletakse.

 

    Raivo Küüt: Politsei käib koolides pidevalt esinemas nimelt on üks projekt "Ole normaalne", mida viiakse läbi 1 - 4 klassi õpilastele. See on nüüd juba mõned aastad kestnud ja loodame, et selle vilju hakkame varsti positiivses võtmes nautima. Samas on ka mitmeid kohtumisi vanemate klasside õpilastega. arvestades aga tänast situatsiooni, peaks seda veelgi tõhustama.

 

    Eerik Kross: Politsei võiks ehk koole külastada, kuid see ei tohi olla vabandamine vaid selgitamine ja kehtestamine.

 

    Raivo Küüt: Täiesti kindel, et politsei koole külastab nii nagu juba varasemalt ka kirjutasin. Samas viisime läbi koolides ka uuringu mille tulemusi kajastasime ka meedias ja sealt nähtus, et väga suur hulk alaealisi on alkoholi ja narkootikume tarvitanud samuti kokku puutunud vägivallaga. Samal ajal kui politsei proovib seda seletada koolide juhtkondadele siis saame vastuseks, et meil probleeme pole. Leian, et kooli juhtkonnad tuleb selgelt vastutama panna koolides toimuva eest.

 

    Askur Alas: See teeb rõõmu. Aga viskaks nüüd õhku sellise tõsise teema nagu Eesti ja Vene kogukondade inforuumide erinevus. On ju teada, et siinsed venelased tarbivad hoopis teist infot kui eestlased. Kui ohtlik see on, kas on midagi tegemata jäetud ja mida annaks teie hinnangul teha? Paluks Kapo ja politsei kommentaari võimalikule ohule ja Kaarli ning Hansu hinnangut, miks see nii on.

 

    Kaitsepolitsei: Jälle ei saa aru, kas jutt käib Eesti ja Venemaa elanikest.

 

    Askur Alas: Eestimaa eesti- ja venekeelsetest elanikest.

 

    Kaitsepolitsei: Sündmused on näidanud, et valdava osa avaliku korra rikkujate eneseõigustused kopeerivad Venemaa riiklikult kontrollitavate meediakanalite retoorikat. Seega on seos võõra inforuumi ja õigusrikkumiste vahel olemas. Samuti tuleb seda hinnata kui üht tõsiseltvõetavat julgeolekuriski.

 

    Raivo Küüt: Oleme küll täheldanud, et selline sündmuste erinev kajastus on aset leidnud. See paneb õiguskaitseorganid halba seisu just meelsuse osas nende suhtes. politsei on omalt poolt teinud kõik, et saaksime anda objektiivset informatsiooni nii eesti - kui ka venekeelsesse meediasse, kaasates mõlemakeelseid pressitöötajaid ja kõneisikuid.

 

    Kaarel Tarand: Et mida teha informeerituse parandamiseks? Ma arvan, et kõige targem on mitte teha järeleandmisi. Kindlasti mitte asutada kulukat ja tarbetut ETV venekeelset saateprogrammi. Kas siis turg ei reguleerigi meediatarbimist? Ikka. Nagu kõike muudki. Riik ei saa kuidagi kellelegi infot peale suruda. Kuni vene telekanalid on olemas, tehakse neid ka professionaalsemalt kui siin venekeelset tele iial võimalik teha on. Kui inimene juba ajalehte loeb, siis on ta keskmisest informeeritum niikuinii. Ma arva, et lehelugejatega polegi probleeme. Isegi, kui mõni venekeelne leht siin annab vigast infot, ei kutsu ju ometigi ükski massirahutustele jne?

 

 

    Hans H. Luik:   Kapitalistliku ühiskonna põhirakuke on ju ettevõte - ja ettevõtetes toimib integratsioon väga hästi. Näiteks on Lasnamäe suur tööandja trükikoda Printall. Aga osades valdkondades, näiteks mäe-energeetika ja energiatootmine, hakkab eestikeelne sõnavara vaikselt kasutusest kaduma. Energiavõrkudes veel räägitakse eesti keelt, aga mida lähemale konkreetsele energiatootmisele, seda vähem ilusaid eesti termineid kasutatakse, ja eesti keelt ka üleüldiselt vähe.

 

    Kaarel Tarand: Kuigi politseinikud ei saa seda kommenteerida, siis ikkagi pakun, et mitte-eestlastel, valdavalt siis venelastel on põhiline probleem pärast aasta 2003 riigikogu valimisi poliitilise esinduse puudumine. Keskerakond lubas nende huve esindada, aga nähtavalt ei teinud seda. Sama kordus 2007 valimistel. Praeguste sündmuste käigus tekib terve hulk arukaid uusi vene arvamusliidreid. Minu meelest on vältimatu, et nad seniste Moskva nukukeste asemel asuvad ise poliitilist erakonda looma ja loobuvad lootmast, et üks populismipartei nende asja riigis ka korda ajab. Pole ajanud ega hakkagi ajama. Üks eluterve eestivene erakond võiks selja taha jäänud sündmuste tulemusena sündida, siis oleks kasu missugune.

 

    Hans H. Luik:   Kõigepealt peame vene rahvusest Eesti elanikke kadestama. Tartu meediateaduskond on analüüsides leidnud, et venelaste infomaailm on märksa mitmekesisem kui eesti eakaaslaste oma. Eesti keeles ei saa ilmselt kunagi olema Discovery või National Geographicu kanalit. ja kui vaadata trükikojas Printall, milliseid ajakirju leidub tehnikahuvilistele või spordihuvilistele vene noortele ... Eesti noormeestel, nagu teame, oma ajakirja praktiliselt polegi! "Sahtel" ainult. Venelaste infoväli on rikkalik. Ainult et riigi meedia on Venemaal shovinistlik.

 

    Kaarel Tarand: Energiasüsteemi ümberkorraldamine, hajutamine üle riigi Ida-Virust, võiks olla üks nn asümmeetrilisi vastuseid julgeolekuohule Ida-Virus. Selles osas on magatud 15 aastat. Kui sealsed energeetikud ümber õpetada ja üle riigi põhiliselt eestikeelsetesse piirkondadesse laiali saata erialasele tööle, siis paraneks informeeritus jne.

 

 

    Hans H. Luik: Ma räägiksin lugupeetud vestluspartneritele ühe pentsiku näite sellest, kuidas vägivald meie vene kogukonnaga mõnes mõttes kaasas käib. Nimelt oli Eestis 1990-ndatel kaks venekeelset päevalehte: Molodjozh Estonii ja Estonija. Mõlema omanikud tapeti: esmalt Vitali Haitov, seejärel Gennadi Grigorjan-Ever. Siis aga tungisid tundmatud pätid kallale Vjatsheslav Rabotshevile, vene kantpead peksid ta kangiga koomasse. Rabotshev on kommunikatsioonifirma STV omanik. Nii et vägivallast puudus ei tule... Küsin politseilt: kas Rabotshevi ettekavatsetud läbipeksmine raudkangiga on avastatud kuritegude hulgas?

 

    Eerik Kross: Hans, praegu ei toimu mitte Venemaa turu laiendamine, vaid kitsendamine poliitiliste huvide "kaitseks". Venemaa huvi on pigem madalpingeline konfliktikolle ja ehk ka poliitiliselt kontrollitav turg Eestis, mitte turu laiendamine

 

    Hans H. Luik: Eerik, ma räägin Venemaa järjest paremini õnnestuvatest katsetest oma gaasi turgu laiendada, ja laiendada vene firmade tegevust omaenda toorainemaardlates, lüües Shelli ja teised välismaa firmad leiukohtadest minema. Samuti laiendab riik võimu massikommunikatsiooni üle, viimasena langes vist Kommersandi kirjastus.

 

    Kaarel Tarand: Ma ennustan siiski, et kui kunagi peaks Läänemere gaasijuhe valmis saama, siis pole sinna õieti midagi sisse lasta. Sest uusi välju selle toru võimsuse jaoks vajalikus mahus Venemaa küll praegu ei arenda.

 

    Eerik Kross: Moskva gaasitorude poliitika on esmalt ikkagi uue ajastu agressiivne julgeolekupoliitika. Moskva arvab, et kui kontrollid globaalseid gaasitarneid, siis kontrollid ka tarbijaid. Reaalsuses ei ole see nii lihtne, sest tarbijatevahelise hea koostöö korral sõltub tarnija tarbijast samamoodi. Häda selles, et praegu käitub Venemaa gaasimajanduses jõupoliitilistest positsioonidest, Euroopa aga majanduslikest ja ärilistest positsioonidest lähtudes.

 

    Eerik Kross: Läänemere gaasitoru iseenesest ei ole mingisugune julgeolekuoht. Julgeolekuoht on viis, kuidas see kaup Saksa ja Venemaa vahel kokku lepiti. Selline asjaajamine tähendab, et ka muudes asjades võib EL riik naabrite seljataga midagi kokku leppida ja me ei tea kus on võimalike kokkulepete piirid

 

 

    Askur Alas: Kuidas politsei ja Kapo käsitlevad Vene valitsusasutuste serveritest tulevaid küberrünnakuid? Kas see on väljakuulutamata sõda ja kuidas saab reageerida?

 

    Kaitsepolitsei: Sõda on rahvusvahelises õiguses reguleeritud mõiste. Rahvusvahelise õiguse selle osa tõlgendamine ei ole ilmselgelt julgeoleku- ja korrakaitseasutuste ülesanne.

 

    Eerik Kross: Sõja kübervaldkonda praegu NATO-s formuleeritakse, tähendab kujundatakse kübersõja poliitika, pannakse paika definitsioonide ja tehakse ettepanekud rahvusvahelise õiguse vastavaks täiendamiseks. Ei ole võimatu, et edaspidi saab Artikkel 5-t rakendada ka küberrünnaku puhul

 

    Hans H. Luik:   Lugesin üht inglise blogi, kus autor kirjutas et tema arust on kergelt rünnatav ka digitaalse televisiooni IT-alus. Minu arvutisse on aga 9-nda mai mässu-üleskutsed tulnud Eesti arvutitest. Kas Eesti arvutid on omavahel spämmima pandud?

 

 

    Askur Alas: Tuleks gaasi juurest sõduri ja hiljutiste sündmuste juurde tagasi. Kuidas peaksime võtma Helsingi Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni raportit 30. aprillist http://www.ihf- hr.org/viewbinary/viewhtml.php?doc_id=7532, milles Eesti võime kutsutakse üles uurima „põhjalikult ja erapooletult väiteid politsei vägivalla kohta". Kas politsei kavatseb seda uurida, nagu see rahvusvaheline organisatsioon soovitab?

 

    Kaitsepolitsei:  Igasugune uurimine ja mitte ainult Eesti Vabariigis peab olema põhjalik ja erapooletu, sealhulgas valesüüdistuste esitajate suhtes.

 

    Eerik Kross: Ma soovitan kutsuda uurijad Põhja-Iirimaalt.

 

 

    Kaarel Tarand: Oma riigivõimult aga ootan selgeid sõnumeid selle kohta, mis seis 20 aasta pärast on, mitte niivõrd, mida nad täna ja homme teevad. Praegu on paras aeg analüüsida näiteks, mis ohud valitsevad juhul, kui Venemaal puhkeb kodusõda - mis on sadu kordi tõenäolisem kui see, et tõsises ulatuses halveneks Eestis sisekliima.

 

    Kaarel Tarand: Aga välisetteheidete kohta sedavõrd, et mu meelest võiks kõikvõimalike rahvusvaheliste organisatsioonide tegelaste kohta üht "Tuvasta"-portaali sarnast lehte pidama hakata. Juba kominterni aegadest on Venemaa püüdnud endale igasse struktuuri agente osta ja ajupesta. Ma mõistan, et sellise lehekülje pidajaks ei saa olla KaPo ega Teabeamet, aga mõni kodanik - miks mitte. Nimed on ju teada - ja ega lõpuks ju ka Wiesenthali Keskus teisiti ei tööta.

 

 

    Hans H. Luik: Lisaksin küsimuse: olles küll EV patrioot, on võimatu mitte märgata U-Tube`s ja mujal levivaid kujutisi politsei agressiivsusest. Muidugi oli see vastus mässajate agressiivsusele, aga - kas üksikud politseinikud saatuvad ka uurimise alla?

 

    Hans H. Luik:  veel: venekeelses tasuta levitatud Den za Dnjomis oli pilt lebavast vanatädist (babuuljast) ja tema kohal nuudiga politseinikust. Näiteks.

 

    Askur Alas: Täiendaksin seda küsimust: Kas vastavad tõele Vene meedias kõlanud väiteid, et rahutuste mahasurumises osales vangide mässu mahasurumiseks mõeldud üksus, kes on kumminuiade asemel varustatud miskite metalli sisaldavate nuiadega?

 

    Hans H. Luik: Minu teada justiitsministri puhkuse ajal vähemalt 26-ndal aprillil see vanglate üksus ei saanudki kutset osaleda. Kahjuks - aga eks politsei vastab täpsemalt.

 

   Raivo Küüt: Politsei kasutab nii kumminuia kui ka nn teleskoopnuia. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et teleskoopnui tekitab vähem vigastusi ning samas on efektiivsem, mistõttu hoiab ära hilisema suurema jõu kasutuse.

 

    Kaitsepolitsei: U-Tube'i vaatajana ei ole küll tuvastanud ühtegi klippi, mis üheselt viitaks politseivägivallale.  Jõu kasutamine politsei poolt on teatud juhtudel lubatud ja ka antud hetkel oli see nii.  Juhime tähelepanu, et enne jõu kasutamist hoiatas politsei korduvalt ja palus tänavalt lahkuda.

 

    Eerik Kross: Politsei tohib jõudu kasutada proportsionaalselt .Kui teda ründab sada kividega relvastatud vihameelset teismelist, ei saa politsei end kaitseta jätta. Politsei oli eelnevalt andnud pika aja jooksul seaduslikke korraldusi rahval laiali minna. Rahvas ei kuuletunud politsei korraldusele ja igas õigusriigis on sellisel juhul politseil õigus ja lausa kohustus tagada kord vajalike vahenditega.

 

    Kaitsepolitsei: Politsei seaduslikud korraldused on täitmiseks kõigile sõltumata vanusest, soost jms-st.

 

    Eerik Kross: Samuti ei ole selles olukorras võimalik eristada kõrvalseisjaid korrarikkujaist. Kuid loomulikult peab iga üksikut juhtumit kaebuse korral eraldi uurima.

 

    Hans H. Luik: Ma tean, Eerik - jäin kord koos emaga Jeruusalemmas Iisraeli politsei pealetungi ette. Oli nii gaasi kui puukurikaid. Pidin ema kivirünga taha varjama. Enne olid palestiinlased politseid kividega loopinud. Politseil oli ka soomusmasin.

 

    Kaarel Tarand: Ega siin muud polegi, et kui tuleb nõuetekohane kaebus, viiakse uurimine läbi ja kogu lugu. Muu on müra.

 

    Raivo Küüt: Kõik sellised viited ja kaebused menetleme läbi. Tänase seisuga on politsei tegevuse kohta laekunud 12 avaldust prokuratuuri. Valdav osa neist on seotud sellega kus inimesed väidavad, et nad polnud nende sündmustega seotud, kuid peeti siiski kinni. Oluline on vahet teha tavapärase kinnipidamise ja massirahutuse käigus toimuvaga. Eristada tuleb selgelt politsei seaduslikku jõukasutamist ja politsei vägivalda. Viimane on selgelt kuritegu ning sellesse suhtume väga tõsiselt. Samas eelnes nagu ka siin juba öeldud korduv hoiatus vabastada ala ning see kõlas nii eesti kui ka vene keeles, mis oleks pidanud andma inimestele võimaluse lahkuda enne, kui politsei oli sunnitud jõudu kasutama.

 

    Kaitsepolitsei: Vene meedia on esitanud kõnealuste sündmustega seoses rohkelt valeinfot.  Osa sellest on ka juba Eesti meedia poolt paljastatud.  Arvan, et Eesti ajakirjandus ei peaks võimendama teateid, mille paikapidavuses on tõsine põhjus kahelda.

 

    Hans H. Luik:  Vabandust, pilt vanamammist pikali oli mitte Den za Dnjomis vaid Delovoje Vedomosti (Äripäev) tasuta levitatud numbris. Samas oli ka Juhan Kivirähki süüdistusartikkel Ansipi suhtes (!) Ei tea, miks Äripäeva kirjastus sellist värki levitab.

 

    Kaarel Tarand: See, et pigem teiste järele korratakse kui ise mõeldakse, näitab ka enesekindluse ja -usu puudust. Sealhulgas meedias. See lause, et kus suitsu, seal tuld, on igal ajakirjanikul hästi meeles, aga see, et vähemasti kahest sõltumatust allikast tuleb väiteid kontrollida, mitte alati.

 

 

    Askur Alas: See on asja üks külg. Teine on aga see, et riiklik inglise- ja venekeelse teavitus tundub olevat puudulik. Ehk siis teeme ise liiga vähe selgitustööd.

 

    Hans H. Luik:  Aga kui tohib ausalt küsida: milliseid vigu (peale Endla tänava arvel Pärnu maantee kaitseta jätmise) politsei veel tegi? Kas omavaheline koordinatsioon sujus? Kas endise Kalevi hoones olev monitooring linnapildi suhtes töötab? Kuulsin, et Dimitri Ganini laip polnud kaamerate fookusväljas. Ometi kesklinn mis kesklinn.

 

    Raivo Küüt: Politsei valis selgelt taktika, et võimalikult palju õigusrikkujaid kinni pidada, et hiljem nad vastutusele võtta. Mõnes teises riigis (huvitav, kus?) on taktika teine- võimalikult palju nuuti, et rahvas lihtsalt laiali peksta. See aga ei anna tulemust, sest frustreerunud kogunevad ikka ja jälle.

 

    Eerik Kross: Minu arvates ei saa öelda, et Pärnu maantee "kaitseta jätmine" oli starteegiline viga. Politsei ressurss oli koondunud Tõnismäele ja rahvas aeti laiali eri suundadesse. Üksikud tekkinud vandaalitsemiskeskused olid hetke operatiivolukorras paratamatud. Minu arvates sai Politsei, meie siiski minimaalset rahutuskogemust arvestades eriti, väga hästi hakkama.

 

    Askur Alas: Mnjah, Woodstocki ja Tatari tn-te, Pärnu mnt äride omanikud Eerikuga ilmselt ei nõustu.

 

    Eerik Kross: Selles, et Pärnu maanteel aknad sisse peksti saab Politseid süüdistada sama palju kui Inglismaad selles, et N Liit meid okupeeris ja appi ei tulnud.

 

    Raivo Küüt: Tuleb tunnistada, et päris sellises mahus vandaalitsemiseks meie taktika rajatud ei olnud ja meil tuli oma jõudusid ümber formeerida. Mõistagi võtab see aega ning kui samal ajal käis mäsu Endla tänaval siis see avas see võimalus vandaalida tegutseda Pärnu maanteel. Koordineerituse koha pealt julgen küll öelda, et kordagi kummagi öö jooksul ei olnud operatsiooni juhtidel tunnet, et läheb käest ära. Mõistsime, et täielikuks lõpetamiseks kulub aega.

 

   Raivo Küüt: Samas kogemus õpetas ning teisel ööl olime oma taktika ning jõud ümber paigutanud ning olime valmis paremini ja veelgi efektiivsemalt reageerima. Paraku massiline korratus kunagi ilma kahjudeta ei möödu.

 

 

    Hans H. Luik:   Mida hr Küüt arvab elektrišoki ehk nn. Tazerite (USA nimetus) kasutamisest massilise mürgeldamise ohjeldamisel?

 

    Hans H. Luik:  Ise sattusin Pariisi Republique väljakule kui politsei mässuks valmistus. Kõrvaltänavad olid täis busse, üks teise taga. Kõik kes kätte saadi, topiti sisse. Hiljem selekteeriti.

 

    Kaarel Tarand: Ma nüüd igatahes lõpetan. Kordan igaks juhuks üle, et viimastel nädalatel olen oma riigiga (mitte segi ajada konkreetsete isikutega, kes parasjagu valitavatel ametipostidel) varasemast veel rohkem rahul. 9. maiks aga soovitan kõigile, kel on tööst ülearust aega, minna ja osta seemneid, mulda ja muud külvitööks vajalikku. Taimedega tegelemine annab rõõmu sügiseni, maandab stressi ja on mitte ainult ilusam, vaid ka tulusam kui poest lillede ostmine.

 

    Hans H. Luik: Aga tänan ka mina ametimehi ja sõpru kena foorumi eest! Lahkun Kärt Anveltiga kohtuma, palun kadestage. HHL

 

    Askur Alas: Hakkame siis kokku tõmbama, aga paneks ühe teema veel lühidalt üles. Lõpetuseks küsiks teie mõtteid teemal, mida Tõnismäe tühja platsiga edasi teha? Kas:

 1) Euroopa plats, kus on EL lipp ja liikmesriikide lipud (sotside pakutud variant), seostub ka 9. maiga mis on Euroopa päev.

 2) jätta nagu on (oht, et venelased hakkavad ikka seal kogunema)

 3) ehitada sinna maja

 4) mõni uus monument: Boriss Jeltsin, juudid vms.

 

    Kaitsepolitsei: See küsimus ei ole, nagu mõistate, meie pädevuses.

 

    Eerik Kross: Küünikud on soovitanud rajada Tõnismäele Hugo Bossi pood. Ise arvan, et Euroopa Liidu väljak oleks sobiv.

 

    Askur Alas: Eks siis saame näha. Kui juudi monument rajada, siis oleks see koht ilmselt eriti turvaline.

 

 

    Raivo Küüt: Politsei poolt tahaks kõigile veel meelde tuletada, et homme ja ülehomme ei soovitaks inimestel rahvakogunemistel osaleda, kuna neid võivad ära kasutada provokaatorid. Samas rahumeelsele lillede asetamisele politsei takistusi ei tee. Turvalist päeva kõigile!

 

    Kaitsepolitsei: Ühineme Politsei soovitustega.

 

    Eerik Kross: Veelkord, olen näinud massilisi rahutusi Prantsusmaal, USA-s ja Iraagis. Eesti politsei tegutses nende paikade kogenud julgeolekujõududega  võrreldes täiesti samas kvaliteedikategoorias ning minu arvates on paratamatute ja kahetsusväärsete  purustuste ja vigastuste ette heitmine ebaaus. Jah - kõiki võimalikke võimu kuritarvitusi tuleb uurida, kuid mingit põhimõttelist operatiivset või taktikalist etteheidet mul Politseile ei ole.

 

    Eerik Kross: Kõigil ühiskonna elus kaasa lüüa tahtjatel on sobiv võimalus teha seda internetis. Päris lahing käib praegu seal. Jõudu!

 

    Askur Alas: Tänan kõiki osalejaid ja külalisi. Oleme ajaliselt kõvasti üle läinud; vestlus oli põnev. Kõike paremat!