Punaste Laternate tänav otsib kohta
Sombune jaanuar. Määrdunud lumi. Ligased poriloigud. Päike on Eestimaa maha jätnud. Sadamast Kalamajja suunduv Soo tänav jätab väljasurnud mulje. Räämas toidupood, üksik pandimaja. Põlenud maja kõrvaltänavas. Kas siia tuleb tõesti Põhja-Euroopa seksituristide paradiis, mis peab kõrgel hoidma Eesti turismitööstuse lippu, ajal kui tax-free kaubandus kaob?
“Meil ei ole küll midagi täiendava teenimisvõimaluse vastu,“ ütlevad kõrvaltänava väikese räpase kohviku Elisabet pidajad. Iga lisakroon kulub ära.
Punaste laternate kvartal
Tallinn vajab punaste laternate tänavat, arvab Hansatee turundusdirektor, ETLF asepresident Viljar Jaamu.
“Turismihooaja pikendamisele aitaks kaasa konverentsiturism ja prostitusioon ning puskariajamine taludes. Punaste laternate tänava ettepanek oli väga õige, aga Tatari tänav oli valesti valitud. See tänav peaks olema Kesklinnast eemal ja sadamale lähemal – näiteks Soo tänav, pakub Jaamu.
Ta saab aru, et ettepanek on ebapopulaarne ja seetõttu ei ole Hansateel ühtegi sellesuunalist projekti.
“Selle idee kritiseerijate arvates on praegune kontrollimatu olukord parem kui kontrollitav. Täna asuvad lõbumajad tihti koolide ja lasteaedade läheduses. Sel teemal häbenetakse rääkida ja teema vaikitakse maha,” arvab Jaamu. “Viisakam on rääkida konverentsiturismist.”
Erotica Centeri kaupluse juhataja Eva Muuga arvates võiks see tänav siiski olla kuskil Pärnu maantee ja Liivalaia vahel. “Linnale tuleks kasuks, kui see oleks veidi sadamast kaugemal, siis tuleb ikka turistil veidi jalutada sadamast eemale ja kõik teeniksid.”
“See tänav ei oleks muidugi nii suur kui Reeperbahn Hamburgis. Selline tagasihoidlikum ja vaiksem ning ilma vaateakendeta. Tallinnas on nii palju klubisid ja kauplusi, et ühe tänava jagu saaks ikka kokku. Nõudlus on olemas,” Teab Eva Muuga. "Meil käib palju turiste. Kogu aeg küsitakse, kus on koht, kuhu minna. Enamik on ikka Soome turistid. "
Rotermanni Hotelli direktor Jaak Laiverik arvab, et Rotermanni kvartal ei vaja punaste laternate tänava mainet. “Me ei tahaks sellist imagot. Kes tahab punaste laternate kvartalit, see mingu Hollandisse või Saksamaale.”
Selliste teenustega hotelli juba välja ei müü. Aasta lõpul oli hotell täis Moskva turiste – lastega pered. Soomes reklaamime end kui perekeskset hotelli. “Meid häirib isegi see, et Lasso striptiisbaar töötab meiega samas majas.”
Teoreetiline mõte
Viljar Jaamut huvitab prostitutsiooni organiseerimine kui turismiteoreetiline küsimus. Jaamu sõnul ei ole turismimarketingi mõttes Tallinna Vanalinn või Eesti ilus loodus tooted, nagu tihti arvatakse. Nad on väike osa tootest. Toode peab ikkagi sisaldama transpordi, majutuse, toitlustamise, atraktsiooni, ürituse või vaatamisväärsuse.
Aga kuna Eesti turismikorraldajad on alltöövõtjad, siis on ka kohalik turismitoode alltöövõtja väike tootejupp. “Meil pole peatöövõtjaid ega seega ka suuri tooteid turistide sissetoomiseks."
Kokku kulutavad laevafirmad Eesti reklaamimiseks Soomes ja Rootsis ligi 200 miljonit krooni, sealhulgas Hansatee veidi üle poole sellest summast. Laevafirmade tehtu moodustab Eesti turustamiskulutustest valdava osa, kinnitab Jaamu.
Kui tax-free kadumine annab hoobi laevafirmadele, siis peab Eesti hakkama paratamatult otsima võimalusi aukude täitmiseks.
Riias töötab punaste laternate tänav juba aastakese, kuid turistide arvu suurenemist pole selles linnas märgata. Lätlased on veendunud, et eestlased on kõik Soome ja Rootsi turistid endale võtnud.
Läinud aasta lõpus esitles Ernst & Young Välisministeeriumi konsultatiivnõukogus uuringut "Maksuvaba kaubanduse kaotamisest tuleneva majandusliku mõju hinnang".
“Kui Tax-free kaob, siis tuleb tõsta piletite hinda 70-80 protsenti. Reisijate arv langeb seetõttu 30 protsenti ja siis hakkab midagi juhtuma. Uus hinnatõus, uus laevaliikluse vähenemine,” kirjeldab Ernst & Youngi audiitor Aare Olender. “Kõik see ei juhtu kohe, vaid järkjärgult. Tax-free kadumine kutsub esile ikkagi raskesti ennustatava protsessi.” P>
Kuulajate meeleolud on sünged. Üks neist on infarkti äärel ja minister on ehmunud näoga.
“Vähim oleks prognoositav mõju juhul, kui Soome turistide arv langeks 40 protsendini tänasest tasemest ja need kõik oleksid ühepäevaturistid. Suurim prognoositav kaotus Eesti maksebilansile tekiks turistide arvu langemisel 15 protsendini tänasest tasemest,” kirjutavad Ernst & Youngi eksperdid oma uuringus.
“Maksuvaba kaubanduse kaotamise esmast kogumõju Eesti majandusele võib hinnata suurusjärgus 3…5 miljardit krooni aastas, millest 2,5 …4,5 miljardit krooni tuleneb välisturistidega seotud kaupade ja teenuste müügitulude langusest.”
