“Präänikut masu ajal enam ei saa, nüüd motiveerime ennast ainult piitsaga,” lõkerdab Vahtra naerda. Ta võtab seinalt piitsa ja annab endale teatraalse laksu mööda tagumikku.

Kuigi väliselt tsirkusetola, on Vahtra Eesti kõige informeeritumaid ja kardetumaid politseinikke. Mehe väike ja odava mööbliga kabinet kriminaalpolitsei peakorteris Koplis on tema tööga pöördvõrdelises seoses. 

Vanemkomissar Vahtra juhib Rahapesu andmebürood (RAB). Kõigest seitsmeteist töötajaga politsei eriüksus otsib kahtlasi rahaülekandeid. 

2009. aastal külmutas RAB eri panga­arvetel kokku 500 miljonit krooni. Tõsi, aasta lõpuks oli enamik rahast aresti alt vabaks lastud. 

“Me peame tõestama, et meid huvitav raha on teenitud kuritegelikult,” selgitab Vahtra. “Välismaise raha puhul on see väga raske. Me saadame päringu näiteks Venemaale ja ootame vastust.”

Võtame Eesti kodaniku K. ja tema sõprade juhtumi. 2008. aasta suvel käis selle pundi käest mõne kuuga läbi rohkem kui 700 miljonit krooni. 

Raha saabus Eestisse ülekanderubladena Kasahstanist ning vahetati Tavidi valuutaärides eurodeks. Seejärel viidi sularaha kohvritega Venemaale Pihkvasse. 

Rahapesu kahtlusel arestis Eesti riik osa kodanik K. rahast. Politsei kulutas mehe tegevuse uurimiseks kolmteist kuud. Venemaal toimunud tehingute selgitamine osutus lõppude lõpuks ikkagi võimatuks ning riigiprokurör Steven-Hristo Evestus lõpetas uurimise kui lootusetu mullu oktoobris. 

RAB oli avastanud selleks ajaks mitu uut arvatavat rahapesijat. Näiteks tallinlaste Olga Burlakova ja Anton Geri firma Ateka Resource, mis vahendas samuti Venemaale suurtes kogustes sularaha. Ettevõtte arvel olevad 30 miljonit krooni on praegu Eesti riigi poolt arestitud.  

Kaks altkäemaksu pakkujat jäi vahele

Kui politsei tegi oma tööd, otsis keegi teine omakorda kompromaati RABi ametnike kohta. Oktoobris 2009 pühendas venekeelne ärileht Delovõje Vedomosti teemale tervelt kaks lehekülge. Leht teatas, et omab kahe ärimehe vestluse üleskirjutust. 

Selle jutuajamise kohaselt olevat RABi vanemkomissarile Aivar Orukasele makstud, et ta vabastaks ühe Vene ettevõtja arestitud pangaarve. Meeleheaga kaasnenud lubadus, et rohkem seda ärimeest ei kimbutata. Oma süüdistuse kinnituseks ei esitanud ajaleht mitte midagi, ei nimesid ega kuupäevi. 

“Nii haiglaselt ei ole söandanud mind seni mitte keegi rünnata,” ütleb RABi asejuht Orukask. Ta on oma lõbusa ja sileda ülemuse vastand, tõsine ja mõõdukalt habetunud. 

Altkäemaksu on Orukasele tõepoolest pakutud. Siseministeeriumi ametniku poolt, kes palus vabastada aresti alt Ida-Viru mafioosoga seotud pangaarve.  

Teisel korral ligines sellise ettepanekuga maksuametnik, kes soovis infot teatud kontodel tehtud ülekannete kohta. Eelnevalt oli sama revident uurinud rahandusminister Tõnis Paltsi maksuasju. 

Orukask andis mõlemad altkäemaksu pakkujad ise üles ning kohus mõistis nad süüdi.  

Leht hindas politseiniku vara 60 miljonile kroonile

Lisaks süüdistusele altkäemaksus uuris Delovõje Vedomosti detailselt RABi ametnike varalist seisu. Vahtra puhul märgiti, et tema perekonnale kuulub maja Rae vallas. Perel on ka mõni hektar maad Tartumaal Rõuges. 

Luubi alla võeti ka Vahtra abikaasa, kes omab mitut kinnistut Padise vallas Kurksel. Ajaleht trükkis ära isegi info, et naine töötab rahandusministeeriumis, kuid läks hiljuti lapsepuhkusele.

Orukase puhul imestas Delovõje Vedomosti, et mehele kuulub Saaremaal Orissaare vallas üle 60 hektari maad. Leht tegi isegi kirvemetoodikaga rehkenduse, võttes aluseks Saaremaa kinnisvarahindade alumise ja ülemise otsa. Nii saadi tulemus, et Orukase maa peaks maksma vähemalt seitse miljonit krooni. Parimal juhul aga võiks selle hind kerkida isegi üle 60 miljoni krooni. 

See number ajab Orukase naerma. Hiljuti laskis ta oma valdusi hinnata, et kasutada maad ühe pangalaenu tagatisena. Tuntud kinnisvarabüroode silmis polnud tükike Saaremaad väärt isegi mitte miljonit krooni. 

Ilma huumorimeeleta otsi nöör ja oks

Delovõje Vedomosti artikkel ei väida otsesõnu, et politseinike perekonnad on omandanud oma maad korruptiivselt. Andmed ise vastavad tõele ja pärinevad kinnistusraamatust. Kuid tervikuna loob artikkel mulje, et nii Vahtra kui Orukask omavad politseiniku kohta kahtlaselt palju vara. 

Siiski andis Delovõje Vedomosti samas lehenumbris sõna ka politseinikele. Vahtra lükkaski kahtlused ümber. Iga näiteks toodud kinnisvara taga oli kas pangalaen või pärandus. 

Vahtra on kindel, et temale ja kolleegile varju heitev lugu söödeti ajalehele ette mõne RABi poolt arestitud pangaarve omaniku poolt. Ta ütleb teadvat, kes selle taga on. “Ma ei tahaks seda nime kõvasti välja öelda.”

Vahtra usub enda laimajat isegi mõistvat. “Kui suur raha on kinni, muutuvad inimesed närviliseks. Eestis survestab neid politsei ja prokuratuur. Samal ajal käivad neile Venemaalt peale raha tegelikud omanikud.”

Delovõje Vedomostis ilmunud artikliga seotud isikud teevad RABi teemal aktiivset lobi ka Toompeal. Ekspressiga rääkinud hästiinformeeritud allika sõnul kurdavad teatud ärimehed poliitikutele, kuidas politsei neid kiusab. 

Läinud nädalal arutas RABi tegevust riigkogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Selle esimees Jaanus Rahumägi ei taha kinnise arutelu sisust rääkida. Küll kiidab ta Vahtrat ja Orukaske kui “rahvusvaheliselt hinnatud spetsialiste”. 

Politsei on võtnud seisukoha, et Vene ärilehes ilmunud süüdistustes pole midagi uurida. Vanemkomissarid käisid lehe toimetuses ja saavutasid isegi vabandusetaolise repliigi ilmumise. Vahtra astus läbi ka politsei sisekontrollist ja näitas ette kodulaenu lepingu. Omal algatusel ja igaks juhuks. 

Kuigi politseiniku laimamise eest on võimalik nõuda kriminaalasja algatamist, pole RABi töötajad asja nii teravaks ajanud. “Meie ajal on tähtis säilitada huumorimeel,” ütleb Vahtra, “muidu võid hakata nööri ja oksa otsima.”

Mis on RAB?

? Rahapesu andmebüroo (RAB) on suurte volitustega, sõltumatu politseiasutus. RABi töötajad võivad siseneda eraettevõtete tööruumidesse ja kontrollida kõiki asjassepuutuvaid dokumente. 

? RABi järelevalve all on liisingu- ja laenufirmad, valuutavahetused, pandimajad, audiitorid, hasartmängukorraldajad, kinnisvaravahendajad ning muud suurte summadega arveldajad.  

? RAB ei uuri ise kuritegusid, vaid edastab kogutud info riigiprokuratuurile, mis suunab selle kuriteotunnuste olemasolu korral edasi kriminaalpolitseile.