Putin anekdootides
Anekdootide hulga poolest edestab Vladimir Putin oma
eelkäijat Boriss Jeltsinit mitmeid kordi. Ja pole ka ime –
presidendi isikus võib ära tunda korraga kaks vene anekdootide
lemmikut – luuraja Stirlitzi ja nutika kahemehe Vovakese (Vova,
hellitusnimi Vladimirist, on meie Juku vene analoog).
Pärast
partei Ühtne Venemaa viimast kongressi, millel Vladimir
Vladimirovitš, olles pidanud umbes kolmesekundilise
mõttepausi, oli nii ootamatult nõus asuma partei valimisnimekirja
etteotsa, tabas internetti terve värskete anekdootide laviin.
Nüüd lisatakse Vene saitidel poliitiliste anekdootide lõppu
nagu kord ja kohus märkus: “Infoks eriteenistustele: mina ei ole
anekdoodi autor. Ja autori nimi on mulle teadmata.”
* * *
Päev enne valitsusjuht Mihhail
Fradkovi tagasiastumist kutsub Putin ta enda juurde: “Kuule,
Fradkov! Ma ei leia sind millegipärast oma klassipildilt...”
* * *
Putin teatas pressikonverentsil, et 2008. aastal
hakkab riiki juhtima juba teine inimene. Ja Putini abi lisas, et
Lääne üksmeelse hinnangu järgi on Vladimir
Vladimirovitšist saanud presidendiks oleku aja jooksul täiesti
teine inimene.
* * *
Ükskord istus Vladimir
Vladimirovitš Putin oma Kremli kabinetis ja kurvastas omaette, et suvi
on läbi. Äkki avanesid kabineti kõrged uksed ja ruumi hakkas
üksteise järel tulema presidendile tundmatuid inimesi.
“Eee...” üritas president midagi öelda.
Inimesed
täitsid kabineti ja rivistusid valvelseisangus seinte äärde. Kui
kabinet oli juba viimseni täis, sisenes avatud ustest peaprokurör
Juri Tšaika.
“Vali, vennas,” teatas Tšaika
rõõmsalt.
“Keda ma pean valima?” ei taibanud
Vladimir Vladimirovitš.
“Politkovskaja tapjaid,”
selgitas Tšaika. “Meil on vaja vähemalt
kümmet.”
* * *
Vladimir Putini tütar
astus kõrgkooli. Konkurss oli pöörane – 40
kõrgkooli ühele kohale.
* * *
Oligarhid
kogunesid Putiniga kohtumisele. Läksid saali, võtsid istet. Putin
tuleb sisse, kõik kargavad püsti ja röögivad:
“Tervist, Vladimir Vladimirovitš!”
Putin läheb oma
tugitooli juurde ja ütleb: “Tervist, istuge.” Kõik
istuvad.
Putin avab žurnaali:
“Abramovitš!”
“Kohal!”
“Bendukidze!”
“Kohal!”
“Vekselberg!”
“Kohal!”
...
Olles kõik nimekirja järgi
üle kontrollinud, sulgeb Putin ajakirja Forbes.
* * *
Putin kutsub Abramovitši enda juurde.
“Ma tean, Roman
Arkadjevitš, et teie panus meie riigi arengusse on olnud suur. Te
tõstsite jalgele metallurgia, naftatööstuse, jalgpalli,
aitasite tublisti Tšukotka rahvast... Tahaksin teid autasustada rahalise
preemiaga. Siin on tšekiraamat – öelge summa, kirjutan
kohe välja. Noh, mis te sellest arvate?”
Abramovitš
vaikib.
“Kui palju? Viiskümmend? Sada miljonit?”
Abramovitš tammub kohmetult jalalt jalale ja nohiseb omaette.
“KAS KAHESAJA VIIEKÜMNEST MILJONIST DOLLARIST PIISAB?”
Abramovitš ohkab ja pobiseb:
“Piisab, Vladimir
Vladimirovitš... Suur tänu, Vladimir
Vladimirovitš...”
Putin naeratab leebelt, kirjutab
tšekile nimetatud summa, paneb allkirja, murrab paberi pooleks ja pistab
Abramovitšile pintsakutaskusse. Võtab tal siis isalikult käe
alt kinni ja &
;uum
l;tleb tasase häälega, kuid rõhuga:
“Aga
ÜLEJÄÄNU tuleb tagastada, Roman Arkadjevitš...”
* * *
Anekdoot päriselust:
12. september,
uudised.
15.27 V. Putin autasustas M. Fradkovi “Isamaale osutatud
teenete eest” I järgu ordeniga.
15.29 Indoneesias toimus ligi
kaheksapalline maavärin.
15.41 V. Putin kirjutas alla valitsuse
tagasiastumise ukaasile.
15.47 Indoneesias toimus teine maavärin,
mille tugevuseks mõõdeti 7,9 palli.
16.33 V. Putin esitas
Riigiduumale läbivaatamiseks peaministri kohale V. Zubkovi
kandidatuuri.
Indoneesia hoidis õudusest hinge kinni.
*
* *
Ükskord mängisid Vladimir Vladimirovitš Putin
ja oligarh Ališer Usmanov Putini suvilas palli.
“Ma olen
talle mitu korda öelnud,” ütles Vladimir Vladimirovitš
kiiresti, söötes palli Ališerile, “Gutserijev, osta
Arsenal ära! Osta ja asi vask!”
“Ja tema?”
küsis Usmanov, saates palli Putinile tagasi.
“Tühjagi,” lõi Putin oma presidendikäega.
“Roma Abramovitš ostis, aga too – ei ja kogu lugu. Noh, kui
ei taha, siis ei taha. Kui ei taha vara omada, siis ärgu tal seda
olgu...”
* * *
Anekdoodid ei sünni iseenesest.
Nii näiteks hukkus viimase anekdoodi tegelasel oligarh Mihhail
Gutserijevil kõigepealt kahtlastel asjaoludel poeg, siis arestis Venemaa
Siseministeerium 100 protsenti Gutserijevile kuuluva Russnefti aktsiatest.
Põhjus – maksupettus.
Kohe pärast neid sündmusi
ostis anekdoodi teine tegelane Ališer Usmanov Mstislav
Rostropovitši ja Galina Višnevskaja kunstikogu ning
kinkis selle Vene riigile, seejärel aga omandas jalgpalliklubi Arsenal.